← Eesti

2-16-16945/117

Obsah (8)§ 162§ 657§ 639§ 654§ 177§ 652§ 171§ 165

Tsiviilasi nr 2-16-16945 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2019. a, Tallinn

§ 162

lg 4 järgi, sest see oleks QQ suhtes äärmiselt ebaõiglane, lisaks seda pole hageja hagis ka taotlenud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja menetluses osalesid oma vastuväidetega kostja I ja II, kusjuures nende vastuväited ka kattusid, jäävad hageja menetluskulud

§ 162

lg 1, § 165 lg 1 alusel kostjate I ja II kanda võrdsetes osades ning kostjate I ja II menetluskulud jäävad nende endi kanda. Apellatsioonkaebus 6. Kostja I esitas Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse tema suhtes tehtud menetluskulude jaotuse ning teha selles osas uus otsus, mille kohaselt jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt hageja kanda. See, et vahepeal seadus muutus, ei anna alust jätta menetluskulusid kostja kanda. Kostja ei olnud vastu kaasomandi jagamisele, kuid ei nõustunud seda tegema vanade plaanide järgi, mis ei vastanud enam reaalsele olukorrale. Seega nõudis kostja uut mõõdistamist. Lisaks nõudis kostja hageja poolt teostatud ümberehituste likvideerimist või seadusega kooskõlla viimist enne kaasomandi reaalosadeks jagamist, sest juhul kui hageja oleks korteriomandi võõrandanud enne ebaseaduslike ümberehituste likvideerimist või seadusega kooskõlla viimist, puudunuks võimalus esitada heausksele uuele omanikule antud nõuet. Kostja on pensionär ning arvestades hageja menetluskulude suurust, käib kostjal I hageja menetluskuludest poole kandmine üle jõu. Vastused apellatsioonkaebusele 3

(6)Tsiviilasi nr 2-16-16945
  1. Kostja II nõustus apellatsioonkaebusega, paludes maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta menetluskulud osaliselt või täielikult hageja kanda.
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ei eelnevalt ega praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole korteriomandite üldpinna suuruse näol tegemist kande andmetega AÕS tähenduses ja seega ole olnud neil õigustloovat ega seadusega kaitstud tähendust. Ruumid, mis täpselt kuuluvad tulevaste korteriomandite koosseisu, on olnud kogu aeg tuvastatavad. Väidetavatele ümberehitustele tuginemine on olnud terve menetluse alusetu. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse muutmiseks. 10. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud ainult menetluskulude jaotuse osas ja seda ka vaid kostja I poolt ning kostja II on tulenevalt

§ 639

lg-st 2 kaasapellant, siis on maakohtu otsus jõustunud ülejäänud osas, sh menetluskulude jaotuse osas QQ suhtes, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. 11. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud ning nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg 6).

