← Eesti

2-17-18054/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18054 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. detsembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3600 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Meerents Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  3. Jätta Pärnu Maakohtu
  4. detsembri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
  5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
  7. Menetluskulud määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 esimese lause kohaselt rahaliselt kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  8. XX esitas 01.12.2017 Pärnu Maakohtusse hagi YY vastu ja 18.12.2017 selle täpsustuse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatise võla 4800 eurot perioodi eest 01.12.2016 kuni 30.11.2017 ja igakuise elatise 400 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (29.01.2026). Hageja palus määrata, et elatis tasutakse ülekandega hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  9. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XX.XX.XXXX CC ja kostja kooselust. Hageja elab koos emaga, kellel on veel kaks ülalpeetavat (XX.XX.XXXX sündinud tütar ja XX.XX.XXXX sündinud poeg). Kostja ei ole hageja ülalpidamisest täies ulatuses osa võtnud.
  10. Hageja on aktiivne, erinevate huvidega tütarlaps. Ta on käinud ujumistundides ja joogatundides. Hetkel tantsib ta T MTÜ-s ja osaleb treeninglaagrites, käib esinemas ja võistlustel, millega kaasneb kulu riietele ja jalanõudele. Ta õpib septembrist 2016 klaverit ja võtab klaveri eratunde. Selleks tuli soetada pianiino ja vastav valgustus. Hageja käib laulukooris. Suviti on ta käinud golfi mängimas. Ta mängis lauatennist ja tennist, millega soovib jätkata. Alates 01.10.2016 käib hageja ratsutamas, mille jaoks soetati treeningvarustus. Talvel käib ta suusatamas, 2017.a osales lumelaagris Soomes. Hageja osaleb kõikidel Pärnu linnas korraldatavatel spordiüritustel. Hageja käib ka algklasside õpetaja juures eratundides. Kuna hageja armastab väga kasse, lubati tal kohuse- ja vastutustunde kasvatamiseks võtta koju tõukassid. Sellega kaasnevad toidu, hooldusvahendite, tarvikute ja ravimite kulud. Kulud kaasnevad ka sünnipäevadega, kinos, klassiüritustel, teatris ja ekskursioonidel käimisega. Hageja käib koos perega reisidel, nt detsembris 2016 Lapimaal ja 2017.a Bulgaarias. Hagejal on õnnetusjuhtumikindlustus ja reisikindlustused. Reisil olles tekivad kulud seoses eakohaste ja huvipakkuvate tegevustega (lõbustuspark, veekeskus, mänguasja- jt muuseumide, loomaia, looduspargi, jäätisekohvikute jms külastused). 2017.a käidi perega Lottemaa teemapargis. Alates 2016.a käib hageja igakuiselt käte ja jalgade hoolduses. Lisanduvad kulud koolitarvetele, sidevahenditele, eluasemele ja transpordile. Lisaks igapäevastele kuludele lisanduvad lapsega seotud nn ühekordsed vajalikud kulud (mööbel ja muu sisutus, voodipesu, arvuti jms).
  11. Igakuised ülalpidamiskulud ilma suuremate ostudeta (nt pianiino-, ratsutamise turvavarustuse, lemmiklooma soetamismaksumus jne) on keskmiselt 947 eurot kuus järgmiselt: eluasemekulud (elekter, prügi, vesi ja kanalisatsioon, kindlustus) 36,01 eurot; toit 120 eurot; internet ja televiisor 16,14 eurot; telefon 10 eurot; tantsimine 53,20 eurot; klaver 42,72 eurot; laulmine 11,31 eurot; ratsutamine 95,17 eurot; sport (golf, suusatamine, orienteerumine jne) 87,61 eurot; haridus (sh eratunnid) 86,39 eurot; lemmikloom 89,22 2 eurot; riided ja jalanõud 201,30 eurot; majapidamiskulud 10 eurot; tervishoid (sh tervisekindlustus) 36,13 eurot; transport 72,67 eurot; vaba aeg (sh sünnipäevad, teater, kino, taskuraha jne) 78,17 eurot.
