lg 1 p 2): Nr 1 2 3 4 Nõude Jaotise Võlausaldaja summa € % Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 51 518,81 41,47 Kohtutäitur Jane Rumjantseva 1 173,83 0,94 Elar Sarapuu 50 000,00 40,25 Arne Zirnask 21 538,23 17,34 Rahuldamata nõude summa € 51 518,81 1 173,83 50 000,00 21 538,23 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud 2 ulatuses; vanglast vabanemise toetus ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajale. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Asjaolud
nimetatud väljamaksete kohta 1)
lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: Ajutise halduri tasu 336,00 EUR Ajutise halduri kulutused 13,44 EUR Halduri tasu 432,00 EUR Halduri kulud 44,40 EUR Ajutise halduri tasu ja kulud on tasutud kohtu deposiiti tasutud rahast. 2)
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (§ 23. Ajutise halduri tasu). Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: võlausaldajate I koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi suhtlus võlgnikuga – 0,5 tundi aruande koostamine – 1 tund Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 4 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 4*90=360 €, millele lisandub käibemaks 72 €, kokku 432 €. Pankrotihalduri vajalikud kulud (bürookulud pankrotiperioodil: kommunaalmaksed, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad) on 37 €, millele lisandub käibemaks 7,40 €, kokku 44,40 €. Haldur taotleb tasu ja kulutuste hüvitamist 476,40 € suuruses summas
III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta Jaotisi ei ole vahendite puudumise tõttu võimalik välja maksta. Kohtumäärusega on kinnitatud järgmised II rahuldamisjärgu nõuded: Nr Võlausaldaja
lg 6 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. XII Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega
lõike 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad rahalised vahendid, palub pankrotihaldur lõpetada Erno Ilsen’i pankrotimenetluse raugemise tõttu. XIII Info võlausaldajate kontode ja viitenumbrite/selgituste kohta 5 Jrk nr 1. 2. 3. 4. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kohtutäitur Jane Rumjantseva Elar Sarapuu Arne Zirnask Konto nr Viite nr EE351010052031000004 XXX XXX XXX 12879711 - Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 7.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Erno Ilsen (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 8.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 9. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et Erno Ilseni maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 10. Vastavalt
lg-le 3 tuleb Margo Normann vabastada Erno Ilsen (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 11.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lõigete 1–3 alusel.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 19. 12.11.2018 esitas võlgnik Erno Ilsen kohtule pankrotiavalduses avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses on märgitud, et võlgnikule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma
Haldur on lisanud eelnimetatud avalduse 04.02.2019 esitatud raugemise aruandele. 20.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 21. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ja avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Erno Ilsen kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Erno Ilsen kohustustest vabastamise menetluse. 22.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 23. Haldur on lisandu aruandele kirjavahetuse võlausaldajatega, kus enamus võlausaldajaid kinnitavad, et nad on nõus, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja Arne Zirnask ei olnud nõus sellega, et võlgnik täidab ise kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid. Kohus võttis võlausaldajaga kirja teel ühendust. Võlausaldaja leidis, et usaldusisiku peaks määrama Maksu- ja Tolliametist. Halduri poolt aruandele lisatud kirjavahetusest võlausaldajatega on ka Maksu- ja Tolliamet nõustunud sellega, et võlgnik täidab ise usaldusisiku ülesandeid. Kohus leiab, et kui Maksu- ja Tolliamet oleks leidnud, et võlgnikule on vajalik ning võimalik usaldusisiku määramine Maksu- ja Tolliametist, siis oleks Maksu- ja Tolliamet ka vastava kandidaadi esitanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik tuleb määrata iseenda usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlgnik ei ole suuteline ise täitma usaldusisiku kohustusi, seetõttu tuleb Erno Ilsenit ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Erno Ilsenit esitama iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Erno Ilsen tööandjale, XXX) teatama.
lg 4 järgi,
lõikes 3 nimetatud tulust (Erno Ilsen töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule, lisaks sissetulekule, millele ei saa pöörata sissenõuet, üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Erno Ilsen jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 01.03). 25.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 26.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 27.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 28.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 29.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 30.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 31.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.