KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-4270 Kohtuasi XX (X) kaebus Tallin

§ 133

lg-s 1 nimetatud avaldus tuleb esitada sarnaselt kaebustega kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (TMS § 217 lg 1). Kuivõrd seaduses ei ole otsesõnu piiratud perioodi, mil võlgnik võib esitada TMS § 133 lg 1 alusel avalduse, tuleb lähtuda sellest, et kõnealuseid avaldusi võib esitada tähtajatult. Ülal kirjeldatud avalduse esitamisel ja sellele kohtutäiturilt negatiivse tagasiside saamisel, on võlgnikul õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu 16.11.2016 määrust asjas nr 3-2-1-110-16, p 17). Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele,

§ 217

lg 1 käsitleb kaebuse esitamist kohtutäiturile, s.t kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule edasikaebamise võimalus on sätestatud TMS § 218 lg-s

1. Seega ei ole õige ka järgmine maakohtu seisukoht, et pärast TMS § 133 lg-s 1 sätestatud avalduse esitamist ja sellele negatiivse tagasiside saamist tuleb kohe kohtule kaebus esitada ning vastasel juhul minetab võlgnik õiguse rikkumisele tugineda. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et pärast sissetuleku arestimist on võlgnikul õigus esitada TMS § 133 lg 1 alusel avaldus arestimisele mittekuuluva sissetuleku aresti alt vabastamiseks, mis tuleb kohtutäituril lahendada kolme tööpäeva jooksul. Kui kohtutäitur avaldust ei rahulda, on võlgnikul õigus kümne päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai või pidi teada saama kõnealusest kohtutäituri otsusest, esitada kohtutäiturile kaebus. Kui kohtutäitur kaebust ei rahulda, võib võlgnik esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kuivõrd võlgnik sai sissetuleku arestimisest teada 08.02.2018, esitas 20.02.2018 kohtutäiturile avalduse sissetulekust 473,34 euro kinnipidamata jätmiseks, millele vastati 22.02.2018 ja jäeti avaldus rahuldamata, võlgnik sai vastuse kätte samal kuupäeval ja esitas selle peale kohtutäiturile kaebuse 05.03.2018 (esmaspäeval), millele vastati 08.03.2018 ning kohtusse esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri otsusele 19.03.2018 (esmaspäeval), toimis võlgnik tähtaegselt ning tema kaebus tuli kohtul ka sisuliselt läbi vaadata. Võlgniku ja kohtutäituri vahel on vaidlus selles, kuidas tuleb tõlgendada TMS § 132 lg-t
2. Esmajoones on küsimus, kas TMS § 132 lg 12 rakendamisel tuleb arvestada TMS § 132 lg-s 2 sätestatuga. Võlgnik arvas, et tuleb ja kohtutäitur arvas, et ei tule. Ringkonnakohus on seisukohal,

§ 132lg 12 rakendamisel tuleb arvestada TMS § 132 lg-s 2 sätestatuga.

See tähendab, et kui võlgniku muust varast ei ole võimalik võlausaldaja nõudeid rahuldada, võib arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek (miinimumpalk), millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum ja üks kolmandik palga alammäärast iga ülalpeetava kohta. Eelnev oli regulatsiooni loomisel seadusandja tahe ja viidatud sätete mitmeti mõistetavuse vältimiseks ja õigusselguse suurendamiseks jõustus 10.06.2018 TMS-i muudatus, millega sätestati sõnaselgelt, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvestatakse TMS § 132 lg-s 12 nimetatud 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Seega tuleb tühistada kohtutäituri 22.02.2018 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku 20.02.2018 avalduse ja 08.03.2018 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse. 5 Menetluskulude jaotus 13. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TMS § 172 lg 1 alusel jätta võlgniku, kui isiku, kelle huvides lahend tehakse, kanda, v.a maa- ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 10 alusel menetlusosalise kanda, kelle kahjuks lahend tehti, s.o kohtutäituri kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6