  12. Hageja ema on osaliselt töövõimetu ja saab töövõimetoetust 6,7374 eurot päevas ning peretoetust 200 eurot kuus. Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist ta ei saa ning muid sissetulekuid ei ole. Hagejat on aidanud ülal pidada ja kasvatada hageja ema abikaasa. Kostja vastuväited
  13. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et nõutud elatis põhjendamatult suur. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist seadusjärgses määras.
  14. Hageja väide, et tema igakuised ülalpidamiskulud on ilma suuremate ostudeta keskmiselt 947 eurot kuus, ei vasta tema enda poolt esitatud tõenditele. September – detsember 2016 ja jaanuar – november 2017 kulude koondite tabel kajastab ka oste, mis jäävad hagiga hõlmamata perioodi. Selliseid kulusid ei saa arvestada.
  15. Hagiavalduses toodud ülalpidamiskulude suurus ei ole põhjendatud. Paljudelt kuludokumentidelt ei nähtu nende seos hagejaga. Kulude koondid ei ole loogiliselt jälgitavad ja kajastavad hageja ülalpidamisega mitteseotud kulusid. Tõendatud ei ole, et hageja seaduslikul esindajal on vahendid hagejale selliste kuludega elulaadi tagamiseks.
  16. Hageja ülalpidamiskulud on 155 euro ulatuses kaetud riiklike toetuste arvel (seejuures saab hageja ema suurepere toetust 300 eurot kuus).
  17. Kuna enne hagi esitamist ei pöördunud hageja kordagi kostja poole ettepanekuga leppida kokku hageja ülalpidamise viisis ja korras, ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Hageja ema on varem avaldanud, et ei soovi kostja poolt hageja ülalpidamise toetamist. Esimese astme kohtu otsus
  18. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras alates 01.12.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.01.
  19. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võla 2800 eurot tagasiulatuvalt perioodi eest 01.12.2016 – 30.11.
  20. Kohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks perioodi eest 01.12.2017 – 30.11.2018, kuna kostja andis sellel perioodil hagejale ülalpidamist summas, mis vastab PKS § 101 lg 1 sätestatud määrale. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda ja märkis, et elatis makstakse kalendrikuu eest ette lapse seadusliku esindaja arvelduskontole, märkides selgitusse „lapse elatis/mis kuu eest“.
  21. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ema ja kostja kooselust sündis 29.01.2008 hageja ja kostjal, kes ei ela hagejaga koos, on tema ülalpidamiskohustus. Pooled vaidlevad elatise suuruse ja perioodi üle.
  22. Hageja kulutused üle 800 euro kuus ja elatise nõue suurusega 400 eurot kuus ei ole veenvalt põhistatud ega tõendatud ning sellises suuruses elatist ei saa kostjalt välja mõista. Väidetavalt olid hageja ülalpidamiskulud hagi esitamise ajal 947 eurot, 03.12.2018 aga juba väidetavalt 2224 eurot kuus. Hageja ei ole selliseid kulusid tõendanud, sh puuduvad tõendid, et logopeedile kulub 800 eurot kuus; ratsutamisetundidele kulub väidetud 400 euro asemel tõendi järgi 300 eurot kuus, eraõpetaja kulutusi ei ole tõendatud, samuti ei ole veenvalt põhistatud ega tõendatud kulutused lemmikloomadele ligi 180 eurot kuus, tõendamata on ka kulutused reisidele, erihooldusele ja kõikidele hobidele hageja poolt 3 väidetud ulatuses. Tsiviilasja nr 2-18-6847 (suhtlemise korra kindlaksmääramise vaidlus) 04.06.2018 protokolli kohaselt ei ole hageja tervise tõttu tegelikult 2018.a alguses pikalt (3-4 kuud) koolis käinud. Eraõpetaja 22.11.2018 tõendist nähtub, et hageja saab haiguse tõttu eratunde. Eluliselt ei ole usutav hageja osalemine kõikides huviringides ja hobidega tegelemine. Sellised kulutused ei ole vajalikud.
