2-18-12442/22

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinn, kohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-12442 Tsiviilasi XX hagi YY vastu abielulahutuse nõudes Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
2. novembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
5. Harju Maakohtu
6. novembri 2018 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUE, SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUS MAAKOHTUS
8. XX (hageja) esitas
9. augustil 2018 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja ja kostja abiellusid
10. veebruaril 2016 Taani Kuningriigis, mille kohta anti samal päeval välja abieluakt nr
11. Poolte abielusuhted on lõppenud, õigupoolest faktilist kooselu ei alustatudki ja abikaasad kooselu ei taasta. Kostja ei ilmunud abielulahutuseks notari juurde, mistõttu pöördus hageja abielu lahutamiseks kohtusse.
12. Maakohus võttis hagi menetlusse ja määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 alusel poolte isikliku ärakuulamise. Kohus kuulas hageja ära
13. septembri 2018 istungil, aga kostjale ei õnnestunud hagi ega kohtukutset muul viisi kätte toimetada kui avalikult. Kostja hagile ei vastanud ega kohtusse ei ilmunud. MAAKOHTU OTSUS
14. Maakohus rahuldas hagi
15. novembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et hageja on Saksamaa Liitvabariigi kodanik, kelle elukoht on Malta Vabariigis. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinnas, kuigi kostja tegelik elukoht või faktiline viibimiskoht on kohtule teadmata. Seega on Eesti kohus pädev TsMS § 102 lg 2 p 1 alusel hagi lahendama. Kuna hageja avaldatu järgi on abielusuhted lõppenud, siis saab hagi perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi rahuldada. APELLATSIOONKAEBUS
16. Kostja esitas
17. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, menetluse peatada ja sisuliselt kas jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja mh järgnevale: - - maakohus tegi otsuse poolte abielu lahutamise kohta olukorras, kus kostjat ei teavitatud menetlusest, st vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest rikutud on kostja õigust osaleda teda puudutava kohtuasja arutamise juures. Maakohus ei teinud piisavaid menetlustoiminguid, et toimetada kohtumaterjalid kostjale kätte, samuti ei kasutanud kohus võimalust edastada dokumente kostja lepingulise esindaja kaudu; poolte abielu on hageja pettuse tõttu kehtetu, mis on teise, varem algatatud ja praegu veel käimasoleva kohtuasja (tsiviilasi nr 2-18-8993) ese. Kuna abielu kehtivuse küsimus tuleks lahendada enne abielu lahutamist, siis esineb alus käesoleva asja menetlus peatada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
19. Põhjendatud on kaebuse väide, et hagi ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS samas osas sätestatud viisil. Seega on 2