  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja on esitanud kohtule AÕS §-st 76 ja 77 tuleneva kaasomandi lõpetamise nõude kinnistu reaalosadeks jagamiseks paludes asendada kostjate nõusolekud kinnistamisavalduse tegemiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 8 mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohtu otsus kaasomandis oleva kinnisasja jagamise kohta asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut KRS § 341 lg 8 järgi. Üksnes kohtuotsuse alusel ei saa kinnistut jagada ka kinnistusosakond. Kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama (haldusmenetlus). Kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel ei saa määrata kindlaks kinnistute piire (vt RKTKo, 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 13).
  2. Iseenesest on õige, et hagi esitamise ajal kehtinud KOS § 5 lg 2 II lause järgi kanti korteriomandite kinnistamisel kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku korteri asukoha ja numbri, kaasomandi mõttelise osa suuruse, teiste korteriomandite registriosade numbrite kõrval ka korteriomandi reaalosa üldpinna suurus. Õige on ka, et alates 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS § 6 lg 3 järgi korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suuruseid kinnistusraamatusse ei kanta. Ringkonnakohus nõustub aga hageja seisukohaga, et kaasomandi lõpetamine ja elamu korteriomanditeks jagamine ilma täiendavaid mõõdistusi teostamata olnuks võimalik ka kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse alusel. Nimelt ei ole KRS § 13 lg-st 2 järelduvalt koosmõjus kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 5 lg-tega 2 ja 3 kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku "Kinnistu koosseis" 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-16945 kantud korteriomandi andmetel õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust, st ka korteriomandi kohta võimalike ebaõigete faktiliste andmete registrisse kandmine ei muuda korteriomandi tegelikke omadusi (vrdl RKTKo 08.02.2012 nr 3-2-1-156-11 p 31). Eelnevast tulenevalt ei oma tähtsust see, et kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 5 lg 2 kohaselt kanti korteriomandite kinnistamisel kinnistusraamatusse mh korteriomandi reaalosa üldpinna suurus, sest ka antud regulatsiooni järgi piisas korteriomandi kinnistamiseks riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud korteriomanditeks jagatava hoone plaanist, millel on iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid piiritletud ja korterinumbriga tähistatud. Seega ei ole kolleegiumil alust asuda seisukohale, et apellandi vastuväited seoses reaalosade täpsete suuruste kindlakstegemise vajadusega, olnuks kuni KrtS-i kehtima hakkamiseni põhjendatud.
  1. Kolleegium ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuse väidet, et kinnistu kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamist takistas kaasomanike vaidlus hageja kasutuses olevates ruumides viimase väidetavalt ebaseaduslikult tehtud ümberehitustööde üle. Ringkonnakohus leiab, et kaasomandi lõpetamise asjas ei oma kaasomanike vastuväited seoses ühe kaasomaniku võimaliku ebaseadusliku ehitustegevusega tähtsust. Antud vaidlus lahendatakse tsiviilasjas nr 2-17-
  3. Kolleegium ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, justkui annaks kostja I vanus ning majanduslik halb seis iseenesest põhjuse välistada temal menetluskulude kandmise kohustuse, sest menetluskulude kandmine on kostja I suhtes seetõttu äärmiselt ebaõiglane. Kohtumenetluses kehtib üldine põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1).

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (vt V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 773, p 3.4.2 a). Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada vanust ja majanduslikku seisu erandlikeks asjaoludeks

§ 162

lg 4 mõttes, sest kostjat I esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud professionaalne esindaja, mistõttu on põhjendatud eeldada kostja I teadmist enda tsiviilkohtumenetluse õiguste ja kohustuste kandmisest läbi esindaja. Seega isegi olukorras, kus kostja I keeldus kaasomandi lõpetamisest ja jagamisest enne riigi õigusabi korras esindaja määramist õigusteadmiste vähesuse tõttu, saanuks eelduslikult vältida täiendavate menetluskulude tekkimist edasise kohtumenetluse käigus. 16. Arvestades, et maakohus ei ole kindlaks määranud hageja menetluskulude suurust, ei analüüsi kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid hageja menetluskulude suuruse kohta. Juhul, kui kostjad I ja II ei nõustu hageja menetluskulude suurusega, tuleb vastavad väited esitada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Tulenevalt

§ 177

lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 17. Ringkonnakohus ei võta asja juurde 06.09.2018 menetlusdokumendiga esitatud tõendeid, sest ei ole põhjendatud uute tõendite esitamise lubatavust, st miks tõendid esitatakse alles ringkonnakohus (

§ 652lg 4).

Lisaks on lisad 2 ja 3, Geodeesia24 OÜ 17.08.2017 mõõdistus ja 1984. aasta maja projekt juba kohtutoimikus olemas (tl 43-49, II kd; tl 142146, I kd). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust tõendeid vastu võtta. Apellandile tuleb 5

(6)Tsiviilasi nr 2-16-16945 06.09.2018 esitatud menetlusdokumendi lisad tagastada, sest need on esitatud kohtule paberkandjal. 18. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta

§ 171

lg 1 alusel YY kanda, sest CC oli apellatsiooniastmes kaasapellandiks

§ 639

lg 2 alusel, kes

§ 165

lg 2 I lause kohaselt menetluses teise kaashageja või kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid ei kanna. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.