  23. Kostja võttis õigeks hageja kulud suurusega 505 eurot kuus, sh kulud toidule 100 eurot, eluasemele 30 eurot, sidele ca 15 eurot, riietele ja jalatsitele 65 eurot, hügieenile ja tervisele 25 eurot, majapidamisele 10 eurot, vabale ajale 60 eurot kuus ja hobidele 200 eurot kuus. Summad on mõistlikud ja põhjendatud. Lisaks tuleb arvestada transpordikuluga 25 eurot. Sindist huviringidesse on transport vajalik. Toidukulud võivad olla 120 eurot ja kulud tervisele 30 eurot. Kokku on hageja mõistlikult kulud 555 eurot kuus, kusjuures on märkimisväärses ulatuses (200 eurot) arvestatud ka hobidega, mille arvelt saab hageja teha kulutusi ka reisidele jms.
  24. Hageja ei saa poolte sissetulekuid arvestades nõuda elulaadi, mida on väidetavalt on hagejale saanud võimaldada hageja ema abikaasa, jätkumist kostja abiga. Hageja ema on osaliselt töövõimetu, tema sissetulek on töövõime hüvitis umbes 202 eurot kuus ja peretoetused. Kostja sissetulek oli 2017.a keskmiselt 335 eurot kuus (neto), kuid 2018.a andmeid ta ei avaldanud. Arvelduskonto kohaselt oli tema keskmine sissetulek detsembrist 2017 kuni novembrini 2018 516 eurot kuus.
  25. Kuna kostjal on üks alaealine ülalpeetav, hageja, ja ta peab oma sissetulekuid enda ja ülalpeetava vahel jagama ühetaoliselt, on ta suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks 250 eurot kuus (516:2= 258), millega kostja on ka ise nõustunud.
  26. Kuna hageja kulud on seaduses sätestatust mõnevõrra suuremad, kuid hagejat kasvatava vanema ülalpidamisel on kolm last ja kostja on suuteline maksma miinimummääras elatist, tuleb hageja kulutuste katmiseks vajaliku sissetulekuna arvesse võtta ka perehüvitis.
  27. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud seaduses sätestatud määras. Hageja ei pea tõendama varem kostja poole pöördumist. Kostja ei põhistanud riski, et ta satub tagasiulatuva elatise väljamõistmisel äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Detsembrist 2017 novembrini 2018 on kostja täitnud oma kohustust maksta elatist seadusjärgses määras.
  28. Hagi osalise rahuldamise tõttu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  29. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas.
  30. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Samuti rikkus kohus põhjendamiskohustust, kui jättis osaliselt arvestamata hageja tõendid tema igakuiste kulude kohta ja ei põhjendanud nende mittearvestamist.
  31. Kohus ei käsitlenud kulusid huviringidele ja hobidele, vaid leidis, et need ei ole eluliselt usutavad ega vajalikud. Kohtu viide hageja haigestumisele 2018.a alguses on pealiskaudne. Pärast tervenemist tegeles hageja hobidega edasi. Õige ei ole seisukoht, et hageja mitmekülgne huvitegevus ei ole eluliselt usutav. Hageja tõendas kulusid ja hobidega 4 tegelemist. Ebaselgeks jääb, mille alusel leidis kohus, et tõenditena esitatud tšekid ei tõenda hagejaga seotud kulu või ei ole need eluliselt usutavad.
  32. Elatisest poole igakuise lapsetoetuse mahaarvestamine ei ole kooskõlas PKS § 101 lg-ga
  33. Hageja on lapsetoetuse juba arvesse võtnud. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud 176,24 eurot suuremad, kui ta kostjalt nõuab.
  34. Kostja ei avaldanud oma 2018.a sissetulekute suurust, seega varjab ta oma sissetulekuid. Madal sissetulek ei ole usutav. Kostjale kuulub kolm kinnistut, mille arvelt on võimalik anda hagejale ülalpidamist.
