Obsah (10)

§ 1432§ 136§ 74§ 121§ 64§ 65§ 68§ 141§ 56§ 58

1-18-1219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2018.a, Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-1219 (17267000893) Kohtunik Anu Tammeniit Ra

§ 1432

lg 2 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Süüdistatav VEIKO MÄNNIK isikukood: 36906112743; xxx varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi üks: Pärnu Maakohtu 30.03.2015 otsusega

§ 136

lg 1, § 141 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi ning § 64 lg 1 alusel mõisteti talle 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust ja 1 aasta ning 6 kuud jäeti 2-aastase katseajaga tingimuslikult

§ 74alusel täitmisele pööramata, katseaeg lõppes 29.03.2017.a.

Kahtlustatavana kinni peetud 01.-02.11.

1. a. Tõkend – vahistamine alates 03.11.
2. a. Kaitsja Rünno Roosmaa Alaealise kannatanu esindaja Argo Küünemäe 1 1-18-1219 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311 - § 313, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Veiko Männik

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Veiko Männik

§ 1432

lg 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.03.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust lugeda alates 01.11.

1. a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. KrMS § 179, § 175, § 178, § 180 lg 1 alusel välja mõista Veiko Männikult menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1250 €; - kannatanutele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 551,82 €; - kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 380 €; - kannatanu määratud korras esindaja Argo Küünemäele määratud tasu 1887,30 €; - tasu riigi õigusabi eest 3056,16 €, kokku 7125,28 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank ASis või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõendid ja muud äravõetud objektid: - 3 DVD ja 1 CD plaat (pakendid 1-4), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu Xut süüdimõistetu Veiko Männiku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitus saata xxx. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2 1-18-1219 Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 07.11.2018.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu Veiko Männikut süüdistatakse

§ 1432

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga muu sugulise iseloomuga teo toimepanemises kuritarvitades usaldust, mis seisnes selles, et tema olles 30.03.2015. a karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja kohtuotsusega

§ 141

lg 1 järgi, olles seega

§ 1432

lg 2 tähendatud isik, täisealise isikuna, /…/ Samuti süüdistatakse Veiko Männikut

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema, - ajavahemikul juuni kuni august 2017, õhtusel ajal, kohtueelese menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Pärnumaal x haaras oma mõlema käega Xu käsivartest, misjärel pigistas Xu käevarsi ja raputas teda, põhjustades Xule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumid mõlema käsivarre piirkonnas. - samuti tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, ajavahemikul 26.08.2017 õhtu kuni 28.08.2017 õhtu, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Pärnus x lõi Xut vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda, mispeale X kükitas ja seejärel lõi Veiko Männik ühel korral jalaga Xut selja piirkonda, põhjustades Xule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumid ja turse näo piirkonnas. - samuti tema, 28.10.2017. a ajavahemikul kell 21.45 kuni 23.00 x lõi Xut vähemalt kolmel korral käega näo piirkonda, põhjustades Xule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nahaaluse verevalumi parema silma alalaul ja sarna piirkonnas, parema kõrva eesosas alalõualiigese piirkonnas nahaaluse verevalumi, vasakul pool näol oimu piirkonnas vasaku silma alalaul kuni lõualuu alumise servani verevalumi, mis ulatub vasaku silma ülalauni koos pehmete kudede tursega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör leidis, et Veiko Männiku süü temale inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Veiko Männiku süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastase ja 8 kuu vangistusega ning

§ 1432

lg 2 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust ning

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osaga 1 aasta ja 6 kuud, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, karistuse kandmisaja algusega isiku kinnipidamise aeg, s.o alates 01.11.2017. Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt menetluskulud. Kaitsja palus Veiko Männik süüdistuses

§ 1432

lg 2 järgi õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi palus kaitsja Veiko Männikut karistada vangistusega, mis võrduks vahi all viibitud ajaga otsuse kuulutamisel päeva arvestuses ja vabastada isik vahi alt. Menetluskulud palus kaitsja ajatada 12 kuu peale. 3 1-18-1219 Süüdistatav tunnistas kohtuistungil end süüdi kannatanu Xu kehalises väärkohtlemises.

