3-18-1833/30

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-1833 Otsuse kuupäev

1. aprill 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.N.i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (alusetu kartseris viibimine 19.25.06.2018) Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.N. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord kanda. Jätta Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.
4. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. A.N. esitas 23.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu ning 05.12.2018 ja 17.03.2019 täiendavad avaldused. Kohus võttis kaebuse menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja väitel tekitas vangla talle kahju sellega, et kaebaja viibis 19.25.06.2018 ehk 6 ööpäeva alusetult kartseris. Kaebaja viibis kartseris kokku 797 ööpäeva ja tema kartseris viibimine pidi lõppema 19.06.
6. Kaebaja taotles õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kohus esitas kaebajale andmed talle määratud kartserikaristuse ja nende täitmisele pööramise kohta ning palus täpsemalt selgitada, kus on viga. Kaebaja vastas, et tal ei ole säilinud üleskirjutus, mille alusel ta väidab, et need andmed on valed.
7. Viru Vangla taotles 21.01.2019.a vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. 19.05.2018 pöörati täitmisele 14.12.2017.a käskkirjaga nr 6-3/1214 kaebajale määratud kuuepäevane distsiplinaarkaristus. Kaebaja ei ole alusetult kartseris viibinud. Kaebaja nimetatud 797 päevast esimesena täideti kaebajale 14.04.2016.a käskkirjaga nr 63/456-D määratud karistus. Seda ei pööratud aga täitmisele karistuse määramise päeval, vaid 19.04.
8. Kaebaja eksimus võib lähtuda sellest, et ta võttis aluseks esimese käskkirja andmise, mitte esimese karistuse täitmisele pööramise kuupäeva. Kohtu seisukoht
9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest sättest tuleneb, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks oluline eeldus on vastustaja õigusvastane tegu. Kaebaja väitel seisnes vastustaja õigusvastane tegu selles, et kaebaja on viibinud kartseris rohkem, kui talle on selliseid distsiplinaarkaristusi määratud.
10. Kohus küsis Viru Vanglalt üksikasjalikud andmed kaebajale määratud kartserikaristuste ja nende täitmisele pööramise kohta (tl 58-62). Kohus koostas nende andmete põhjal kokkuvõtte (tl 64-65), mis edastati pooltele koos 07.02.2019.a kohtumäärusega. Kohtu hinnangul ei näita need andmed, et kaebaja oleks viibinud kartseris alusetult. Vastupidi, kaebaja kartseris viibimine kattub talle määratud distsiplinaarkaristustega. Vastustaja väitel pöörati 19.-25.06.2018 täitmisele distsiplinaarkaristus, mis kaebajale määrati 14.12.2017.a käskkirjaga nr 6-3/1214-
11. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et sama käskkiri oleks varem juba täitmisele pööratud või et esineks mõni muu põhjus, miks seda käskkirja ei oleks tohtinud täita. Kartseris viibitud päevad kuni 25.06.2018 moodustavad kokku kaebaja enda öeldud summa 797 ööpäeva. Kohus ei leia kaebajale määratud kartserikaristuste arvestamisel viga. Ka kaebaja ei osanud välja tuua, kus on viga tehtud.
12. Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebaja väide, et ta viibis 19.-25.06.2018 kartseris alusetult. See tähendab, et väidetav vastustaja õigusvastane tegu ei ole aset leidnud. Kui puudub vähemalt üks kahju hüvitamise eelduseks olev tingimus, siis ei ole kahju hüvitamise nõuet võimalik rahuldada ning muude tingimuste täidetust ei ole enam vaja uurida. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja teatas, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljanõudmist ta taotleks. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
14. Kohus vabastas kaebaja 20.12.2018.a määrusega 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule, ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik