Obsah (6)

§ 321§ 307§ 468§ 162§ 174§ 175

2-18-102361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-102361

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja märgib osaliselt põhjendava osa.

1. Kostja lepingulisele esindajale, Sergei Desjatnikovile, on kohtukutse 20.11.
2. a toimunud istungile kätte toimetatud 09.10.
3. a

§ 321lg 1 alusel.

Kuigi lepinguline esindaja on vahetult enne istungi algust teatanud kohtule, et ei esinda enam kostjat, on kohtukutse loetud kostjale kättetoimetatuks (

§ 307lg 1, § 321 lg 1).

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning ei olnud teatanud ka istungile mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162

lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 174lg-st 1.

5. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 91,47 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 133,53 eurot, esindajakulud 511,67 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõidukulu 114 eurot.
2. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1845,27 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud kokku 225 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 225 eurot. 8.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Nimekirja kohaselt on hageja sõidukulu 380 km eest (0,3 eurot/km) kokku 114 eurot. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja otsene sõidukulu võib olla vajalik ja 2 põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-65-13, p 17). Kuigi menetlusosalise sõidukulude hüvitamise kriteeriume ja täpsemat korda

ei sätesta, tuleb sõidukulude hüvitamisel lähtuda tegelikust kulust ning analoogia alusel kulude suuruse määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 14.07.

1. a määruse nr 164 („Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra“) §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast, milleks on kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta.
2. Arvestades tegelikku sõidukulu, lähtudes kulu tekkimise kuul maksimaalsest kütuse hinnast (1,286 eurot liiter) ja keskmisest sõiduauto kütusekulust (10l/100km), leiab kohus, et lepingulise esindaja sõidukulu on põhjendatud osaliselt, s.o summas 48,87 eurot (380/10x1,286).
3. Kohus, arvestades nõude suurust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungil osalemise aega, peab kohus põhjendatud esindaja kuluks kokku 511,67 eurot (ilma käibemaksuta).
4. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 785,54 eurot (225 eurot (riigilõiv) + 48,87 eurot (sõidukulu) + 511,67 eurot (esindaja kulu)).
5. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3