← Eesti

3-18-697/21

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-697 Otsuse kuupäev 26. märts 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.J.i kaebus Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.19

) § 15 lg 2 ja 4 tunnustele vastavad konkreetsed asjad on vanglas keelatud. Viru Vangla on sätestanud kinnipeetavatele keelatud esemed vangla kodukorras. Kohus saab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õigusjõusse sekkuda ainult juhul, kui kaalutlusõigust on teostatud ilmselgelt valesti. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda, et kalkulaator on paljudest erinevatest elektroonikakomponentidest koosnev ja elektritoitel töötav elektrooniline seade. Vastustaja on kalkulaatori keelanud, kuna kalkulaatorisse saab peita keelatud aineid või esemeid. Kalkulaatori läbiotsimine nõuaks korpuse avamist, see võib aga rikkuda kalkulaatori või müüja antud garantii. Kalkulaatori läbiotsimine nõuab eriteadmisi hindamaks, kas korpuse sees asuvad elemendid on osa kalkulaatorist või on tegemist muu sinna peidetud elektroonikaseadmega (näiteks mikro-SD mälukaart). Vangla tagab kinnipeetavatele kalkulaatori juhtudel, kui selle kasutamine on eluliselt vältimatu - õppetöös, vajadusel ka kaupluse tellimislehtede täitmisel. Tegemist on vanglale kuuluva varaga, mille puhul ei tõusetu võimaliku läbiotsimise puhul õigusvastase kahju tekitamise küsimust, samuti on tegemist vanglale tuttavate esemetega. Seega ei saa kaebust põhjendada sellega, et vangla kalkulaator on kinnipeetavatele vajadusel lubatud. Vangla nõustub kaebajaga, et ka televiisorid ja teekannud sisaldavad elektrikomponente. Nende lubamisel kinnipeetavatele kaalub kasutamise vajadus üles võimaliku julgeolekuriski. Teler on vajalik selleks, et olla kursis ühiskonnas, st vabaduses toimuvaga, teekann toiduvalmistamiseks. Kalkulaatori puhul sellist hädavajadust ei esine. Kui kaebajal oleks vangla poolt korraldatavas õppes kalkulaator vajalik, siis sellise juhtumi kohta kehtiks eriregulatsioon. 2 Kinnipeetaval tuleb paratamatult arvestada sellega, et vanglas on tema vabadused olulises osas piiratud, sh ei saa kinnipeetav vallata samas mahus ja samasuguseid asju nagu vabaduses. Tegemist on vangistusega kaasneva paratamatu ebameeldivusega. Kohtu seisukoht 7. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on soetada isiklik kalkulaator vangla kaupluse vahendusel. Kaebaja ei taotle seda, et talle antaks kasutada vangla kalkulaator, seega kohus sellist olukorda ei käsitle. 8.

§ 15lg 2 sätestab, millistele tunnustele vastavad esemed on kinnipeetavale keelatud.

Sh on selle sätte punkti 3 kohaselt keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda.

§ 15

lg 4 näeb ette, et vanglateenistus võib keelata aineid ja esemeid, mis ei ole justiitsministri määrusega kehtestatud keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15lg 2 sätestatud tingimustele.

Viru Vangla kodukord (edaspidi kodukord) sisaldab punkti 7.1, milles on loetletud

§ 15lg 4 alusel vanglateenistuse poolt keelatud esemed.

