1-08-8730\3

(07231604589)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi NT i süüdistuses KarS § Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav NT 118 p 1 ja 266 lg 1 järgi lühimenetluses xxx, Tallinna, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta., varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,

1. Tunnistada süüdi NT KarS § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust, KarS § 266 lg 1 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt NTile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-27.09.2007.a., so 3 päeva, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada NTi suhtes KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui NT ei pane 5 (viie) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 17.09.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõend tagastada JSele (ik xxx). Välja mõista NTilt riigituludesse sundraha 10875 krooni ja kohtukulud 18484,40 krooni. Kohtukulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD KarS § 118 p 1 järgi süüdistatakse NTit selles, et tema 25.09.2007.a. kella 00.00-03.00 paiku pärast omavolilist sissetungi JSe elukohta Tallinnas, xxx, üritas JSe tahtes vastaselt ja kannatanut korduvalt kätega kaelast kägistades, samuti teda kätega kehast kinni hoides, astuda JSe tahte vastaselt kannatanuga sugulisse vahekorda, kuid loobus vabatahtlikult süüteokatsest. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 276 kohaselt tekitati kannatanu JSele kätega kaelast kägistamise ja mehhaanilise survega kaelaelunditele ja rindkere ülaosale ning paremale õlaliigesele eluohtlikud tervisekahjustused. Süüdistatav NT tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 24.09.2007.a. õhtul kutsus JS ta enda juurde xxx tänavale, kus nad vestlesid ja vaatasid televiisorit. Umbes südaöö paiku palus JS tal lahkuda. Hirvepargis kohtus ta oma tuttavaga, kes pakkus talle viina. Nad jõid ära pudeli (ca0,75 lg) viina ja vestlesid. Mis edasi juhtus, seda ta ei mäleta. Ta ei mäleta, et kuidas ta sattus kannatanu korterisse. Ta mäletab end juba kannatanu korteris. Ta seisis ihualasti elutoas, kannatanu oli samuti paljas. Kannatanul olid jalas ainult aluspüksid ning ta nuttis ja karjus: „Ära tee!“ Samuti ta karjus, et tal on suured valud kõhus ja palus kutsuda kiirabi. Ta ehmus ja kutsus kannatanu telefoniga kiirabi. Mingeid väliseid vigastusi ta kannatanul ei märganud. Kiirabi võttis kannatanu kaasa. Tema suundus kesklinna. Ta oli šokis ja tal tekkisid süümepiinad. Ta tahtis mitu korda ka politseisse helistada, kuid katkestas kõned. Ta ei mäleta kannatanu korteris toimunut, kuid pigem arvab, et kannatanuga ta seksuaalvahekorda ei astunud. Kahetseb kogu südamest toimunut. /tl 53-55/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - - - kannatanu JSe ütlustega selle kohta, et 24.09.2007.a. õhtul kohtus ta oma endise töökaaslase N, kellega käis teed joomas ning seejärel läksid nad tema elukohta. Seal ajasid juttu ning vaatasid filmi. Kesköö paiku N lahkus tema palvel ning ta läks magama. Korteri ust ta ei lukustanud. Ühel hetkel ta ärkas selle peale, et teda kägistati. Kägistamise tagajärjel kaotas ta teadvuse. Tal on astma ning kui keegi teda kägistab või kellegi käed on tema kaelal, siis ta hingamisteed lähevad kinni ja ta kaotab kergemine teadvuse. Kui ta teadvusele tuli, siis põles tuli ja ta nägi, et see oli N, kes oli teda kägistanud. N püüdis tema pükse ära võtta, kuid ta avaldas vastupanu. N ise oli samuti ilma riieteta. Ta avaldas vastupanu, kuid N ähvardas teda, et juhul kui ta häält tõstab, siis tulevad hiljem N sõbrad, kes iga päev vägistavad teda. Astma tõttu tekkivad tal paanikahood ja vahest ka mälulüngad. Ta ei mäleta, mis täpselt juhtus, kuid mingil hetkel lamas N tema peal. Ta