§ 1432lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises end süüdi ei tunnistanud.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Veiko Männikule süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. I. Veiko Männikut süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2, 3 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Veiko Männik tunnistas kohtuistungil end süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi süüdi, kuid ei olnud nõus kõikide asjaoludega.

Süüdistatava seisukohad kannatanu Xu kehalises väärkohtlemises olid kokkuvõtvalt järgmised. Veiko Männik tunnistas, et kõigi kolme kuriteoepisoodi ajal tarvitasid nii tema kui X alkoholi. Tema ütluste kohaselt, kui X on ülemäära joonud, hakkab viimane hüsteeritsema ning 26.-28.08.2017 ja 28.10.

1. a episoodides oli vägivalla põhjuseks see, et süüdistatav kartis, et kui kannatanu läheb kodust ära, teeb ta enesetapu. Süüdistatav tunnistab, et lõi kannatanut
2. oktoobril, kuid tegi seda seetõttu, et kannatanu hüsteeritses ja märatses ning teda oli vaja maha rahustada. Süüdistatav kahetseb ja tunnistab kahte viimast episoodi, kuivõrd esimene jääb talle arusaamatuks. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta jaanipäeval kannatanu lihtsalt magama. Oma kahetsust on Veiko Männik avaldanud ka omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd II tl 49). Kehaline väärkohtlemine ajavahemikul juuni kuni august
3. a õhtusel ajal Pärnumaal x KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel avaldati kannatanu Xu kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd ta keeldus kohtulikul uurimisel KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel ütlusi andmast. Kannatanu Xu ütlustest nähtub, et kui ta oli juuni-või juulikuus koos Veiko Männikuga viimase sõbra R juures Pärnumaal x külas, oli tal Veiko Männikuga sõnavahetus. Mõlemad olid tarvitanud alkoholi ning õhtusel ajal tekkis Veikol mingi äkkviha, võttis mõlema käega kannatanu käsivartest kinni, pigistas tugevalt ja raputas. Kannatanu tundis selle tagajärjel valu ja talle tekkisid verevalumid mõlemale käsivarrele. Kannatanule põhjustatud vigastusi käsivartel nägid ka tema töökaaslased B L, M I, E K ja M M-L. KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel avaldati tunnistaja M M-L kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd arstitõendi kohaselt ei ole isikule lubatud suur emotsionaalne pinge ja koormus. Tunnistaja M M-L ütluste kohaselt märkas ta kannatanu paremal käel, küünarnukist üleval poole, käsivarrel pikliku kujuga sinikaid ja need ei olnud löömise jäljed, vaid need olid sellise iseloomuliku kujuga, nagu oleks keegi Xut käest tugevalt pigistanud. Tunnistaja B L ütluste kohaselt nägi ka tema Xu kätel sinikaid nagu oleks pigistatud, küünarnuki juures oli hästi suur sinikas. Tunnistaja M I ütluste kohaselt märkas ta augustis kannatanu kätel õlavarrel tugevad siniseid plekke. Tunnistaja E K ütluste kohaselt nägi ta kannatanu käsivartel siniseid muljumisjälgi. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja R L, kelle ütluste kohaselt ei märganud ta jaanipäeval, kui ta oli Veiko ja xga koos, midagi. Ei näinud füüsilist konflikti ega Xul tervisekahjustusi. Asjaolu, et tunnistaja R L ei näinud konflikti ja kannatanu vigastusi, ei muuda see kannatanu ja 4 1-18-1219 4 tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Kannatanu ütluste kohaselt toimus konflikt siis, kui nad olid Veikoga kahekesi õues ning kedagi teist nende läheduses ei olnud. Tunnistaja on ka ise öelnud, et Veiko ja x käisid ka peopaigast eemal. Samuti ta ei pannud tähele, milline kannatanu tema juurest lahkudes oli, kuna seal oli palju inimesi. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et vigastused olid tekitatud kätele mitte näkku ning kannatanu ütluste kohaselt istuti peale konflikti R juures veel ainult natukene aega ja siis mindi koju. Seega võis tunnistajale kannatanu ja süüdistatava vaheline konflikt ning kannatanu vigastused jääda märkamata. Kannatanu töökaaslased ei osanud paigutada sinikate märkamist kindlasse aega, märkides osaliselt augustikuud. Veiko Männiku sõnul leidis selline sündmus aset jaanipäeval ning kannatanu paigutas selle sündmuse juuni- või juulikuusse (enne x). Samas ei tekkinud kohtul kahtlust, et kannatanu ja kannatanuga koos töötanud ning temal vigastusi näinud tunnistajad B L, M I, E K ja M M-L räägivad ühest ja samast sündmusest. Nende tunnistajate ütlustes kahtlemiseks puudus kohtul alus ning käsitletavad ütlused on teo toimepanemise asjaolude osas kooskõlas kannatanu ütlustega. Ka kannatanu ütlusi ei ole keegi kahtluse alla seadnud ning mingit põhjust neid ütlusi ebausaldusväärseks pidada ei ole ka kohtul. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et just Veiko Männik oli see, kes põhjustas talle süüdistuses näidatud ajal ja viisil füüsilist valu ja verevalumid mõlemale käsivarrele. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt piirdus tema tegevus ainult kannatanu magama toimetamises, ei muuda see olematuks kannatanule sellise tegevusega tekitatud valu ja kehavigastusi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate B L, M I, E K ja M M-L ütlustega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul juuni kuni august 2017, õhtusel ajal, Pärnumaal x haaras Veiko Männik oma mõlema käega Xu käsivartest kinni, pigistas ja raputas teda. Oma tegevusega põhjustas Veiko Männik Xule füüsilist valu ja tervisekahjustused – verevalumid mõlemal käsivarrel. Kehaline väärkohtlemine ajavahemikul 26.08.2017 õhtu kuni 28.08.2017 õhtu Pärnus x Kannatanu Xu ütlustest nähtub, et 2017.a augustikuus lõi Veiko Männik teda x Pärnus x koridoris vähemalt kahel korral rusikaga näkku, vasakule ja paremale näo poolde, ta kükitas ja pani käed endale kaitseks näo ette ning Veiko Männik lõi teda ka ühel korral jalaga selja piirkonda. Löögid olid väga valusad, ka istuda oli valus ja silma alla tekkisid suured sinikad, mis paranesid väga kaua. Kui kannatanu peale peksmist tööle läks, kasutas ta sinikate varjamiseks peitepulka. Tunnistaja M K on politseile andnud ka tema ja kannatanu Xu vahel toimunud vestluste videosalvestised, millised on vaadeldud 18.12.
4. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 8590). Vaatlusprotokollist nähtub, et 04.11.
5. a kannatanu X tunnistab M Kle, et Veiko Männik lõi teda augustis. Kannatanule tekitatud kehavigastusi tõendavad ka tunnistajate B L, M M-L, E K ja M I ütlused. Tunnistaja M M-L ütlustest nähtub, et kui ta 01.09.
6. a Xut nägi, siis oli kannatanul näos ulatuslik verevalum, mis ulatus kõrva juurest kuni lõua alla ning vähemalt üks silm oli paistes. Tunnistaja M I ütlustest nähtub, et kui kannatanu augusti lõpus tuli tööle, olid tal silmaalused ja alalõug tugevalt sinised, kõrvast alates. Tunnistaja on vigastuste kohta koostanud ka omakäelise joonise (kd II tl 33), millised vigastused kattuvad tunnistaja ütlustega. Samuti tõusis kannatanu püsti vaevaliselt ja hoidis rindkerest kinni, mis tunnistaja arvates viitas sellele, et kannatanut on ribidesse löödud. Kannatanu kirjeldas tunnistajale ka oma eelmise päeva olukorda (oksendamine, pearinglus), millised sümptomid viitasid peapõrutusele. 5 1-18-1219 Ka tunnistaja B L on andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu X ilmus augusti lõpus, see võis olla 29.08.
