5-19-9/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamise viis 5-19-9

1. mai 2019 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Nele Parrest, Paavo Randma ja Tambet Tampuu Raivo Paala individuaalkaebus Riigikogu valimise seaduse § 4 lõigete 3 ja 6 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tagastada Raivo Paala kaebus läbivaatamatult. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Raivo Paala esitas
3. märtsil 2019 Riigikohtule individuaalkaebusena pealkirjastatud kaebuse, milles palub tuvastada, et Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lõiked 3 ja 6 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 58, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese protokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artikliga 40 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastava praktikaga.
4. Teiseks palub R. Paala tuvastada, et vanglakaristust kandvale Romeo Kaldale rakenduv ebaseaduslik kandideerimispiirang Riigikogu valimistel rikub tema õigust vabalt valida, kelle poolt ta soovib hääletada, kuna ta soovib hääletada R. Kalda poolt.
5. R. Paala palub Riigikohtul küsida Euroopa Kohtult eelotsust kolmes küsimuses. Esiteks, kas RKVS § 4 lõiked 3 ja 6 on kooskõlas EIÕK esimese protokolli artikliga 3 ja ELPH artikliga 40; teiseks, kas Euroopa Liidu (EL) õigusega on kooskõlas isiku karistamine kandideerimis- ja hääletamisõigusest ilmajätmisega, ilma et vastav keeld oleks isikule määratud kohtuotsusega; ning kolmandaks, kas selline piirang on kooskõlas EL õigusest tuleneva korduvkaristamise keeluga.
6. Lisaks palub R. Paala Riigikohtul kaaluda kuriteoteate esitamist karistusseadustiku (KarS) § 89 lõike 1 või KarS § 162 alusel kõigi asjaomaste isikute suhtes ning Riigikogu
7. a valimiste läbiviimise ning valimistulemuste väljakuulutamise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist. KAEBAJA SEISUKOHAD
8. Vajaduse pöörduda individuaalkaebusega Riigikohtu poole tingib asjaolu, et kaebajal puudub mõni teine, nn oma menetlus, mille raames saaks asjassepuutuvad argumendid riigivõimule esitada.
9. Riigisisesest õigusest tulenev vangide absoluutne valimis- ja kandideerimiskeeld on selges vastuolus EL õigusega. Sellist vastuolu on EIK tuvastanud juba aastaid ning vastavaid argumente ei 5-19-9 ole vaja üle korrata. Eesti riigi jätkuv massiline inimõiguste rikkumine vastab KarS § 89 lõikes 1 sätestatud kuriteokoosseisule.
10. R. Kalda on korduvalt kinnitanud soovi kandideerida ja hääletada nii kohalike omavalitsuste volikogude, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel ning nii kaebaja kui ka paljud teised tema tutvusringkonnast soovivad R. Kalda poolt hääletada.
11. R. Kalda suhtes rakenduv piirang on blanketne ega nähtu karistusseadustikust. Ilma seadusliku aluseta karistamine on vastuolus ELPH artikliga 49 ja EIÕK artikliga 7, samuti rikub piirang vangistuses viibivate isikute korduvkaristamise keeldu.
12. Täitevvõim peab kohaldamisele kuuluvate normide seast valima põhiseaduse, sh rahvusvahelise õigusega kooskõlalise. See kehtib ka Märjamaa vallasekretäri kohta, kes, viidates kehtivale seadusele, keeldus R. Kaldat valijate nimekirja kandmast. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. R. Paala on esitanud Riigikohtule individuaalkaebuse, milles palub tuvastada tema põhiseaduslike õiguste rikkumise RKVS § 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduva, kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute hääletamis- ja kandideerimispiiranguga.
14. Kolleegium tuletab meelde, et ehkki põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve kaebus, saab isik Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt erandjuhul pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele (nii alates Riigikohtu üldkogu
15. märtsi
16. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
17. juuni
18. a määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 19). Seejuures on individuaalkaebus juhul, kui asjas tuvastatakse, et kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend kohtumenetluses oma põhiõiguste kaitseks, lubamatu sõltumata asjaolust, kas kaebaja seda kasutab või mitte (nii viimati viidatud määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 20).
19. R. Paala leiabki, et Riigikogu valimise seaduse RKVS § 4 lõiked 3 ja 6, mis sätestavad, et hääletamisest ei võta osa ning Riigikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, rikuvad tema õigust vabalt valida ning et tal puudub selle põhiõiguse kaitseks muu menetlus. Kolleegium selle väitega ei nõustu.
20. märtsi
21. a otsusega asjas nr 5-19-16/3 jättis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata R. Paala kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
22. märtsi
23. a otsuse nr 83 peale, millega jäeti läbi vaatamata R. Paala
24. märtsil 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus, mille põhjendused kattuvad Riigikohtule esitatud individuaalkaebuses toodutega. Seega on R. Paala käsutuses olnud muu tõhus õiguskaitsevahend kohtumenetluses oma põhiõiguste kaitseks. Pelk asjaolu, et R. Paala kaebus jäi muu õiguskaitsevahendi kasutamise raames rahuldamata, ei anna alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (vrd viidatud määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 22).
25. Pealegi asus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
26. märtsi
27. a otsuses asjas nr 5-19-16/3 seisukohale, et R. Paala põhiõigus valida ei tähenda õigust valida konkreetset isikut, kelle poolt ta soovib oma hääle anda (viidatud otsus asjas nr 5-19-16/3, punktid 13–14). Samuti puudub R. Paalal subjektiivne õigus sellele, et Riigikogu valimistel saaksid valida ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ning õigus kaitsta kaebust esitades teiste isikute subjektiivseid 2