KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3484 Tsiviilasi Sihtas

) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu 3

§ 13

lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.

§ 13

lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
2. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ning haiglaravita jätmisel võib puudutatud isik psüühikahäire tõttu ohustada nii ennast kui ümbritsevaid. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema ka adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku neljaks päevaks kinnisesse asutusse alates 05.03.2019 kuni 09.03.
4. Maakohus leidis, et puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma ta piisavat arusaama ravivajadusest. Seisundist tingituna ei ole ta võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmisest keeldumise osas. Seetõttu tuleb puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
5. Maakohus puudutatud isiku ärakuulamist ja raviarsti arvamust arvestades, leidis, et puudutatud isik ei mõista ravivajadust ja tema pikemaajaline haiglas viibimine on vajalik, kuna haiguskriitika puudub. Vähetõenäoline on, et puudutatud isiku seisund võiks 4 päevaga paraneda. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani, arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
6. Maakohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest nende avaldatu ei aitaks kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on toonud kaasa esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine ei sõltu nimetatud isikute arvamusest. Määruskaebus
7. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, kuna täidetud ei ole

§ 11p-st 3 tulenevad nõuded tahtevastase ravi kohaldamiseks.

1. Puudutatud isik leiab, et teda saab ravida ka väljaspool raviasutust ja kinnitab, et ravimid on talle hästi mõjunud ja juba nädal aega tal enam hääli peas ei ole. Ravimeid saab manustada ka ambulatoorselt. Menetluse vahepealne käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. 4

§ 11lg-s 1 ja Ts

MS § 534 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks. TsMS § 534 lg 1 sätestab, et kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 11

lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. 20. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud psüühikahäire esinemist, selle raskust ega ka asjaolu, et psüühikahäire piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Seega ei ole määruskaebemenetluses enam vaidluse all, kas

§ 11lg 1 p 1 eeldused on täidetud.

Samuti ei ole väitnud puudutatud isik, et tema käitumine on selline, mis teda ennast ei ohusta. Kolleegium märgib, et puudutatud isiku poolt 05.03.2019 viibimist õues ilma riiete ja jalanõudeta saab pidada teda ennast ohustavaks käitumiseks ja puudutatud isiku seisundist lähtuvalt ei ole ilma ravita välistatud teda ennast ohustava käitumise kordumine.

1. TsMS § 534 lg 5 esimene lause sätestab, et esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni 4 päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Puudutatud isik paigutati SA PERH Psühhiaatrikliinikusse 05.03.2019 kell 20.00 ja 4 päeva täitub 08.03.2019 kell 20.
2. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud esialgse õiguskaitse lõppemise ajaks ekslikult 09.03.
3. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust muuta.
4. Maakohus on TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt esialgse õiguskaitse pikendamisel 40 päevani puudutatud isiku ära kuulanud ja kaalunud ka raviarsti arvamust arvestades, kas esinevad esialgse õiguskaitse pikendamise alused. Kolleegium nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamine oli põhjendatud. Praeguseks hetkeks on alustatud TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi Tallinna Linnavalitsuse avalduse alusel puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise menetlust.
5. Kaebuses väidab puudutatud isik, et tema suhtes on piisav rakendada ambulatoorset ravi, mistõttu on piisav muu psühhiaatriline abi ja puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

§ 11lg p-s 3 sätestatud eeldus.

Kolleegium eeltoodud väitega ei nõustu. Eelnevalt on puudutatud isik pärast haiglast lahkumist loobunud ravimite võtmisest. Raviarsti selgituse kohaselt puudutatud isik keeldub ravimitest ja ka varasemalt pole ta rohtu võtnud vabatahtlikult. Eeltoodu tõttu ei ole kohtule veenev puudutatud isiku kinnitus, et teda on võimalik ravida ambulatoorselt. 24. Tulenevalt TsMS § 543 teisest lausest saab puudutatud isik paluda määruskaebuses mh tuvastada, et tema ravile allutamine oli ebaseaduslik (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1155-13, p 19), aga sellist taotlust määruskaebus ei sisalda. 5