2-19-100273 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-100273 Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi B2 Kapital SIA hagi A B vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: B2 Kapital SIA (rk 40103645131) Hageja esindaja: Carlo Kask (lepinguline esindaja) Kostja: A B (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Kinnitada B2 Kapital SIA ja A B kompromiss järgnevalt: 1.
- A B tasub B2 Kapital SIA hagis taotletud võlgnevuse 410,90 eurot, sissenõudmiskulu 44,99 eurot, viivise 39,74 eurot, pool riigilõivu 62,50 ja õigusabikulud 222,50 eurot, kõik kokku 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot 63 senti, tasudes märgitud summa C OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s, viitenumber 1806645309, hiljemalt
- jaanuaril
- 1.
- A B tasub punktis 1 (kohtumääruse p 1.
- – kohtu märkus) märgitud summat igakuiste osamaksetena alates
- aprillist 2019, kandes iga kuu 15-ks kuupäevaks C OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s, viitenumber 1806645309 vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot, viimase osamakse suurus on 60 (kuuskümmend) eurot 63 senti. 1.
- A B poolt punktis 2 (kohtumääruse p 1.
- – kohtu märkus) märgitud makse tasumisega viivitamisel kohustub A B tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1.
- A B poolt punktis 2 (kohtumääruse p 1.
- – kohtu märkus) märgitud osamakse tasumisega viivitamise korral on B2 Kapital SIA-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja A B kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
- Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-100273 menetlus.
- Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.
- Jätta kompromisslepingus nimetamata B2 Kapital SIA menetluskulud tema enda kanda. 1
(3)2-19-100273
- Jätta kompromisslepingus nimetamata A B menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on B2 Kapital SIA hagi A B vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 2
(3)2-19-100273 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud ning kohus jättis kompromisslepingus nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)