Obsah (7)
§ 100§ 101§ 96§ 97§ 99§ 108§ 102Tsiviilasi nr 2-18-6761 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2019.a, Tallinn Tsiviilasj
§ 100
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
§ 100
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 101
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 101
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kostja vastuväited 2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei olnud nõus alammääras elatise tasumisega. Kostja palus elatise suuruse edasise kujunemise ja jaotumise määrata nii, et arvestatakse lapse tegelikke vajadusi ning vanemate poolt lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, s.o vastavalt elatise kulukalkulatsioonile. Sealjuures tõi kostja välja, et hageja elab kostja juures 1/3 ajast ning teeb lapsele ka muid kulutusi (sh nt kulutusi riietele). Kostja leidis, et eeltoodud käsitlus, s.o tegelike vajaduste alusel elatise suuruse määramine, on kooskõlas
§ 100lg-ga 2.
Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lisaks palus kostja jätta rahuldamata hagi osas, milles hageja nõudis tagasiulatuvat elatist perioodi 01.10.2017.a kuni 30.04.2018.a eest. Kostja väitis, et nimetatud perioodi eest on kostja tasunud elatist õiglaselt ja vastavalt seadusele. 2
(8)Tsiviilasi nr 2-18-6761 Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 210 eurot igas kuus alates 01.05.2018.a. Samuti mõistis maakohus välja hageja kasuks tagasiulatuva elatise 265,92 eurot perioodi 01.05.2017.a kuni 30.04.2018.a eest.
§ 96
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
§ 97
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
§ 99
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus tõi välja, et hageja seadusliku esindaja väidete kohaselt tekivad hagejal järgmised kulud: 1) eluasemekulu (sh kasutuseelis, kommunaalkulud) 511,25 eurot; 2) toidukulu 177,55 eurot; 3) riided-jalanõud 112,52 eurot; 4) lasteaiakulu 80 eurot; 5) tervishoiukulu 17,99 eurot; 6) hügieenikulu 14,20 eurot; 7) transpordikulu 192,40 eurot; 8) muud vältimatud püsikulutused (üritused, sünnipäevad, ujumine) 145,19 eurot. Kokku moodustavad nimetatud kulud ühes kuus 1272,75 eurot. Seevastu leidis kostja, et hageja vajadused on järgmised: 1) eluasemekulu (sh kommunaalkulud) 75 eurot; 2) toidukulu 125 eurot; 3) riided-jalanõud 35 eurot; 4) lasteaiakulu 80 eurot; 5) tervishoiukulu, hügieenikulu 45 eurot; 6) transport 30 eurot; 7) meelelahutus 35 eurot; 8) Muud kulud 75 eurot. Kokku moodustavad nimetatud kulud 500 eurot. Maakohtu hinnangul olid hageja seadusliku esindaja märgitud kulud ülepaisutatud ning kostja märgitud kulud kohati ebamõistlikult väikesed. Maakohus leidis, et järgmised kulutused nimetatud ulatuses on mõistlikud: 1) riided-jalanõud 60 eurot; 2) transpordikulud 110 eurot; 3) muud vältimatud kulutused, sh meelelahutus, 50 eurot; 4) toidukulu 177,55 eurot; 5) lasteaiakulu 80 eurot; 6) tervishoiukulu 17,99 eurot; 8) hügieenikulu 14,20 eurot. Lisaks eeltoodule leidis kohus, et hageja eluasemekulu koos kasutuseelisega 511,25 eurot ei ole põhjendatud. Nimelt ei olnud kohtu hinnangul hageja kasutuseelist tõendanud. Hageja seaduslik esindaja ei tasu eluaseme üüri ega ka kodulaenu. Kohus leidis, et eluasemekulust on tõendatud elektrikulu 239 eurot kuus. Kuna hageja seaduslik esindaja ja hageja elavad korteris kahekesi, leidis kohus, et hageja osa moodustab nimetatud summast 120 eurot. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et hagejale tehtavad vajalikud kulud on 630 eurot, millest kumbki vanem kannab 1/2 osa ehk 315 eurot. Kuna laps viibib 1/3 kuust kostja juures ja kostja kannab nimetatud ajal ka lapse ülalpidamiskulud, siis leidis kohus, et põhjendatud on vähendada väljamõistetavat elatist 1/3 võrra, s.o 210 euroni (315 / 3 × 2 = 210). Seejärel käsitles maakohus tagasiulatuva elatise väljamõistmist.
