Kriminaalasi nr 1-17-8992 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8992 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viljar Õbenik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Viljar Õbenik on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Viljar Õbeniku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Viljar Õbenikku on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kannab Viljar Õbenik karistust alaealise seksuaalse väärkohtlemise, vägistamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt koostatud vabaduskaotuse tunnistusest järelduvalt pani Viljar Õbenik kuritegusid toime enda kasulapse suhtes pika aja jooksul, s.o 01.09.

1. a kuni 22.03.
2. a. Viljar Õbeniku poolt kuritegude toimepanemise ajal oli laps 11kuni 14-aastane. Materjalide kohaselt on Viljar Õbenik kannatanut seksuaalselt väärkohelnud ja vägistanud iganädalaselt. Lisaks peab kohus oluliseks, et materjalide kohaselt on kannatanu pidanud Viljar Õbenikku enda bioloogiliseks isaks. Olukorras, kus Viljar Õbenikul tuli lapse suhtes täita vanemakohustusi (s.o tagada lapse igakülgne heaolu, turvalisus ja järelevalve), on äärmiselt taunimisväärne, et sedavõrd lähedases suhtes on just Viljar Õbenik olnud see, kes lapse füüsilist ja vaimset tervist on raskelt kahjustanud. Arvestades Viljar Õbeniku selgitusi kohtuistungil ei ole kohus veendunud, et Viljar Õbenik on senini aru saanud toimepandud tegudest ja teadvustanud tagajärgi. Kuigi Viljar Õbenik on selgitanud, et tal on väga häbi, et ta on kasutütart seksuaalselt ära kasutanud. Samas on Viljar Õbenik selgitanud, et kui kasutütar ei oleks olnud huvitatud, siis ta ei oleks tulnud ja Viljar Õbenik 2 ei sundinud kasutütart millekski. Arvestades materjalidest nähtuvaid kuritegude asjaolusid (sh vägivalla kasutamisi), on ilmne, et Viljar Õbenik ei ole teadvustanud, mida konkreetselt on ta valesti teinud. Seega ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et Viljar Õbeniku suhtes on karistus täitnud eesmärki ja uute kuritegude toimepanemise riskid on maksimaalselt maandatud. 3.2 Vangistuse jooksul on Viljar Õbenik osalenud majandusabitöödel ja omandanud puidupingioperaatori kutse. Samuti Viljar Õbenik on alustanud sotsiaalprograammi Õige hetk läbimist, mis asendati psühholoogilise nõustamisega. Viljar Õbeniku väitel on ta Soomes läbinud programmi Uus suund. Viljar Õbenik on distsiplinaarkorras karistamata. 3.3 Ennetähtaegsel vabanemisel soovib Viljar Õbenik esialgu elama asuda oma vanemate juurde aadressile Meeliku 24/5-344, Tallinn, Harju maakond. Materjalidest nähtuvalt tegu on 1-toalise munitsipaalkorteriga. Üürileping on sõlmitud Viljar Õbeniku isa nimele ja selle kohaselt võivad korteris elada üksnes Viljar Õbeniku vanemad. Tallinna Linnavaraameti sõnul puudub Viljar Õbenikul õigus nimetatud aadressile elama asuda. Seega vabanemise korral puudub Viljar Õbenikul kindel elukoht. See omakorda välistab kriminaalhoolduse teostamise, kuna vastavalt

§ 76lg-le 5 ja § 75 lg 1 p-le 1 tuleb kohtul kindlaks määrata alaline elukoht.

Viljar Õbeniku selgituste kohaselt saaks ta vabanemise korral tööle AS-ixxxxxxxxx (asub Tartus), kuid garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Tartu vangla andmetel on seisuga 05.02.

1. a Viljar Õbenikul tasumata nõudeid 10 125,81 eurot ja vabanemisfondis on üksnes 179,29 eurot.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Viljar Õbeniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Viljar Õbeniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema kuritegude toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja Viljar Õbeniku isik, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks Viljar Õbenikule mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Sellest tulenevalt tuleb Viljar Õbenikul jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3