Obsah (5)

§ 657§ 331§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingust ei tulene hagejatele kohustusi. Hagejad ei ole lepingut allkirjastanud ega hiljem sellega liitunud. Samuti ei ole lepingu kohta kantud kinnistusraamatusse märkust. Lisaks ei näinud leping ette kohustust tasuda igakuiseid makseid remondifondi, vaid nägi üksnes ette reservfondi moodustamise summas 4000 krooni, mis on tagatiseks tasumisel ühisteenuste, tööde ja maksete eest.
2. Tsiviilasja materjalidesse on esitatud ka 2014.a sõlmitud ühise tegutsemise leping, mille kohaselt on reservfondi igakuine kogumakse 100 eurot, mis jaguneb korteriomanike vahel võrdeliselt nende osade suurusele. Leping on allkirjastatud kostja ja AA poolt. Hagejad ei ole sellele lepingule alla kirjutanud, mistõttu ei saa sellest lepingust tuleneda hagejatele kohustust teha igakuiseid makseid reservfondi.
3. Kostja esitatud 28.09.2014 koosoleku otsuse kohaselt toimub maja puudutavate finantstehingute finantseerimine protsentuaalselt, vastavalt korterite ruutmeetrite järgi. Otsusele on alla kirjutanud korteri nr 2/3 ja korteri nr 4 omanikud (AA ja kostja). Sellest ei nähtu, et otsustatud oleks remondifondi raha kogumine, samuti ei selgu otsusest makstav summa.
4. Samuti on kostja esitanud korteriomanike koosoleku protokolli, mille kuupäevaks on märgitud 23.12.2014 ja mille kohaselt toimus koosolek 21.12.
5. Koosolekul osalesid protokolli kohaselt korterite 2/3 ja 4 omanikud. Protokolli p 3 järgi otsustati, et alates 2015 jaanuarist kogutakse igakuiselt reservfondi raha kostja selleks spetsiaalselt avatud arvelduskontole. Kolleegiumi hinnangul ei ole piisavalt veenvalt tõendatud selle koosoleku toimumine. Protokoll on allkirjastamata. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et koosolek on kokku kutsutud ja hagejaid sellest teavitatud. Lisaks märgib kolleegium, et protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks otsustatud remondifondi kuumakse suurust. 6 Eeltoodule tuginedes ei tulene 28.09.2014 ja 21.12.2014 otsustest hagejatele kohustust teha makseid kostjale remondifondi katteks.
6. TsÜS § 63 p 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Vastavalt KOS § 15 lg-le 2 on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Riigikohus on 22.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-31-15 p-s 9 selgitanud, et kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte (tl 35-36) ja kostja selgitus, milliseid kulutusi on sellest rahast majale tehtud (tl 58-59). Kolleegium märgib, et üksnes arvelduskonto väljavõttest ja kostja selgitusest, millele raha kulus, ei saa teha järeldust, et tegemist oli vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus andis 18.02.2019 kirjaga kostjale võimaluse põhjendada, et need kulutused olid kaasomandi säilitamiseks vajalikud ning esitada nende vajalikkuse kohta tõendid. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja poolt tehtud kulutused olid vajalikud TsÜS § 63 p 1 tähenduses.
7. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejad on teinud kostjale makseid olemata selleks kohustatud. Asjaolu, et hagejad on makseid teinud kahe aasta jooksul, ei võta neilt õigust nõuda alusetult üleantud raha tagastamist. Tähendust ei ole ka sellel, et hageja II ei ole teinud kostjale ülekandeid isiklikult. Hoolimata sellest, et hageja II eest tegid ülekanded hageja I ja TT, on hagejal II õigus nõuda üleantu tagastamist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda raha kasutanud kaasomandile vajalike kulutuste tegemiseks TsÜS § 63 p 1 tähenduses, siis ei saa kostja nõuda kulutuste hüvitamist ka KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 alusel. Samuti leidis maakohus õigesti, et põhjendatud on hageja I kahjunõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.
8. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
9. Kostja on esitanud ringkonnakohtule 18.03.2019 täiendavad seisukohad. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 11.03.
10. Pärast ringkonnakohtu kohtuistungi toimumist ei ole enam võimalik täiendavaid seisukohti esitada, mistõttu jätab kolleegium need tähelepanuta (

§ 331lg 1).

Menetluskulude jaotus

1. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks 7 menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

1. Hagejad palusid kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 324 eurot (käibemaksuga), millele lisandub ringkonnakohtu istungi kulu. Samuti palusid hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise. Hagejate esindaja tunnitasu on 108 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.
2. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindaja menetlustoimingud järgmised: tutvumine apellatsioonkaebusega ja sellele vastuse koostamine 2,5h, ettevalmistus kohtuistungiks 0,5h. Kohtuistung kestis ca 0,6h. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hind on 1091,88 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks hagejate menetluskulusid summas 902 eurot. Arvestades hagihinda ja juba väljamõistetud menetluskulusid, samuti vaidluse keerukust ja seda, et apellatsioonkaebuse vastuses korrati maakohtus esitatud seisukohti, peab kolleegium põhjendatuks hagejate esindaja ajakulu ringkonnakohtus 1,5h ulatuses. Esindaja tunnihind 108 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist turuhinda. Seega on hagejate menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 162 euro ulatuses. Arvestades hagejate nõuete omavahelist proportsiooni, tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskulud 106,92 eurot ja hageja II kasuks 55,08 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8