RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) tuleneb, et maamaksukohustus on seotud konkreetse aastaga, st et maamaksuteade peab olema isikule esitatud hiljemalt 15. veebruariks.

ega muu õigusakt ei näe ette võimalust, et maamaksuteateid saaks esitada möödunud aastate kohta tagantjärele. Kuna maksuhaldur tunnistas

1. mai
2. a maksuteadetega
3. ja
4. a maksuteated kehtetuks, tuleb neid käsitada algusest peale kehtetutena. Seega olid
5. maiks 2016, mil vaidlustatud maksuteated väljastati, ammu möödunud tähtajad, mil

järgi oli võimalik

1. ja
2. a kohta maksuteateid esitada (vastavalt
3. veebruar 2014 ja
4. veebruar 2015), ning samuti tähtajad, mille jooksul tuli maamaks tasuda. 6.
5. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei saa muuta sisutuks

-s sätestatud maamaksuteate isikule teatavaks tegemise ning maksu tasumise tähtaegu. Praeguses asjas kujundatud olukord tähendab sisuliselt seda, et maa maksustamishinna määramise aktile on üritatud anda tagasiulatuvat jõudu 2014. ja 2015. aasta osas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 ei võimalda anda haldusaktile tagasiulatuvat jõudu. 6.3.

-st tuleneb, et maamaksu tuleb tasuda igal aastal ning seda üksnes jooksva aasta eest. Jõhvi Vallavalitsuse tegematajätmise tõttu nõuti kaebajalt, et ta tasuks ühel aastal maamaksu kolme aasta eest korraga. See on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest

-st tuleneb isikule kohustus tasuda maamaksu ainult ühe aasta eest korraga. Samuti on see vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, sest kaebaja oli asetatud teiste maamaksukohustuslastega võrreldes halvemasse olukorda. Ei saa välistada, et nõue maksta ühe aasta jooksul mitme aasta maamaks võib olla isiku suhtes ka ebaproportsionaalne. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. MTA palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et maamaksuteated on õiguspärased. Kohalik omavalitsus toimetas maa maksustamishinna määramise akti
2. ja
3. a kohta kaebajale kätte
4. aprillil 2016 ning seda akti ei vaidlustatud. Maamaksuga seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, mistõttu on MKS § 98 lg 2 järgi maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Kuna maksusumma määramise aegumistähtaeg oli vaidemenetluse tõttu peatunud, esitati
5. ja
6. a maamaksuteated tähtaegselt ja neil ei ole tagasiulatuvat mõju.

§ 7

lg-test 4 ja 5 tuleneb selgelt, et maamaksuteadet saab esitada ka pärast jooksva aasta 15. veebruari, ning

-s ei ole piirangut, mis ei võimalda maamaksuteadet esitada MKS-s sätestatud aegumistähtaja jooksul. Maksukohustus tekib seaduse alusel ja see ei kao menetluslike rikkumiste tõttu. Menetlusviga peab olema võimalik maksu määramise tähtaja jooksul parandada. Menetluslikud rikkumised toovad kaasa üksnes selle, et isikule ei saa ette heita seda, kui ta tasub maksu algsest tähtpäevast hiljem ega nõuda temalt intresse. 2

§ 7

lg 4 ja ka § 5 lg 1, mille kohaselt peab riik kõik toimingud ära tegema sama maksustamisaasta jooksul. Haldusakt ei saa kehtida tagasiulatuvalt.

1. a-l tehtud maa maksustamishinna määramise aktil ei saa olla mõju
2. ja
3. a-le, sest nendel aastatel ei olnud kohalik omavalitsus määranud maa maksustamise hinda. Pealegi puudub ka maksustamishinna määramise aktis endas sõnaselge viide, et see kehtiks tagasiulatuvalt kuni
4. a-ni. MKS § 98 ega § 99 ei reguleeri küsimust, kas või mis tingimustel on võimalik koostada maa maksustamishinna määramise akte. Samuti ei reguleeri MKS küsimust, kas maa maksustamishinda on võimalik kehtestada tagantjärele. MKS § 99 kehtib vaid sellistes menetlustes, kus maksuhaldur viib maksumenetluse läbi üksi, sõltumata mõne teise haldusorgani menetlustest ja eelhaldusaktidest. Ka aegumise peatumise regulatsioon ei muuda olematuks asjaolu, et
5. ja
6. a kohta puudus
7. a maksuteadete koostamise ajal õiguslikult kehtiv maa maksustamishinna määramise akt. Aegumise peatumine ei oma sellist õiguslikku toimet, et seeläbi oleks võimalik luua mitteeksisteeriv eelhaldusakt ning kehtestada see tagasiulatuvalt. Maamaksuregulatsioon on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, sest asjakohased normid ei ole sätestatud maksuseaduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Vaidlus käib selle üle, kas maksuhalduril on õigus väljastada maa omanikule

§ 7lg-s 2 nimetatud maamaksuteade 2014.

