← Eesti

2-17-12320/73

Obsah (6)§ 657§ 651§ 363§ 459§ 163§ 175

Tsiviilasi nr: 2-17-12320 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2019, Tallinn Ts

§ 657

lg 1 p 2 järgi tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja menetluskulude jaotuse osas ning muuta ka kohtuotsuse põhjendusi. 18. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise saamiseks perioodi eest 01.08.2017-17.08.2017.

§ 651

lg 1 järgi ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Samuti ei ole vaidlustanud kostja ekspertiisikulu 171 eurot väljamõistmist temalt.

  1. Apellatsioonkaebuse lahendamisel võtab ringkonnakohus aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle ei ole pooled vaielnud:  hageja, kelle isa on kostja ja ema CC, on sündinud XX.XX.XXXX ja elab koos emaga;  kostja on tasunud hagejale elatist 31.01.2018 100 eurot ja 28.02.2018 100 eurot.
  2. Hageja esitas nõude elatise saamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ja kostja vaidles nõudele vastu põhjustel, et ta ei ole võimeline kohustust täitma tulenevalt varaliste võimaluste puudumisest, hageja enda esiletoodud vajaduste katteks tehtavad kulutused on väiksemad, kui on eeldatavad miinimumelatise väljamõistmisel (s.o kahekordne miinimumelatise määr) ja elatise väljamõistmisel tuleb arvestada peretoetusi. 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-12320
  1. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu lahendit nr 3 2-1-124-15, p 15). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-17-16, p 11; nr 3-2-1-124-15, p 15). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-174-16, p 13; nr 3-2-1-3517, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, s.t ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 28.1).
  2. Maakohus põhjendas elatise vähendamist alla miinimummäära sellega, et kostja sissetulek ei võimalda anda kostjale ülalpidamist miinimummääras ja hageja põhjendatud igakuised kulud on 360 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga osas, kus maakohus tuvastas lapse vajaduste suuruse.