§ 108
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõudis tagasiulatuvat elatist perioodi 01.05.2017.a kuni 30.04.2018.a eest. Algselt nõudis hageja tagasiulatuvat elatist perioodi 01.10.2017.a kuni 30.04.2018.a eest 855,38 eurot. Hiljem, menetluse käigus, esitas hageja nõude maksimaalse tagasiulatuva perioodi eest, s.o aasta enne hagi esitamist perioodi 01.05.2017.a kuni 30.04.2018.a eest. Maakohtu hinnangul ei saanud hageja nõuda tagasiulatuvat elatist suuremas summas, kui on elatise alammäär. Eelduslikult saavad lapse kulud kaetud alammääras elatisega ning lapsega kooselava vanema samasuure 3
(8)Tsiviilasi nr 2-18-6761 panusega. Kui vanemate vahel vastavat kokkulepet ei ole, saab vaid kohus tuvastada, et lapse igakuised kulud ületavad alammääras kulusid. Maakohus tuvastas, et kostja täitis enda kohustust perioodil 30.04.2017.a kuni 30.09.2017.a alammäära ületavas suuruses (igas kuus 300 eurot). Perioodil 01.10.2017.a kuni 29.04.2018.a tasus kostja elatist detsembris 2017.a 347,31 eurot, jaanuaris 2018.a 120,77 eurot, märtsis 2018.a, 261,54 eurot ja aprillis 2018.a 130,77 eurot. Kostja osales seega lapse ülalpidamises, kuid seaduses nõutust väiksemas ulatuses. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks põhjendatud tagasiulatuv elatis välja mõista. Lisaks märkis kohus, et kuna kohus vähendas kostjalt välja mõistetavat edasiulatuvat elatist, on põhjendatud vähendada ka tagasiulatuva elatise perioodilisi makseid 1/3 võrra. 2017.a elatise alammäär oli 235 eurot, s.o vähendatud ulatuses 156,67 eurot ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot, s.o vähendatud ulatuses 166,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.10.2017.a kuni 30.04.2018.a eest elatise 265,92 eurot (01.10.2017.a-31.12.2017.a eest (3 x 156,67) – 347,31 = 112,32 eurot; 01.01.2018.a-30.04.2018.a eest (4 x 250) – (120,77 + 261,54 + 130,77) = 153,60 eurot). Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud välja mõistma igakuise elatise 450 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja vajadused on 630 eurot, sh ei arvestanud maakohus eluaseme kasutuseelist summas 420 eurot ja sidekulusid summas 21,65 eurot, kokku 1071,65 eurot, millest kostja osa oleks 535,80 eurot. Kasutuseelistega seonduvalt viitas hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- oktoobri 2013.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, mille kohaselt tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Lisaks leiab hageja, et maakohus vähendas ebaõigesti elatist 1/3 võrra, kuna hageja veedab selle osa ajast kostja juures. Hageja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti
§ 100lg-t 2.