ja

1. a kohta
2. a-l olukorras, kus kohalik omavalitsus toimetas maa maksustamishinna määramise akti maksukohustuslasele kätte
3. a-l.
4. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusakt maksuteatele kui haldusaktile. Maksuteadet ei saa vaidlustada osas, mis puudutab maksustamishinna määramist. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt (halduskolleegiumi
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-3-1-65-15, p 9 ja seal toodud viited).
7. Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et vaidluse all oleva maa kohta käiv Jõhvi Vallavalitsuse
8. aprilli
9. a maa maksustamishinna määramise akt nr 5.2-5.1/6 toimetati kaebajale kätte vallavalitsuse kirjaga
10. aprillil
11. Kaebaja ei vaidlustanud maa maksustamishinna määramise akti ning kuna pole selle akti tühisusele viitavaid asjaolusid, on tegemist kehtiva haldusaktiga. Seetõttu ei saa vaidlustatud maksuteadete tühistamise aluseks olla valla tegevus maa maksustamishinna määramise akti andmisel ja selle kaebajale kättetoimetamisel.
12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu ja kaebajaga, et maamaksu puhul ei oma tähtsust MKS §-des 98 ja 99 toodud maksusumma määramise aegumistähtaja ja aegumise peatumise regulatsioon ning et maamaksuteate võib maksukohustuslasele esitada ainult

§ 7lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, s.o jooksva aasta 15.

veebruarini. 13.

§ 7

lg 2 teise lause järgi rakendatakse maamaksuteatele maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maamaks on maksukohustus, mille puhul ei ole ette nähtud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust. Sellise maksukohustuse maksusumma määramise aegumistähtaeg on MKS § 98 lg 2 järgi üks aasta ning aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. MKS § 99 lg 1 p 2 järgi peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku 3

§ 8lg 1 järgi jooksva aasta 1.

jaanuaril.

§ 7

lg 2 esimese lause järgi väljastab MTA maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks.

§ 7lg-s 2 ei ole sätestatud maamaksukohustuse tekkimist ega lõppemist.

Selles märgitud tähtaja puhul ei ole tegemist maamaksu määramise õigust lõpetava tähtajaga, pärast mida ei ole võimalik maksukohustust määrata või muuta. Tegemist on menetlusliku tähtajaga, millest sõltub eelkõige see, mis tähtajaks peab isik maamaksu tasuma. Kui maamaksuteade antakse või muudetakse pärast

§ 7

lg-s 2 nimetatud tähtaega, kohalduvad maamaksu tasumiseks

§ 7lg-s 1 sätestatust erinevad tähtajad (vt rahandusministri 16.

oktoobri

1. a määruse nr 38 „Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord“ § 6).
2. Vaidlust ei ole selle üle, et MTA esitas kaebajale maksuteated
3. a maamaksu kohta
4. veebruaril 2014 ja
5. a maamaksu kohta
6. veebruaril
7. a. Kaebaja esitas nende maksuteadete peale maksuhaldurile vaided. Vaidemenetluses tehti
8. mail 2016 maksuteadete kohta lõplik lahend, millega tunnistati need kehtetuks. Samal kuupäeval väljastas MTA vaidlusaluse maa kohta uued
9. ja
10. a maamaksuteated. MKS § 99 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli maamaksusumma määramise aegumine kaebaja
11. ja
12. a maamaksu osas peatunud alates vaiete esitamisest kuni
13. maini
14. Asjas ei ole välja selgitatud täpset kuupäeva, millal kaebaja maksuteate nr 55946 ja maksuteate nr 157765 peale vaide esitas. Kuid kuna maksuhaldur peatas kaebaja
15. aprilli
16. a ja
17. märtsi
18. a taotluste alusel vaidemenetlused vastavalt
19. aprillil 2014 ning
20. märtsil 2015, ei olnud MKS § 98 lg-s 2 sätestatud tähtaeg
21. a ja
22. a maamaksu määramiseks vaidlusaluse maa kohta uute maksuteadete väljastamisel
23. mail 2016 möödunud. Maksuteated on seega esitatud maksusumma määramise tähtaega järgides.
24. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et maa maksustamishinna määramise aktile on üritatud anda tagasiulatuvat jõudu ning et maksuteadetega rikuti kaebaja õiguspärast ootust tasuda maamaksu ühe aasta eest korraga. Maamaksuteade ei mõjuta maa maksustamishinna määramise akti kehtivust ega anna sellele tagasiulatuvat jõudu. Kuna
25. ja
26. a eest maamaksu määramise aegumistähtaeg ei olnud vaidlusaluste maksuteadete andmise ajal möödunud, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et nende aastate eest talle maamaksuteateid ei väljastata ja maamaksu tasumist ei nõuta. Samuti ei pane vaidlustatud maksuteated teda halvemasse olukorda võrreldes nende maksumaksjatega, kellele toimetati maamaksuteated
27. ja
28. a eest kätte

§ 7lg-s 2 nimetatud tähtajaks.

Kaebaja ei pidanud nendel aastatel maamaksu tasuma, mistõttu ta säästis tasumisele kuuluva maamaksusumma. Kaebajalt ei saa nõuda maamaksuarvestuses intressi ajavahemiku eest enne maksuteadetes nimetatud maamaksu tasumise tähtaega. Maamaksu puudutav regulatsioon ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus põhiseadusega.

1. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud maksuteadete puhul tegu õiguspäraste haldusaktidega ja nende tühistamiseks puudub alus. Kolleegium rahuldab seetõttu MTA kassatsioonkaebuse ja tühistab ringkonnakohtu otsuse. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata. 4