  35. Hageja esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei oleks ilma hageja kohtusse pöördumiseta hakanud elatist tasuma, mistõttu oli hagejal vältimatult vaja kanda menetluskulusid. Vastus apellatsioonkaebusele
  36. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  37. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, ühekordse summana elatise võla suurusega 2800 eurot perioodi 01.12.2016-30.11.2017 eest ja määras elatise maksmise korra. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
  38. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis välja mõistmata igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas ja rahuldamata hagi perioodil 01.12.2017-30.11.2018 eest elatise võla saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  40. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja ema ja kostja kooselust sündis 29.01.2008 hageja ning kostjal, kes ei ela hagejaga koos, on tema ülalpidamiskohustus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja peab tasuma hageja ülalpidamiseks elatist vähemalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale elatist 400 eurot kuus, seda nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt.
  41. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.
  42. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid 5 kulutusi kohtumenetluses tõendada. Üle seadusest tuleneva määra lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused peavad olema põhjendatud ja tõendatud.
  43. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et 2017.a oleks tema keskmine ülalpidamiskulu olnud 947 eurot kuus ja 2018.aastal suurenenud juba 2224 euroni kuus. Maakohus tuvastas, et hageja mõistlikult vajalikud kulutused on ca 555 eurot kuus, sh hobidele 200 eurot kuus. Kohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja ei ole oma järelduste tegemisel, sh tõendite hindamisel, menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
  44. Asja materjalist ei nähtu, et hagejal oleks terviseprobleemid või esineks muud erandlikud asjaolud, millega kaasneks vajadus miinimumist suurema elatise saamiseks. Iga laps vajab eluaset, toitu, riideid ja jalanõusid, hügieenitarbeid, käib koolis ning osaleb tavapäraselt ka huvitegevuses, käib teatris, näitustel jne. Hageja ei ole ümber lükanud eeldust, et tema tavapärased vajadused on kostja poolt miinimumelatise tasumise korral kaetud, kuna teise poole hageja vajadustest peab katma hageja ema.
  45. Samas kohaldas maakohus asja lahendamisel ebaõigesti PKS § 102 lg-d 1 ja 2, mis ei ole käesoleva asja lahendamisel kohased õigusnormid. PKS § 102 lg 1 ei kehti vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, sest PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
  46. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. PKS § 102 lg-t 2 on Riigikohtu hinnangul võimalik sellekohase taotluse alusel kohaldada selle vanema jaoks, kellelt elatist lapse kasuks kohtuotsusega välja mõistetakse (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-136, p 11.6). Kuna käesolevas asjas ei taotlenud kostja PKS § 102 lg 2 kohaldamist ja ta oli nõus tasuma elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, ei ole PKS § 102 lg 2 kohaldatav. Eeltoodud tõttu on asjakohatud maakohtu põhjendused selle kohta, et kostja peab PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt jagama oma sissetulekuid enda ja hageja vahel ühetaoliselt ning kohtu tehtud sellekohane arvutus. Maakohus ei arvestanud poolt igakuist lapsetoetust kostja kohustusest maha, nagu hageja ekslikult leiab.
  47. Kuna maakohus ei tuvastanud erakorralisi asjaolusid, mis viitaks hageja erivajadustele, on maakohtu otsus kostjalt elatise väljamõistmise kohta seaduses sätestatud miinimummääras lõppjärelduses õige. Sellega on täidetud elatise maksmise eesmärk, st lapse igapäevased vajadused on rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
  48. Kostja on võimeline täitma hageja ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väited selle kohta, et kostja varjab oma sissetulekuid ja kostjal on kolm kinnistut, mille arvel on tal võimalik anda hagejale ülalpidamist.
  49. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Hagi osalise rahuldamise tõttu oli maakohtul õigus jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille tegemisel kohus diskretsiooni piire ei ületanud. Maakohus pidas sellist menetluskulude jaotust õiglaseks ja ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse otsustuse tegemiseks.
  50. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 6
  51. Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt rahaliselt kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.