7. a, tööle tervisekahjustustega. Kannatanu oli nõrk ja värises ning tal oli nägu sinine. Samuti olid tal ka kukla taga marrastused ning tal oli raskusi püsti tõusmisega. Tunnistajad M M-L, M I ja B L kõik kinnitasid, et X hakkas sel ajal võtma ka valuvaigisteid, mis oli ebatavaline, kuna ta seda tavaliselt ei teinud. Samuti kinnitasid kõik eelviidatud tunnistajad, et kannatanul näos olnud vigastusi oli näha veel väga pikka aega (1-1,5 kuud). Ka tunnistaja E K nägi 08.09.2017 puhkuselt tulles, et kannatanu nägu ja kael olid sinised ning kinnitas, et nägu oli Xul sinine hästi pikka aega. Kannatanu ei mäletanud, mis kuupäeval täpselt Veiko Männik teda augustikuus lõi. Samas tunnistaja M M-L ütlustest nähtub, et kui ta nägi Xut koos Veiko Männikuga 26.08.
8. a peale kella 8 õhtul, oli X alkoholijoobes, kuid vigastusi tal näos ei olnud. Tunnistaja B L ütlustest nähtub, et 29.08.
9. a tuli X tööle tervisekahjustustega. Seega kannatanu Xu kehaline väärkohtlemine pandi toime ajavahemikul 26.08.2017 õhtu kuni 28.08.
10. a. Süüdistatava Veiko Männiku ütluste kohaselt oli vägivalla põhjuseks see, et süüdistatav kartis, et kui kannatanu läheb ära, teeb ta enesetapu. Kohus ei leia, et antud juhul oli tegemist hädaseisundiga, mis vajas kannatanu õigushüvede kaitseks süüdistatava sekkumist süüdistuses näidatud viisil. Juhul kui süüdistataval oli hirm kannatanu elu pärast, oli tal võimalus kutsuda kannatanu rahustamiseks kiirabi, mitte asuma teda jõhkralt peksma. Samuti ei kinnita süüdistatava sellist versiooni ka kannatanu ütlused. Kannatanu ütlustest nähtub, et löömiseks põhjust ei olnud, kõik tuli äkki. Kohus leiab, et süüdistatava sellised ütlused on ennast õigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Veiko Männik lõi ajavahemikul 26.08.2017 õhtu kuni 28.08.2017 Xut Pärnus x vähemalt kahel korral rusikaga näkku, mispeale X kükitas ja seejärel lõi Veiko Männik ühel korral jalaga Xut selja piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Veiko Männik Xule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumid ja turse näo piirkonnas. Kehaline väärkohtlemine 28.10.
11. a ajavahemikul kell 21.45 kuni 23.00 Pärnus x. Kannatanu Xu ütlustest nähtub, et 28.10.
12. a kella 7-8 ajal õhtul oli ta koos Veiko Männiku ja sõbranna A Sga x Pärnus ja tarbiti alkoholi. Kannatanu ütluste kohaselt Veiko Männiku käitumine alkoholi tarbides muutub, ta muutub kurjaks ning siis peab kannatanu oma käitumist jälgima, et Veikot mitte ärritada. Kella 8-9 ajal läks sõbranna ära. Kui kannatanu tahtis poodi minna, ärritas see Veikot ning ta lõi kannatanut vähemalt kahel korral käega näkku, üks löök tabas vasakut põske ja teine parema silma juurde. Kannatanu tundis sellest löömisest näos valu. Teisipäeval pidi kannatanu tööle minema, kuid helistas töökaaslasele M Ile ja teatas, et võtab puhkuse. Kannatanu valetas, et ta sõitis ühele autole tagant sisse ja tema näoga ei ole kõik korras. Kolmapäeval tulid tema ukse taha B ja M, kes soovisid sisse saada, kuid kannatanu ei lasknud ning Veiko Männik helistas politseisse. Politsei nägi kannatanu vigastus ja ta viidi jaoskonda. Kannatanu tunnistas, et liiklusõnnetust temaga ei juhtunud ning samuti ei löönud teda tunnistaja A S, nagu ta oli varasemalt väitnud. See, kes teda peksis oli Veiko Männik. Kannatanu on lisanud oma ütluste juurde ka joonise (kd I tl 57) selle kohta, kus Veiko Männik teda välisukse juures lõi ja 02.11.
13. a patsiendikaardi nr 17/42235 (kd I tl 58). Patsiendikaardist nähtuvalt on Xut pekstud õhtul 28.10.
14. a ning ta kurdab peavalu ja iiveldust isegi 02.11.
15. a. Kannatanu ka ise oma ütlustes kinnitas, et arsti poole pöördus seetõttu, et kontrollida, et midagi tõsisemat tal viga ei ole. 6 1-18-1219 Tunnistaja A S ütluste kohaselt helistas talle X, et ta ütleks, et tema peksis kannatanut ja peale seda saatis sõnumi. Tunnistaja A S ülekuulamise lisast (Xu ja A S vaheline vestlus telefonis) (II kd tl 45) nähtub, et X soovib, et A S valetaks, et tema lõi Xut, kuid tunnistaja palus end sellega mitte siduda, kuna see on vale. Samuti andis tunnistaja A S ütlusi selle kohta, et ta on mitmel korral näinud Xul sinikaid. 28.10.
16. a laenas tunnistaja Xule raha ja käis nende juures külas, tarbiti alkoholi, tüli ei olnud ning ta lahkus sealt 22 paiku. Kannatanu X on 28.10.
17. a juhtunust rääkinud 01.11.
18. a ka tunnistaja S Lle. S Lle ütlustest nähtub, et 28.10.
19. a olid X ja Veiko Männik x ja tarvitasid alkoholi. Hiljem kui kannatanu tahtis korterist välja minna, Veiko takistas teda, haaras käest kinni ja hakkas peksma. Veiko peksis teda näkku, mille peale x kükitas maha, kuid teda peksti edasi. Veiko oli peksnud kannatanut ka augustis. Kannatanu avaldas tunnistajale, et ta on ise süüdi selles, et Veiko teda peksab, kuna ta peab Veikoga ettevaatlikult suhtlema. Tunnistajale tundus, et kannatanu kardab Veikot, et kui Veiko välja saab, lööb ta teda uuesti. Tunnistaja M K on kannatanu tunnistanud, et Veiko lõi teda mitu korda näkku ja tal tekkis peksmisest teadvusekadu. Samuti on kannatanu rääkinud, et ta kardab Veikot, et kui Veiko välja saab, siis ta lööb neid kõiki maha. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll. 18.12.
20. a asitõendi vaatlusprotokollist (kd I tl 85-90) nähtub, et 04.11.
21. a kannatanu X tunnistab M Kle, et Veiko lõi teda käega näkku, ta üritas ennast käsi ees hoides kaitsta, kuid mingil hetkel oli ta ka teadvuseta. S L ja M K sellised ütlused on käsitletavad tõendina KrMS § 66 lg 21 p 1 alusel, sest X keeldus kohtumenetluses ütlusi andmast. Kannatanule tekitatud kehavigastusi tõendavad ka patsiendikaart ja väljavõte haigusloost ning isiku läbivaatuse protokoll. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 29.11.2017 vastusest nr 2017/223.3/854-2 koos lisadega (kd I tl 61-64) ja 01.11.
22. a isiku läbivaatuse protokollist (kd I tl 65-73) nähtub, et kannatanu Xul on tekitatud järgmised tervisekahjustused: nahaaluse verevalumi parema silma alalaul ja sarna piirkonnas, parema kõrva eesosas alalõualiigese piirkonnas nahaaluse verevalumi, vasakul pool näol oimu piirkonnas vasaku silma alalaul kuni lõualuu alumise servani verevalumi, mis ulatub vasaku silma ülalauni koos pehmete kudede tursega. Kannatanul olnud vigastusi kirjeldasid ka tunnistajad M V, T S, M G ja B E. Tunnistaja B E ütlustest nähtub, et ta sai 31.10.2017 sõnumi, et ta on suremas ja peale seda kuulis ka x töökaaslastelt, et x ei ilmu tööle, misjärel läks ta koos M Gga x juurde kontrollima, mis on temaga juhtunud. Esialgu neid sisse x juurde ei lastud ning Veiko Männik kutsus politsei. Tunnistaja nägi x alles siis, kui politsei x kaasa võttis. x nägi kohutav välja, ta oli äratundmatuseni moondunud, täiesti läbipekstud, silmad seisid vaevalt lahti, nägu oli paistes, ta ei olnud enda moodi. Vigastused olid nii suured, et otsustati EMO-sse kontrollima minna. Hiljem x tunnistas, et teda lõi Veiko Männik. Tunnistaja B E on menetlejale edastanud kriminaalasjas Veiko Männiku iseloomustamiseks ka videosalvestised, mida on vaadeldud 07.11.2017 asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 80-84). Vaatlusprotokollist nähtub, et 12.06.2017 toimunud vestlus Xu ja Veiko Männiku vahel. X on mures x pärast, mistõttu külastasid x kodu ja sattusid Veiko Männikuga konflikti, mille käigus süüdistatav ähvardas neid sõnadega. 7 1-18-1219 Tunnistaja B E ütlusi kinnitab ka tunnistaja M G. Tunnistaja läks koos B x juurde, et kontrollida kuidas x ennast tunneb. Algul neid sisse ei lastud, kuid hiljem kui tuli politsei ja ta x nägi, oli x nagu teine nägu juurde kasvanud, ta oli nii paistes. Tunnistajate M G ja B E ütlusi Veiko Männiku poolt politsei väljakutsumise kohta kinnitab ka 06.11.