Kodukorra punkti 7.1.19 kohaselt on keelatud kontoritehnika, v.a vangla väljastatud kalkulaator õppes osalevale kinnipeetavale. Kodukorra seletuskirjas on punkti 7.1.19 põhjendatud järgmiselt. Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Kontoritehnikasse saab peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Põhjendatud vajadus hoida kambris kalkulaatorit on õppes osalevail kinnipeetavail. Säärasel juhul ei anta kinnipeetavale julgeolekukaalutlustel kambris mitte isiklikku kalkulaatorit, vaid väljastatakse vangla kalkulaator. Kalkulaatorit võib kinnipeetaval vaja minna, et arvutada kokku kaupluse lehel olevad summad. Ka sellistel juhtudel võivad kinnipeetavad kasutada vangla kalkulaatorit. Kalkulaator koosneb teadupoolest erinevatest omavahel traatidega ühendatud mikroskeemidest ning paljudest muudest osadest, millest on võimalik konstrueerida vanglas keelatud esemeid. Vanglal pole võimalik korduvalt kontrollida, kas kalkulaator on avatud, selle sisu modifitseeritud või sellest osi eemaldatud. Arvestades seda, et kalkulaatorist saadav kasu on isikule olematu või minimaalne, kuid kalkulaatori väljastamine seab ohtu vangla julgeoleku, siis ei lubata kalkulaatorit kambris kõigile kinnipeetavaile. 9. Kodukorras väljendatud vastustaja otsustus konkreetsete esemete keelamise kohta on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 10. Kohtu hinnangul on kodukorra punktis 7.1.19 kehtestatud keeld omada vanglas isiklikku kalkulaatorit õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, sh ei ole vastustaja kaalutlusreegleid rikkunud. Kohus nõustub kodukorra seletuskirjas toodud põhjendustega. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. Isikliku kalkulaatori keelamine ei ole vastuolus

§ 41lg 1 ja 2 sätestatuga.

See, et teatud esemed on vanglas keelatud, on vangistusega paratamatult kaasnev piirang. Vastustaja on tuginenud julgeoleku kaalutlusele, mis on lubatud kaalutus nii

§ 41

lg 2 kui ka

§ 15lg 2 p 3 järgi.

Kohtupraktikas on kinnipeetavale eseme keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda, kui eseme läbiotsimine on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, 3 kuna sel juhul võib esemest lähtuda oht vangla julgeolekule (vt näiteks Riigikohtu lahendid 3‑3‑1‑27‑12, 3‑3‑1‑28‑12). Ka õiguskirjanduses leitakse, et vangla julgeolekut või korda ohustavate asjadena

§ 15

lg 2 p 3 mõttes saab mõista asju, mis süvendavad vangla julgeolekuriske, kusjuures vangla julgeolekut tuleb mõista kõige laiemas tähenduses (Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2014, lk 63). 11. Väide, et kalkulaatori puudumine riivab ülemääraselt kaebaja põhiõigust omandada haridust, ei ole õige. Vanglas hariduse omandamist reguleerivatest sätetest (

§ 34

-36) kogumis tuleneb, et vangla võimaldab kinnipeetavatele põhi- ja üldkeskhariduse ning kutsehariduse omandamist. Kaebaja ei tugine põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamisele. Ka eelnimetatud haridustasemel õppimise korral ei oleks põhjendatud kaebaja soov saada just isiklik kalkulaator, kaebaja saaks sama edukalt kasutada vangla poolt antavat kalkulaatorit. Kaebaja soov iseseisvalt õppida ja ennast täiendada ei ole hõlmatud hariduse omandamisega vangistusseaduse tähenduses. Kaebaja soov ennast täiendada on küll kiiduväärt, kuid selle teostamisel tuleb kaebajal arvestada vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate piirangutega. See, et kaebaja ei saa vangistuse ajal täiendada ennast tema soovitud spetsiifilises valdkonnas ja ühel kaebaja kirjeldatud konkreetsel viisil (kalkulaatori abil keerukaid arvutusi tehes), ei kujuta endast kaebaja õiguste olulist riivet. Vajadus tagada vangla julgeolek on sellest kaalukam. See, et vanglas on lubatud mõned esemed, mis sisaldavad elektroonilisi komponente või mille läbiotsimine on keerukas, ei ole põhjuseks lubada vanglas kõiki selliseid esemeid. Vastustajal tuleb iga eseme või esemete liigi puhul eraldi kaaluda ühelt poolt julgeolekuohtu ja teiselt poolt riivet, mida vastava eseme keelamine põhjustab. Seda on vastustaja kalkulaatori keelamisel ka teinud. 12. Kui kodukorra punktis 7.1.19 kehtestatud keeld on kehtiv, siis ei saa vastustaja võimaldada kaebajale isikliku kalkulaatori soetamist, s.t kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud 13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Vastustaja teatas kohtule, et tal puuduvad kaebajalt nõutavad kulud (tl 30 pöördel). HKMS § 109 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.