Hageja seaduslik esindaja kannab ainuisikuliselt kulutusi riietele, lasteaiale, sidekuludele ja hügieenitarvetele. Hageja viitas Riigikohtu seisukohtadele ning väitis, et lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 13; RKTKo 3-2-1-56-15, p 11). Hageja leidis, et elatist saaks vähendada vaid eluasemekulude ja toidule kuluva osas. Vähendatavad kulud oleksid sel juhul: eluaseme kasutuseelis 420 eurot, toidukulu 177,55 eurot, kulud kommunaalmaksetele 120 eurot, kokku 358,80 eurot (717,55/2). Seega saaks vähendada eelnevalt nimetatud kulude osas elatist kuni 239,20 euroni (358,80/3 x 2), millele lisanduvad 167,9 eurot (riided 60 eurot, sidekulu 21, 65 eurot, transpordikulu 110 eurot, lasteaed 80 eurot, hügieenikulud 14.20 eurot, muud vältimatud püsikulutused 50 eurot)/2. Juhul, kui kostja kannab 1/3 ajast hageja ülalpidamiskohustust vahetult, on kostja tasutava elatise suurus kokku 407,1 eurot (239,20+167,9). Samas väidab hageja, et kostja ei tõendanud maakohtu menetluses oma kulutusi seoses vahetu ülalpidamisega ning et hageja ei viibi igakuiselt 10 päeva kostja juures. Mõned kohtumised on ära jäänud hageja haigestumise tõttu. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et ei ole alust vähendada elatist kostja vahetust ülalpidamisest tulenevalt mitte rohkem kui 1/5 ulatuses. 4
(8)Tsiviilasi nr 2-18-6761 Samuti leiab hageja, et maakohus määras ebaõigesti tagasiulatuva elatise määraks alammäära ning vähendas 1/3 võrra tagasiulatuvat elatist. Hageja väidab, et hageja ei soovinud tagasiulatuvat elatist alammääras, vaid soovis seda 450 euro ulatuses iga kuu eest, s.o perioodi 01.10.2017.a kuni 30.04.2018.a eest. Seega nimetatud perioodi (7 kuu) elatis oleks 3150 eurot (7 × 450). Maakohus tuvastas, et perioodil 01.10.2017.a kuni 29.04.2018.a tasus kostja elatist detsembris 2017.a 347,31 eurot, jaanuaris 2018.a 120,77 eurot, märtsis 2018.a 261,54 eurot ja aprillis 2018.a 130,77 eurot. Kokku tasus kostja nimetatud perioodil 860,39 eurot. Seega on kostja tagasiulatuva elatise võlg 2289,61 eurot (3150 eurot – 860,39 eurot). Kostja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja leiab, et üle 630 euro ei ole kulud põhjendatud ja tõendatud. Hageja väide, et nendele kuludele peavad olema lisatud kasutuseelis ja sidekulud ei ole põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja leiab, et hageja eluaseme kasutuseelis on 420 eurot kuus. Riigikohus on lahendis 3-21-69-13 punktis 22 leidnud, et kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seadusest sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Kasutuseelise väärtust saab mõõta võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Nii nagu maakohus, on kostja seisukohal, et hageja seaduslik esindaja ei tõendanud, milline on võrreldava eluruumi keskmine üürihind ja milline osa langeb ühiskasutuses olevas eluruumis hagejale. Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud YY (kostja) ja CC (hageja seaduslik esindaja) vahel sõlmitud laenulepingu väites, et tal on kohustus laenulepingu alusel laenu tagasi maksta. Tegemist on kostja poolt pärast kooselu lõppu antud sihtotstarbelise laenuga, mille eesmärk oli hagejale (ja emale) uue kodu soetamine. Laenuleping ei pane hageja seaduslikule esindajale ühtegi rahalist kohustust. Lisaks leiab kostja, et maakohus juba arvestas eluruumi kulud lapse vajalike kulude hulka. Nimelt leidis maakohus, et tõendamist on leidnud elektrikulu 239 eurot (korter on elektriküttega) ja lugenud lapse eluasemekuluks 120 eurot. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud, millised võivad olla sidekulud lasteaias käival lapsel summas 21,65 eurot. Tegemist ei ole lasteaia lapse vajalike kuludega ja hageja seaduslik esindaja ei ole põhjendanud sidekulude vajalikkust ja suurust. Kostja leiab, et maakohtu poolt tuvastatud igakuulised vajalikud kulud summas 630 eurot on põhjendatud ja apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust kulude ülevaatamiseks. Seejärel leiab kostja, et maakohus arvestas õigustatult kuludest maha 1/3 osa, kuna vanemate vahelise kokkuleppe alusel viibib laps isa juures iga kuu vähemalt 10 päeva. Hageja seaduslik esindaja kinnitas seda ka 18.06.2018.a istungil. Apellatsioonkaebuses esitatud faktid ja tõendid, et mõnel kuul ei ole laps saanud isa juures 10 päeva viibida, ei oma tähendust. Kostja hinnangul määras kohus õigesti tagasiulatuva elatise.
§ 108
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja taotles maakohtus tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.10.2017.a-30.04.2018.a eest 855,38 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja täitis osaliselt nimetatud perioodil ülalpidamiskohustust ja tasus iga kuu 130 eurot. Perioodi 30.04.2017.a30.09.2017.a eest tasus kostja elatist 300 eurot kuus. Käesolevaks hetkeks on kostja enda 5
(8)Tsiviilasi nr 2-18-6761 tagasiulatuva elatise võla tasunud. Kuna kohus vähendas edasiulatuvat elatist, vähendas kohus ka tagasiulatuvat elatist. Kohtu õigus vähendada tagasiulatuvat elatist tuleneb
§ 102lg-st 2, mis lubab mõjuva põhjuse olemasolul vähendada elatist alla alammäära.