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 78-79), mille käigus on vaadeldud Häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõnesid 01.11.2017 kell 18.53.55 ja 18.59.04 numbrilt xxx (Veiko Männiku telefoninumber) ja kutsutakse aadressile x Pärnu politsei, sest lõhutakse ukse taga. Kohtuistungil kuulati üle sündmuskohal käinud politseiametnikud T S ja M V. Tunnistaja T S ütluste kohaselt käisid nad väljakutsel x , vaatepilt oli seal väga ehmatav. Naisterahvas, kes ukse avas, oli ennast ilmselt eelnevalt tugevalt grimeerinud. Ta nägu oli lubivalge, kuid ka see tugev meik ei suutnud varjata neid vorpe, verevalumeid ja sinikaid näos, neid oli praktiliselt kõikjal. Silmaümbrused, põsesarnad, kõik oli moondunud. Tunnistaja ütlusi väljakutse kohta kinnitab ka koopia 01.11.2017 patrullilehest (kd I tl 76), millest nähtuvad 01.11.2017 väljakutse asjaolud. Väljakutse kohaselt kahtlustati, et x on saanud peksa. Tunnistaja M V ütluste kohaselt käisid nad väljakutsel, millise teate kohaselt lõhutakse ukse taga. Korteris olnud naine (kelle tunnistaja tundis kohtuistungil ära Xuna) oli hästi tugevalt meigitud, paksult oli puudrit või midagi sellist peal ja näha oli, et silmaalused olid paistes ja selle puudri alt kumasid läbi sinikad näo peal. Nii naine kui mees võeti asjaolude selgitamiseks politseijaoskonda kaasa. Enne politseijaoskonda minekut pani naisterahvas endale veel meiki peale. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka koopia 01.11.2017 patrullilehest (kd I tl 77), millest nähtuvad 01.11.2017 väljakutse asjaolud. Väljakutse tehti aadressile x , kuna lõhutakse ukse taga. Korteris viibinud X ja Veiko Männik toimetati politseijaoskonda ning nendel tuvastati joove. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja õiendist (I kd tl 74-75) nähtub, et 01.11.2017 kell 20.14 tuvastati Xul alkoholijoove 0,70 mg/l, kannatanu ei olnud nõus ütlusi andma, kuid nõustus isiku läbivaatusega. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd tl 149) nähtub, et 01.11.2017 kell 20.05 tuvastati Veiko Männikul alkoholijoove 0,34 mg/l. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd I tl 150-151) nähtub, et Veiko Männik peeti Xu kehalises väärkohtlemises kinni 01.11.2017.a. Süüdistatav tunnistas, et lõi kannatanut
23. oktoobril, kuid tegi seda seetõttu, et kannatanu hüsteeritses ja märatses ning teda oli vaja maha rahustada, et ta kodust lahkudes ei sooritaks enesetappu. Kohus jääb selles osas oma eelneva seisukoha juurde, et süüdistatava sellised väited ei ole õigusvastasust välistav asjaolu ega leidnud kuidagi tõendamist. Kannatanu ei ole kordagi rääkinud soovist teha enesetappu, vaid tema jaoks on kõik tulnud ootamatult, kuna Veiko Männiku käitumine muutub, kui ta tarvitab alkoholi. Samuti ei ole kannatanu rääkinud xxxx 28.10.2017 ja ka tunnistaja A S ütluste kohaselt tema lahkudes tüli ega vägivalla kasutamist ei olnud. Kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseks, kuna tema ütlused on teo toimepanemise asjaolude osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning kannatanul ei ole ühtegi põhjust anda Veiko Männiku suhtes valeütlusi. Kogutud tõenditest pigem nähtub, et kannatanu on Veiko Männiku süüd pisendanud, arvestades kannatanule tekitatud kehavigastuste ulatust ja leides, et on ise süüdi, kuna tema käitumine võis Veikot ärritada. Kohus leiab, et Veiko Männiku ütlused on ennastõigustavad ning eelviidatud vastuolude tõttu ebausaldusväärsed osas, millega süüdistatav on põhjendanud vägivalla kasutamist. 8 1-18-1219 Kohus leiab, et eelpool viidatud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 28.10.
24. a ajavahemikul kell 21.45 kuni 23.00 lõi Veiko Männik oma abikaasat Xut Pärnus x vähemalt kahel korral käega näo piirkonda, põhjustades Xule füüsilist valu ja süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustused. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu X ja Veiko Männik elasid alates x. Seega pani Veiko Männik kehalise väärkohtlemise toime x suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu xxx , loeb kohus, et Veiko Männik on lähisuhtes kannatanu Xuga. Seega on Veiko Männik täitnud oma tegevusega

