) § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksude kõrvalkohustustest tulenevad summad selleks määratud kontole. Wesentland UÜ maksuvõlg on 198 059,11 eurot (sh intress 75 413,27 eurot), mis on määratud maksuotsustega ja mis kujunes kogu ulatuses H.M. juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu juhatuse liikmeks oli H.M. perioodil 13.08.2015-07.06.
nagu ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 ei näe ette nõudeid haldusakti pealkirjale, seega ei pea haldusakti pealkiri sisaldama viidet haldusakti liigile. Vaidlustatava haldusakti sisust on üheselt arusaadav, et tegemist on korraldusega. Vastavalt HMS § 60 lg-le 2 on reeglina kohustuslik üksnes haldusakti resolutiivosa ning haldusakti muudel osadel, sh haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seega ei oma ka haldusakti pealkiri iseseisvat õiguslikku tähendust. Lisaks teabe andmiseks kohustamise sisaldab vaidlustatav korraldus ka teavitust vastutusotsuse koostamisele suunatud haldusmenetluse alustamise kohta. Samas ei ole sellest võimalik kuidagi järeldada, nagu ei vastaks korralduse pealkiri seetõttu sisule. 2) HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Seega ei pea menetluse alustamise otsustamiseks ega menetlusest teavitamiseks andma haldusakti, vaid on igati seadusega kooskõlas, kui maksuhaldur teavitab isikut menetluse alustamisest sama korraldusega, millega isikult teavet nõutakse. 3) H.M. suhtes alustatud vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetlus on üks osa Wesentland UÜ maksuvõlgade sissenõudmise menetlusest. Kuigi need menetlused ei ole samasisulised ning ka nende menetluste adressaadid on erinevad, ei ole vaidlustava korralduse põhjendused vastuolulised.
lg-s 5 sätestatud piirav tingimus takistab üksnes vastutusotsuse tegemist äriühingu (endisele) juhatuse liikmele, enne kui on täidetud vastavad eeldused. Samas ei tulene sellest sättest piirangut vastutusmenetluse alustamiseks ka enne, kui vastavad tingimused ei ole veel saabunud. Seetõttu ei pea maksuhaldur vastusmenetluse alustamisel esitama teabe nõudmise korralduses informatsiooni täitetoimingute tegemise ja nende tulemuste kohta, vaid need andmed tuleb esitada alles vastutusotsuses. 4) Arvestades, et Wesentland UÜ maksuvõla tekkest on möödunud juba enam kui kaks aastat, siis võib eeldada, et maksuhaldur on alustanud maksuvõlgade sissenõudmist Wesentland UÜ-lt ja see ei ole osutunud tulemuslikuks ning kuigi seda ei pea korralduses märkima, on
See asjaolu peab olema teada ka H.M.le, arvestades, et ta on äriregistri andmetel peale oma juhatuse liikme volituste lõppemist endises Wesentland OÜ-s ja selle ümberkorraldamist usaldusühinguks esindama volitatud usaldusosanikuks alates 07.06.2016. 5)
§-dest 11 ja 59 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. Korralduses on piisavalt selgitatud, mis asjus H.M. välja kutsutakse ning korraldus on täidetav. H.M. ei saa otsustada maksuhalduri asemel, milline menetlusviis on konkreetsel juhul tõendite kogumiseks sobivam ning H.M. kohustamist maksuhalduri juurde ilmumiseks ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. 3. H.M. esitas 04.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.10.2018 korralduse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas H.M. esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada MTA 03.10.2018 korralduse täitmine või keelata sunniraha rakendamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 2
Korraldus ei ole kohaselt põhjendatud ning täidetav ka kaebajalt nõutava informatsiooni osas. Informatsiooni, mida kaebajalt suulise selgituste andmise käigus soovitakse saada on kirjeldatud üldsõnaliselt ning seetõttu pole täidetud
3) Oluline on silmas pidada ka korralduses nimetatud võimalust sunniraha rakendamiseks. Sunniraha rakendamine ei oleks antud juhul võimalik, kuivõrd tulenevalt korralduse üldsõnalisusest nõutavate selgituste osas ei ole korraldus ka sunniraha rakendamiseks piisavalt selge. 4. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2018 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning seda muu hulgas põhjusel, et kaebuse eduväljavaated on liialt vähesed esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 1) Korralduses on kaebajale selgitatud, et maksuhaldur alustab sama korraldusega kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust
Seega ei saanud kaebajale jääda selgusetuks, millises menetluses temalt teavet nõutakse. 2) Vaidlustatud korraldus vastab
Maksuhaldur on selgitanud, et kontrollib Wesentland UÜ (endine Wesentland OÜ) maksuvõla tekkimise asjaolusid ning on alustanud kaebaja suhtes menetlust ja soovib temalt selgitusi põhjusel, et kaebaja oli juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks maksuvõla tekkimise ajal. Kaebajale ei saanud jääda selgusetuks, millist informatsiooni ja millise perioodi osas temalt soovitakse. Seega ei saa nõustuda ka kaebaja etteheitega, et suulises vormis teabe saamise soov on maksuhalduri poolt liiga üldsõnaliselt põhjendatud. 3) Vastutusmenetluse eesmärgiks on välja selgitada, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning kas võimalik vastutusotsuse adressaat vastutab konkreetse äriühingu maksukohustuse eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vastutuse aluste olemasolu tuleb tuvastada menetluse käigus, st menetluse lõpuks, mitte menetluse alustamise ajaks. Menetluse alustamise välistaks vaid see, kui adressaadile vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt välistatud. Samas selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei nähtu ja ka kaebaja ei ole sellistele asjaoludele oma kaebuses viidanud. Kui kaebaja soovib kontrollida, kas
lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on vastutuskohustuse tuvastamise menetluse algatamise seisuga täidetud, saab esitada maksuhaldurile sellekohase päringu (
lg 1).