Hageja ei esitanud tõendeid, mis näitaksid tagasiulatuvalt igakuuliselt ajavahemikul 01.10.2017.a kuni 30.04.2018.a lapse vajalike kulude suurust üle alammäära. Seega ei ole põhjendatud tagasiulatuvalt üle alammääära elatise väljamõistmine. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas igakuise perioodilise elatisenõude väiksemas ulatuses kui 235,70 eurot kuus. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus rahuldas tagasiulatuva elatisenõude väiksemas ulatuses kui 789,51 eurot. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue otsuse, millega hagi viidatud ulatuses rahuldatakse.
- Käesoleva tsiviilasja raames esitas hageja kostja suhtes elatise hagi, milles tugines sellele, et kostja alaealise lapse kulutused on seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad. Hageja ja kostja vaidlesid kulutuste koosseisu ja suuruse üle, samuti selle üle, kuidas mõjutab asjaolu, et laps viibib ka kostja juures, elatise maksmise kohustust. Samuti vaidlesid pooled tagasiulatuva elatise maksmise kohustuse üle. Apellatsioonimenetluses vaidlustab hageja maakohtu otsust sisuliselt osas, milles maakohus jättis kasutuseelise kulu hageja vajaduste hulka arvestamata (hageja emale kuuluv korter, milles hageja elab), samuti vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus ei arvestanud hageja kulude hulka sidekulusid summas 21,65 eurot, hageja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles maakohus arvestas hageja vajadustest maha 1/3 (s.o aja, mil hageja on isa juures), hageja on apellatsioonimenetluses nõus, et maha arvestatakse 1/5, hageja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles maakohus mõistis tagasiulatuva elatise perioodi 01.10.2017.a- 30.04.2018.a eest välja väiksemas ulatuses kui 450 eurot kuus ja osas, milles maakohus võttis sellelt maha 1/
- Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohtu otsus on viidatud küsimustes õiguspärane.
- Maakohus tuvastas lapse vajadused konkreetsete kululiikide osas. Ringkonnakohtul tuleb lähtuda maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (sh ka maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustest), välja arvatud see, mille osas apellatsioonimenetluses maakohtupoolset asjaolude tuvastamist vaidlustatakse. Maakohus tuvastas, et hageja vajadused koosnevad järgmistest kuludest: riided ja jalanõud 60 eurot; transport 110 eurot; muud vältimatud püsikulud (üritused ja sünnipäevad) 50 eurot; toit 177,55 eurot; lasteaed 80 eurot; tervishoid 17,99 eurot; hügieen 14,20 eurot; eluase (elekter) 120 eurot. Eespool toodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja vajadused kokku on 630 eurot kuus. Hageja ja kostja ei vaidlusta viidatud asjaolude maakohtupoolset tuvastamist. Seega tuleb ringkonnakohtul sellest asja lahendamisel lähtuda.