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Kohus on käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Veiko Männik kasutas füüsilist vägivalda Xu suhtes kolmel korral. Seega on Veiko Männik isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Veiko Männik oma tegevusega täitnud ka

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse.

Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Veiko Männik toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veiko Männik pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Veiko Männik kannatanut lüües nii käte kui jalgadega, pigistades ja raputades teda, teadis nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi. II. Samuti süüdistatakse Veiko Männikut

§ 1432lg 2 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

/…/ Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Veiko Männiku teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Veiko Männiku õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Veiko Männik on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Veiko Männik on pannud toime talle etteheidetava kuriteod

§ 1432

lg 2 ja

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Seega tuleb Veiko Männik süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 1432

lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni kaheksa-aastase vangistuse ning

§ 121lg 2 p 2, 3 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Veiko Männikul üks kehtiv kriminaalkaristus. 30.03.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega karistati Veiko Männikut

§ 136

lg 1, § 141 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi ning § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust ja 1 aasta ning 6 kuud jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

Katseaeg lõppes 29.03.2017.a. Seega on Veiko Männik

§ 1432lg 2 sätestatud kuriteoepisoodid toime pannud katseajal.

Ka eelmised 9 1-18-1219 kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes ning isikule määrati kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi. Kohtus on leidnud aga kinnitamist, et Veiko Männik rikkus nimetatud kohustust. Seda kinnitasid nii xxx kui ka Veiko Männik ise. Eeltoodu iseloomustab Veiko Männiku suhtumist temale määratud karistusse. Isik ei suuda vabaduses olles käituda seaduskuulekalt ning rikub ka kriminaalhoolduse nõudeid. Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid.

§ 1432

lg 2 /…/ .

§ 121

lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteoepisoode oli kolm, kannatanut löödi nii kehasse kui peapiirkonda, mis on elutähtis piirkond. Samuti arvestab kohus tekitatud tervisekahjustuste raskust. Kannatanule tekitati näkku ulatuslikud hematoomid. Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58

p 3 kohaselt süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes. /…/ Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Veiko Männik tunnistas Xu suhtes toime pandud kuriteoepisoodides osaliselt oma süüd, kuid samas nägi süüd rohkem kannatanul. Löömise põhjuseks tõi Veiko Männik alati selle, et X oli üle joonud ja tal oli vaja teda kuidagi rahustada, et ta saaks kaineks. Veiko Männiku ütlustest nähtub, et ta ei pöördunud politseisse, kuna oli Xuga need asjad selgeks rääkinud ja kannatanu ütles, et ta kahetseb seda. Sellistest ütlustest nähtub, et Veiko Männik näeb süüd ainult kannatanul ja kannatanu on see, kes peab kahetsema löömist, mitte Veiko Männik ise. Kohus leiab, et selliseid vabandusi ei saa pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks ning Veiko Männik kahetseb vaid seda, et ta on nende tegude eest kohtu all. Samuti avaldas Veiko Männik oma viimases sõnas, /…/ Veiko Männikut on varem karistatud ainult vangistusega, seega tema karistamine