ütles N, et tal kõht valutab ja palus tuua vett. N ütles, et vett lähevad nad koos tooma ning nad läksid koos kööki ja N hoidis tal ümbert kinni, rääkides, et ta tahab teada, milline tunne on vägistada. Ta vastas, et tema seda ei soovi ning lõpuks hakkas N leebuma. Köögis jõi ta natuke vett ning tal hakkas kergem. Nad läksid tagasi elutuppa ning kuna tal hakkas kõht väga tugevasti valutama, siis helistas kiirabisse, kuid katkestas kõne. Peale seda helistas N kiirabisse ning andis telefoni temale, kuna temaga sooviti rääkida. Ta ütles N, et viimane laseks kiirabi alt sisse ning N pani riidesse ja läks kiirabile vastu. Arstid andsid talle tugevat valuvaigistit. N ta enam ei näinud. Kui kiirabi veel kohal oli, sai ta N vabandava sisuga sõnumi. Peale kiirabi lahkumist läks ta sõbranna juurde, kuna ei julgenud koju jääda. Järgmisel päeval pöördus ta arsti poole. / tl 6-9,12-13, 20-21/; tunnistaja RK ütlustega selle kohta, et ööl vastu 25.09.2007.a. kella 03.30 ajal tuli ootamatult tema elukohta J, kes oli šokiseisundis. J silmavalged olid punased ja silmad olid paistes. Öösel ta muid vigastusi ei märganud. Järgmisel hommikul nägi ta J kaelal verevalumeid ja kriimustust rinna piirkonnas. J jutust sai ta aru, et tuttav noormees oli J kägistanud ning tahtnud vägistada /tl 22-23/; ekspertiisiaktis nr GE-2065-07/5270 kajastuva eksperdiarvamusega, mille kohaselt korterist äravõetud noalt võetud proovis sisaldus DNA profiil on kokkulangev NTi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga /tl 37-38/; kohtuarstlik günekoloogilise ekspertiisiaktis nr 276 kajastatud eksperdiarvamusega, mille kohaselt tuvastati JSel ajavahemikul 25.09.-27.09.2007.a. arstlikul läbivaatusel kägistamisjärgne seisund silmade kõvakestaaluste verevalumitega ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kaelal ja ülarindkerel. Tegemist on kaelaelundite pigistamise tagajärjel kujunenud eluohtlikule mehhaanilisele lämbusele iseloomulike muutustega. Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas JS oli 25.09.2007.a. sugulises vahekorras /tl 26-29/; asitõendi vaatlusprotokolli jt kirjalike materjalidega. NTit süüdistatakse KarS § 266 lg 1 järgi selles, et tema 25.09.2007.a. ajavahemikul kella 00.0003.30, ajal mil JS magas, tungis omavoliliselt suletud, kuid lukustamata ukse kaudu kannatanu elukohta Tallinnas, xxx. Süüdistatav NT tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et oli alkoholijoobes ning ei mäleta, kuidas ta uuesti JSe korterisse sattus. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud kannata JSe ülaltoodud ütlustega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et NT tungis ebaseaduslikult kannatanu tahte vastaselt võõrasse ruumi ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi. Kriminaalasjas on kannatanu ja tunnistaja ütluste ning kirjalike tõenditega tõendamist leidnud, et NT tekitas kannatanule tervisekahjustuse, millisega oli põhjustatud oht elule ning selles osas on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Mõlemad episoodid pani süüdistatav toime tahtlikult Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. NTit ei ole varem karistatud kriminaal- ega väärteokorras. Töökohast iseloomustatakse teda positiivselt. Iseloomustuse kohaselt on tegemist kvalifitseeritud turvatöötajaga, kes on kiire õppimisvõimega, saab hakkama keeruliste tööülesannetega. Ta on hea, abivalmis ning põhjalik töötaja. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et inkrimineeritavate tegude toimepanemisest on möödunud rohkem kui aasta ning kohtul puuduvad andmed, et NT oleks selle aja jooksul toime pannud uusi süütegusid. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik tema suhtes KarS 73 sätete kohaldamisega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik