KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1115 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Aleksei Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI DROŽŽIN, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 39712222250, Karistuse kandmise algus 22.05.2017 ja lõpp 17.11.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.02.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI DROŽŽIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksei Drožžinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 18.04.2017 otsusega tunnistati Aleksei Drožžin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.05.
- 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetava sooviga elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Drožžini ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta sattus vanglasse oma rumaluse ja impulsiivsuse tõttu. Enam ei ole ta 18-aastane ja on oma mõttemaailma vanglas muutnud. Ta ei taha enam olla vanglas, tahab välja saada ja elada normaalset elu. On kindel, et suudab ilma vägivallata elada. Ta õppis oma impulsse kontrollima ja ei ründa inimesi nagu varem. Ta on läbinud mitu programmi, mis on seotud narkosõltuvuse, vägivalla ja emotsioonide kontrollimisega. Arvab, et nendest programmidest oli abi. Ta töötas vanglas, oli toidujagaja. Õppis ka koolis, kuid ühe teise kinnipeetavaga tekkis konflikt ja teda isoleeriti 3 kuuks ning pärast ei jõudnud ta koolis järele. Suhtub negatiivselt narkootikumidesse, kuna narkootikumide tarvitamise pärast ongi vanglas. Tal ei ole suurt sõltuvust, ainult kanepi suhtes, viibis vanglas narkosõltlastele mõeldud osakonnas. Vabanedes hakkab esialgu elama vanematega, siis läheb tööle. Tal on oma korter ka olemas, tegemist on kasuisale kuuluva korteriga, kuid kui ta tööle läheb, siis kingitakse xxxx asuv korter talle. Selgitas, et xxxx asuv korter kuulub tema kasuisale ning seal elavad ema, isa ja õde. Seal jätkub talle ka ruumi, ta elas seal ka varem. Kinnipeetav on mitmes kohas töötanud, 2 kuud töötas xxxx, samuti on teinud tööd mitteametlikult. Selgitab, et röövimine oli enne kui tööle sai. Saab hakkama ka miinimumpalgaga. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kõikide kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude läbivaks teguriks on vägivalla kasutamine, käesolev kuritegu on röövimine. Samuti on enamus kuritegudest seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga ning kuritegude toimepanemist on soodustanud kinnipeetava poolt narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on vangistuses 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP, vestelnud psühholoogiga stressi maandamisest ning tal on võimaldatud kahel korral hea käitumise eest käia kodukülastusel. Kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel koristaja ja toidujagajana. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole motiveeritud riigikeele õppes osalema ega eriala omandama. Ta osales alates
- aasta septembrist 2 ehitusviimistluse kursusel, kuid eemaldati, kuna käitus tunnis võimatult. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval kindel elukoht kasuisale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elavad isiku ema, kasuisa ja õde. Kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, mis on uue kuriteo toimepanemise suureks riskiks, kuivõrd enamuse kuritegusid on kinnipeetav toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning igakuise sissetuleku puudumine ning tasumata rahalised nõuded, mida kinnipeetaval on käesoleval ajal ligikaudu 1000 eurot, võib viia majanduslike raskuste tekkimiseni ja seeläbi uute kuritegude toimepanemiseni. Isik on avaldanud, et soovib tööle asuda OÜ-s Xxxx, kuid ettevõte keeldus isikule garantiikirja andmast põhjusel, et soovib enne veenduda isiku võimetes ja oskustes tööd teha. Enne vangistust töötas kinnipeetav enda sõnul mitteametlikult xxxx autolammutufirmas, kuid nägi vargustes lihtsat raha teenimise võimalust, mis viitab sellele, et ka igakuine sissetulek, mis tuleb tööd tehes teenida, ei pruugi olla piisav isikule toimetulemiseks ning võib samuti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Käesoleval ajal on iseloomustuse kohaselt kinnipeetava suhted lähedatega head, kuid enne vangistust olid pingelised, kuna kinnipeetav varastas kodust pidevalt raha narkootikumide ostmiseks. Kinnipeetav tunnistab, et tal on sõltuvus kanepist ning ta tarvitas enne vanglat kanepit igapäevaselt. Sotsiaalprogrammi ja SRS osakonna läbimise järgselt on kinnipeetav avaldanud soovi edaspidi kanepi sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav on olnud vanema ja temast tugevama tutvusringkonna poolt mõjutatud kuritegusid toime panema. Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise oht seoses isiku majandusliku olukorra, kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemise ja narkootikumide tarvitamise jätkamise korral. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kahel korral kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta määruskaebus läbi vaatamata. 07.03.2019 kohtumäärus 1-17-1115 jõustus
- aprillil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 3