§ 363

lg 1 p 2 järgi tuleb hagiavalduses esitada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kuna PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, siis oli vajalik hagiavalduses tuua esile hageja vajadused ja nende katmiseks kuluv. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajaduste katteks kuluv 340 eurot. Kohtuistungil tõi hageja esile lisaks, et lisada tuleks taskuraha ca 40 eurot. Kostja nõustus, et hageja vajaduste katteks kulub 360 eurot, millest maakohus lähtus otsuse tegemisel. Kuna elatis on ettenähtud lapse tegelike vajaduste katteks, siis on see, kui lapse vajadused on väiksemad kui miinimumelatise puhul üheks aluseks, mis võimaldab välja mõista elatise alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. 23. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu järelduse, mille kohaselt ei ole kostja võimeline tasuma miinimummääras elatist, kuna tema varaline seisund seda ei võimalda. Kolleegium leiab, et maakohtu sellekohane järeldus ei ole õige. Riigikohus on elatise asjades tehtud otsustes selgitanud, et alaealist last ülal pidama kohustatud vanem peab võimalusel tagama sissetuleku, mis tagaks lapse ülalpidamise PKS § 101 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-12320 lg-s 1 toodud määras. Vaidlust ei ole, et kostja on lisaks Q OÜ-le, mis maksab talle igakuiselt juhatuse liikme tasu 412 eurot, ka P OÜ juhatuse liige. Samuti on kostja mõlema äriühingu ainuke osanik (tl 91-92). Kohtule esitatud äriühingute majandusnäitajate väljavõtete kohaselt seisuga november 2017 on mõlema äriühingu tegevus kasumlik (tl 80-81). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kostja mõjusfääris on suurendada oma sissetulekut temale kuuluvatest äriühingutest kas juhatuse liikme tasuna või dividendina. Kostja on viie kinnisasja omanik, sh üks kinnisasi on ühisomandis ja kaks kaasomandis. Kostja selgitas, et neid ei saa müüa, kuna kaasomanikud pole nõus, üks on kostja elukoht ja tegemist on kostja nn pensionisammastega. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud põhjendused veenvad. Kostja vanaduspõlve kindlustamine on kindlasti oluline, kuid lapsele elatise andmise kohustus tuleb täita kostjal esmaselt. Kostja ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kinnisasju anda rendile ja sellel moel neist tulu saada. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kontole on tehtud sularahas sissemakseid (11.09.2017 150 eurot, 16.09.2017 100 eurot) ja Q OÜ ning eraisik on tagastanud laenu. Väljaminekuid on kostja mh teinud OÜ-le Eesti Loto perioodil september – november üle 50 euro kuus. Eeltoodust järeldub, et kostja tegelikud sissetulekud on suuremad, kui kostja väidab, ja isegi kui eeldada, et kostja elab majanduslikus kitsikuses, on ta teinud mittevajalikke väljaminekuid. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras.
  1. Järgnevalt analüüsib kolleegium, millises määras on kostja kohustatud elatist maksma, arvestades lapse vajadusi, mis on kohtumenetluses esile toodud.
  2. PKS § 105 lg 2 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lapse ema ja isa peavad ülapidamiskohustust täitma osavõlgnikena. Hageja ema kasvatab kolme last, kellest väikseim on alla kaheaastane, mistõttu ema tööl ei käi ja sissetulekut ei saa. Hageja ema on esile toonud ja tõendanud, et tema sissetulek koosneb ainult peretoetustest ning muu sissetulek temal puudub. Vastavalt sotsiaalkindlustusameti õiendile on hageja ema igakuine sissetulek 14.08.2017 seisuga 576,72 eurot, millest on lapsetoetused 200 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on laste vajaduste katteks ja neid ei saa arvestada ema sissetulekuna. Seega oli hageja ema CC sissetulek 76,72 eurot (lapsehooldustasu 19,18 eurot ja 38,36 eurot ning üksikvanema toetus 19,18 eurot, mille maksmine pärast isaduse tuvastamise hagi rahuldamist lõppes). Kohtumenetluses ei ole esile toodud, et hageja emal oleks muid sissetulekuid või vara, mille arvel hagejat ülal pidada. Hageja enda pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja kontole on pidevalt teinud ülekandeid isikud, kellel ei ole hageja ülalpidamiskohustust ja samuti on sealt tasutud igapäevaste ostude (kauplused, bensiinijaamad jne) ning kohustuste eest (kindlustusmaksed). Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et ta majandab hageja konto kaudu ja sinna kantud summad on sugulaste või vanemate poolt selleks, et hageja ema teeks neile sisseoste või ajaks nende asju, muist ülekannetest on tehtud hageja ema elukaaslase või tema tööandja poolt pere vajaduste katteks. 08.12.2017 e-kirjas on hageja ema kohtule selgitanud, et tal puudub pangakaart, mistõttu ei saa ta oma arvelt teha tehinguid (tl 69). Seega ei 7
(9)Tsiviilasi nr: 2-17-12320 saa ka hageja arvelduskonto väljavõttest järeldada, et hageja ema sissetulek oleks suurem. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole hageja ema ajal, kui ta töötasu ei saa, võimeline hagejat ülal pidama ja PKS § 105 lg 2 järgi peab hagejat ülal pidama tema isa (kostja).
  1. Järgnevalt määrab kolleegium igakuiselt kostja poolt tasumisele kuuluva elatise suuruse. Kuna kostja palus elatise suuruse kindlategemisel arvestada lapse emale laekuvate toetustega, mis on ette nähtud lapse vajaduste katteks, siis kolleegium sellega ka arvestab.
  2. aastal oli lapsetoetus perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 järgi 50 eurot ja alates 01.07.2017 maksti hageja emale PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot, millest hageja kulude katteks saab arvestada 100 eurot. Seega oli lapse vajaduste katteks tehtavad kulud katmata 210 euro ulatuses.
  3. aastal oli lapsetoetuse suurus 300 eurot ja lapsetoetus hagejale 55 eurot, mistõttu jäid hageja kulud katmata 205 euro ulatuses. Alates 01.01.2019 on lapsetoetus 60 eurot ja lasterikka pere toetuse hageja vajaduste katteks langev osa on 100 eurot ning hageja vajadused on katmata 200 euro ulatuses. Osas, milles hageja vajadused on katmata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis.
  4. Kui elatis on PKS § 102 lg 2 järgi välja mõistetud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral, kuna lisaks miinimumelatisele suurenevad ka peretoetused ja nende suuruse muutumist ei ole kohtul võimalik etteulatuvalt määratleda. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja sellekohase taotluse rahuldamata.
  5. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 459

§ lg 1 p 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 29. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellant palus kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakkus kompromissina, et kostja tasub elatist 200 eurot kuus, millega kostja ei nõustunud. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal ei ole seoses elatise nõudega menetluskulusid tekkinud, siis kostjalt väljamõistetavad kulud puuduvad. 30. Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude ja apellatsioonkaebuse osaliselt määras, mis vastab hageja poolt pakutud kompromissile. Eeltoodu tõttu tuleb

§ 163lg 2 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja menetluskuludeks on apellatsioonimenetluses kulud õigusabile 60 eurot. Hagejat esindas lepinguline esindaja Angela Jürgenson ja menetluskulude nimekirja järgi on ta kulutanud apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, teenuse tunni hind on 20 eurot, kokku 60 eurot.

§ 175lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-12320 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse keerukust ja dokumentide mahtu arvestades on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 32. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.