- Hageja leiab, et eespool toodud vajadustele lisaks tuleb vajaduste hulka arvestada ka selle korteri kasutuseelis, milles hageja elab. Hageja tõi kohtumenetluses esile, et hageja elab hageja emale kuuluvas korteris, mille ostmiseks andis kostja hageja emale laenu. Ringkonnakohus leiab, et konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades ei ole võimalik hageja eluaseme kasutuseelise kulusid hageja vajaduste katmiseks minevate kuludena käsitleda. Esiteks on oluline see, et elatisenõude aluspõhimõtete kohaselt tuleb elatise raames katta elatise saamiseks õigustatud isiku ülalpidamiseks tehtavad vajalikud kulud. Seega tuleb hinnata, milliseid kulutusi ülalpeetav vajab, selleks, et ta saaks ära elada. Tsiviilasja materjalidest ja poolte poolt esitatud väidetest nähtub, et hageja ema, kelle korteris hageja elab, ei pea korteri eest laenu maksma. Seega ei tule teha kulutusi selleks, et saaks korteris elada. Teiseks, 6
(8)Tsiviilasi nr 2-18-6761 konkreetse vaidluse puhul on oluline see, et vaidlusaluse korteri, milles hageja koos oma emaga elab, soetamiseks andis laenu kostja. Kostja andis hageja emale laenu tasuta selliselt, et hageja ema ei pea laenu tagasi maksma enne, kui hageja saab 23 aastaseks. Kogu selle perioodi eest ei pea hageja ema kostjale ka laenuintressi ega muid laenulepinguga seotud tasusid maksma (vt t I kd lk 138 jj). Kostja poolt hageja emale hageja eluaseme soetamiseks antud laen moodustab arvestatava osa kogu korteri väärtusest. 18.06.2018.a maakohtu istungil avaldatu kohaselt (vt t I kd lk 132) võttis kostja pangast laenu, millest andis osa hageja emale. Selle raha eest, mille kostja ilma intressita hageja emale edasi laenas, maksab kostja pangale intressi. Seega kannab kostja kaudselt eluasemekulusid selle korteri osas, mille hageja ema omandas. Seega ei saa väita, et kostja ei panustaks hageja eluasemekulude kandmisesse. Nendel konkreetsetel asjaoludel on maakohtu järeldus, et täiendavat kasutuseelist ei saa hageja vajaduste suuruse määramisel arvesse võtta, põhjendatud. See, et hageja emal tuleb kostja poolt antud laen tagasi maksta siis, kui hageja saab 23 aastaseks, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Sellest asjaolust nähtub, et terve selle perioodi jooksul, mil kostjal tuleb hagejat ülal pidada, saab hageja vaidlusalust korterit kasutada tasuta ja ka hageja ema ei pea korteri eest laenu maksma ning hageja emale võimaldatakse tasuta, intressivaba laenu. Siis, kui kostja ei pea hageja emale hageja eest ülalpidamist maksma, on hageja emal võimalik valida, kas ta müüb korteri ära või refinantseerib laenu selleks, et suurendada siis juba enda vara. Eespool toodud põhjustel ei saa täiendavat kasutuseelist hageja kulude hulka arvata.
- Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus ei arvanud hageja vajaduste hulka sidekulusid summas 21,65 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Algses hagiavalduses hageja sidekulude vajadusele ei tuginenud. Sidekulud tõi hageja esile peale 18.06.2018.a kohtuistungit, kui esitas uue tabeli kuludest. Sellele vastas kostja, et sidekulud ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja väitis, et hageja ei ole mitte kusagil avanud, millest sidekulud koosnevad, et need kulud ei ole põhjendatud ja et hagejal ei ole telefoni. Seega ei võtnud kostja maakohtu menetluses omaks, et hagejal peaksid olema täiendavad kulutused seoses sidega. Maakohus sidekulusid hageja vajaduste hulka ei arvestanud. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Seega oleks hageja pidanud hiljemalt apellatsioonkaebuses esitama asjaolud ja tõendid, mille alusel saanuks kohus jõuda veendumusele, et hagejal on üleüldse sidekulud ja millest need koosnevad. Iseenesest ei pea lasteaia lapsel olema sidevahendit. Lasteaia laps tuleb lasteaeda viia ja sealt ära tuua täisealise saatja poolt. Teiseks, isegi kui lasteaialapsel esineb mingil spetsiifilisel põhjusel vajadus mobiiltelefoni järele, saab selle omandada paarikümne euro eest ning kõnekaardiga, mis ei eelda igakuiseid kulutusi. Eksisteerib ka väga mitmeid sidepakette, kus pereliikmete omavahelised kõned on tasuta jne. Konkreetses tsiviilasjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja, kui lasteaialapse puhul esineks vajadus telefoni järele. Samuti ei ole avatud, millele kuluks enam kui 21 eurot igas kuus, eriti arvestades ka erinevaid sidepakette, kus pakutakse tasuta või soodsaid lahendusi pereliikmetele. Eespool toodust tulenevalt ei esine aluseid, mis võimaldaksid maakohtu otsust sidekulude arvestamata jätmise osas muuta.
- Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et kohtu poolt tuvastatud vajadustest tuleb lahutada 1/3, sest selles ulatuses viibib hageja kostja juures. Nõustuda tuleb sellega, et osasid kulusid kannab üksnes hageja ema ja seda sõltumata sellest, kas hageja viibib kostja juures või mitte. Hageja tõi apellatsioonimenetluses esile, et sellised, kulud, mida kannab üksnes hageja ema, on: kulud riietele ja jalanõudele summas 60 eurot kuus; lasteaiakulud summas 80 eurot kuus; hügieenikulud summas 14,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et neid kulusid ei vähendata. Kostja ei ole veenvalt esile toonud, et need oleksid sellised 7
(8)Tsiviilasi nr 2-18-6761 kulud, mida tuleks siiski mingil põhjusel vähendada. Seega tuleb kõikidest hageja kuludest, mis on kokku 630 eurot, lahutada ülalviidatud kulud summades 60 eurot, 80 eurot ja 14,20 eurot. Selle tulemusena saadakse summa, mis vähendamisele ei kuulu. Ülejääv summa (475,80 eurot) tuleb korrutada 2/3-ga. Nende summade liitmise tagajärjel selgub summa, mis kulub hageja vajadusteks (471,40 eurot). See summa tuleb jagada kummagi vanema peale, s.o kaheks ning kummagi vanema kanda jääv osa on (471,40: 2=) 235,70 eurot. Seega tuleb lugeda igakuiseks elatiseks, mis tuleb kostjal hagejale tasuda 235,70 eurot kuus.
- Ringkonnakohus leiab, et samast summast tuleb lähtuda ka tagasiulatuva elatise arvestamisel. Hageja märkis apellatsioonkaebuses, et ta vaidlustab tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi 01.10.2017.a- 30.04.2018.a osas, s.o 7 kuu osas. Selle perioodi eest tulnuks kostjal tasuda elatist (7x235,70 eurot=) 1649,90 eurot. Kostja maksis sellel perioodil elatist 860,39 eurot, mis tuleb nimetatud summast maha arvata. Seega tuleb viidatud tagasiulatuva perioodi eest tasuda elatist kokku 789,51 eurot.
- Ringkonnakohus leiab, et elatise suurendamiseks ei anna alust see, et võib esineda juhtumeid, kus hageja kas haiguse tõttu või muul põhjusel mõni kord kostja juures ei viibi. Elatise arvestus ei saa olla lõpuni põhjapanevalt täpne, vaid see on arvestuslik. Ei saa välistada, et tegelikult tekivad ka mingid täiendavad kulud või osade kulude kandmise vajadus langeb ära või vajadused kaetakse väiksemate kuludega. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja ei soovi oma lapsega aega veeta, või et kostja üritaks nendel aegadel, kui laps peaks olema tema juures, oma kohustustest kõrvale hoida.
- Hageja vaidlustas maakohtu otsust ka põhjusel, et maakohus ei näinud ette elatise perioodilist suurenemist. Hageja palus apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus määraks, et elatise suurus oleks seotud miinimumtöötasu suurusega. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsust ei ole alust selles osas muuta. Miinimumtöötasu ja konkreetsete hageja vajaduste vahel ei ole võrdelist seost. Kuigi seaduses on sätestatud eeldus, et eelduslikult kulub ühe lapse ülalpidamiseks miinimumtöötasu ulatuses rahalisi vahendeid, ei saa seda eeldust rakendada juhul, kui konkreetse lapse vajadused on kohtumenetluses esile toodud ja tuvastatud. Käesoleval juhul ei lähtutud lapse vajaduste suuruse määratlemisel mitte seaduses sätestatud abstraktsest eeldusest, vaid konkreetsetest kuludest. Sellises olukorras saaks kohus elatise nö indekseerida juhul, kui hageja taotleks elatise indekseerimist sellise indeksiga, mis kajastab adekvaatselt alaealise lapse ülalpidamisvajaduste kasvu. Miinimumtöötasu on aga Vabariigi Valitsuse poolt administratiivselt määratletav suurus, mille määramisel ei võeta arvesse alaealise lapse vajaduste kasvu, vaid hoopis muid tegureid. Kuna hageja ei ole taotlenud elatise indekseerimist sellise indeksiga, mis kajastab adekvaatselt alaealise lapse vajaduste muutust, ei saa selles osas hageja kaebust rahuldada.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud, kui jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus lähtus seejuures õigesti sellest, et hagi rahuldatakse osaliselt. Kuna ka apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osaliselt ja taotletuga võrreldes väikeses ulatuses, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)