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole põhjendatud. Samuti ei vastaks rahaline karistus süüdlase süü suurusele. Kohus leiab, et Veiko Männiku mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panema ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Lähtudes eeltoodust tuleb Veiko Männik süüdi tunnistada ja karistada

§ 1432

lg 2 alusel vangistusega 3 aastat ning

§ 121

lg 2 p 2,3 alusel vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on ühel juhul tervisevastase süüteoga ja teisel juhul seksuaalse enesemääramise vastase süüteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Seega peab kohus põhjendatuks mõista

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Arvestades, et Veiko Männik on osaliselt kuriteod toime pannud katseajal, tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.03.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust lugeda alates 01.11.

1. a. Kohus leiab, et jätkuvalt raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt 10 1-18-1219 uue raske kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range meetmete kohaldamist. Veiko Männikut on karistatud tingimisi vangistusega ning talle on määratud ka šokivangistus, kuid varasem karistus ei ole avaldanud sellist mõju, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades, arutataval juhul muuta vaid reaalne vanglakaristus. Tõkend ja muud taotlused Veiko Männiku suhtes on 03.11.2017.a kohaldatud tõkendina vahistamist. Kohus leiab, et tõkend – vahistamine – tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel on kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 02.11.
2. a on kannatanu sellise taotluse (kd II tl 44) ka esitanud. Kannatanu ütlustest on näha, et Veiko Männiku mõjuvõim tema üle on väga suur ning kannatanu leiab, et on ise süüdi, et Veiko Männik teda lõi. Tunnistaja M Kle ja S Lle on kannatanu avaldanud, et ta kardab Veikot, et kui Veiko välja saab, siis ta lööb teda uuesti või lööb neid kõiki maha. Veiko Männik on kannatanu suhtes vägivaldne olnud, seega kannatanul on alust Veiko Männikut karta ja seetõttu on oht kannatanule olemas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Xut tuleb teavitada süüdimõistetu Veiko Männiku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Asitõendid ja muud äravõetud objektid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad 3 DVD ja 1 CD plaat (pakendid 1-4), mis on kannatanu ülekuulamise ja asitõendi vaatlusprotokollide lisad. Kohus leiab, et nimetatud DVD ja CD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks kannatanule seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulud, ekspertiisi tegemise kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. Seega tuleb Veiko Männikult menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral 1250 €, määratud kaitsjale määratud tasud/kulud kohtueelses menetluses 3056,16 €; kannatanu esindaja Argo Küünemäele määratud tasud/kulud 1887,30 €; kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 380 €; kannatanutele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 551,82 € (x saamata jäänud sissetulek, sõidu- ja ööbimiskulud kokku 512,82 € ning x sõidukulu 39 €). Kohtu hinnangul on tekkinud kulude suurused põhjendatud ja vajalikud. Seega kokku tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud 7125,28 €. Kaitsja taotles ajatada Veiko Männikult välja mõistetavad menetluskulud 1 aasta peale. Kohus leiab, et kaitsja selline taotlus on põhjendatud, arvestades Veiko Männiku varalist seisundit, menetluskulude suurust ja asjaolu, et Veiko Männikul tulen kanda karistust vanglas. Veiko Männikule mõisteti pikaajaline vangistus, kuid kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. Arvestades aega, mis Veiko Männikul tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab kohus, et selle aja kestel saaks süüdlane soovi korral tasuda arvestatava osa temalt välja mõistetud menetluskuludest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Veiko Männikul oleks täielik või osaline, püsiva iseloomuga töövõimetus. Kohus 11 1-18-1219 leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et Veiko Männik peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 7125,28 eurot ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Helga Koger Rahvakohtunik Mari Treial Rahvakohtunik 12