§-d 46 ja 60 aga ei eelda, et vastava eelduse täidetust tuleks tingimata põhjendada menetluse algatamise korralduses / teates. 4) Haldusakti pealkirjale ei saa omistada määravat tähendust ning sisult on kõnealune korraldus piisavalt selge. Haldusakti pealkirjal puudub iseseisev õiguslik tähendus (HMS § 60 lg 2). 3
§-st 64 tulenev alus teabe andmisest keeldumiseks. Vaidlustatud korraldusega nõutud teabe andmata jätmine ei seaks kohtu hinnangul kaebajat ka paremasse positsiooni vastutuskohustuse tuvastamise menetluses.
-st ei tulene keeldu vastutusotsuse koostamiseks, kui maksukohustuslane ei ole maksuhalduri poolt nõutud teavet esitanud. Seega on kõikide vajalike asjaolude väljaselgitamine eelkõige kaebaja enda huvides.
lg-le 1, § 59 lg-le 1 ning § 60 lg-tele 1 ja 2.
lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse HMS-s sätestatust, kui
-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 2 kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. Kohus leiab jätkuvalt, et vaidlustatud korraldus vastab nimetatud sätetes toodule. Maksuhaldur on selgitanud, et kontrollib Wesentland UÜ (endine Wesentland OÜ) maksuvõla tekkimise asjaolusid ning on alustanud kaebaja suhtes menetlust ja soovib temalt selgitusi põhjusel, et kaebaja oli juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks maksuvõla tekkimise ajal. Seega ei saanud kaebajale jääda selgusetuks, millist informatsiooni ja millise perioodi osas temalt soovitakse. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja etteheitega, et suulises vormis teabe saamise soov on maksuhalduri poolt liiga üldsõnaliselt põhjendatud. Samuti ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, mille kohaselt ei saanud ta aru, millises menetluses temalt informatsiooni nõutakse. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur kaebajale selgitanud, et maksuhaldur alustab sama korraldusega kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust
Eeltoodud asjaolusid on kaebajale täiendavalt selgitatud MTA 05.11.2018 vaideotsuses. 8.2. Kaebaja seisukoht, et tema suhtes ei ole vastutusmenetluse alustamine piisavalt põhjendatud ja on õigusvastane, ei ole aluseks vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Kohus märgib sarnaselt MTA 05.11.2018 vaideotsuses selgitatule, et menetluse alustamise otsused ei 5
-st ei tulene otseselt maksuhaldurile piiranguid kontrolli alustamise osas, võiks kohtu hinnangul menetluse alustamise välistada see, kui adressaadile vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt välistatud. Selliseid asjaolusid käesoleval asjas aga ei nähtu ning ka kaebaja ei ole sellistele asjaoludele viidanud. Vastutusmenetluses selgitatakse välja, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning kas võimalik vastutusotsuse adressaat vastutab konkreetse äriühingu maksukohustuse eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega tuleb vastutuse aluste olemasolu tuvastada menetluse käigus, st menetluse lõpuks, mitte menetluse alustamise ajaks. Kohtu hinnangul ei eelda
§-d 46 ja 60, et vastavate eelduse täidetust tuleks põhjendada teabe nõudmise korralduses, milles on adressaati teavitatud ka menetluse alustamisest. 8.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.