Obsah (9)

§ 1§ 15§ 18§ 8§ 13§ 17§ 19§ 20§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2018 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17833 Tsiviilasi

tja: XXX (isikukood XXX, XXX; e-post: XXX). Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista

tjalt XXXult (isikukood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja 719,88 (seitsesada üheksateist eurot ja 88 senti) eurot, millest 528 eurot on alusetult saadud ning 191,88 eurot on kahjuhüvitis. 3. Mõista

tjalt XXXult (isikukood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja alusetult saadud 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud

tja XXXu kanda. 2. Mõista

tjalt XXXult (isikukood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja 595,32 (viissada üheksakümmend viis eurot ja 32 senti) eurot. 3. Mõista

tjalt XXXult (isikukood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 595,32 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 4. Mõista

tjalt XXXult (isikukood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja 306,68 (kolmsada kuus eurot ja 68 senti) eurot. 5. Mõista

tjalt XXXult (isikukood XXX) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 306,68 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 1. Hageja XXX palus hagiavalduses mõista

tjalt välja enda kasuks põhivõlgnevus summas 528 eurot ja kahju hüvitis summas 191,88 eurot ehk kokku 719,88 eurot. Hageja XXX palus

tjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 372 eurot. Hagejad palusid samuti

tjalt välja mõista menetluskulud solidaarselt mõlema hageja kasuks. 2. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX tasunud perioodil 01.12.2014-01.12.2016

tja arvelduskontole kokku 528 eurot. Hageja XXX on perioodil 01.12.2014-01.12.2016 tasunud

tja arvelduskontole kokku 372 eurot. Hageja XXX eest on makseid teinud hageja XXX, välja arvatud summas 15,50 eurot, mis on tasutud XXX enda poolt. 3. Hagejate ja

tja vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid, mis kohustaksid hagejaid tasuma makseid

tja arvelduskontole.

tjal puudub õiguslik alus hagejatelt rahaliste maksete saamiseks, mistõttu on

tja saanud alusetult 900 eurot (528 eurot +372 eurot). Hagejad on korduvalt nõudnud

tjalt alusetult saadud summade tagastamist, kuid

tja vastavat summat hagejatele ei tagastanud, mistõttu pöördusid hagejad nõude esitamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole. Seetõttu tekkisid hagejal XXXl kulutused õigusabile summas 191,88 eurot (summa koos käibemaksuga). Hagejate esindaja saatis

tjale 20.10.2017 kirjaliku nõude.

1. Õiguslikult viitasid hagejad VÕS § 1028 lõikele 1, samuti VÕS § 186 punktile 5, § 188 lõikele 1 ja 2 ja § 189 lõikele
2. Juhul kui eeldada, et poolte vahel on sõlmitud kokkuleppeid, mis annaksid aluse

tjale maksete saamiseks hagejatelt, on selline väidetav võlasuhe lõppenud seoses hagejate poolse taganemise avalduse esitamisega. 5. Hagejad viitasid ka VÕS § 127 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3. Seoses

tja alusetult saadud summa mittetagastamisega pöördusid hagejad advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejal XXX´l varaline kahju summas 191,88 eurot, mille

tja peab hüvitama. Hagejad palusid

tjalt välja mõista ka menetluskulud. Menetluskuludeks oli muuhulgas hagejale osutatav õigusabi hinna 108 eurot tunnis alusel. Hagiavalduse esitamise ajaks oli hagejate õigusabikulu suuruseks 243 eurot, mis seisnes hagiavalduse koostamise ajakulus 2 h 15 min. Lisaks on hagejad hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Hagejad palusid

tjalt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määra alusel. 6.

tja vastuväidetega hageja ei nõustunud.

tja viide AÕS §-le 70 lg 4 ja lg 7 ei ole asjakohane, sest elamus asukohaga XXX, Tallinn, ei kuulu korteriomanikele pindasid ühisomandina (so kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand). Elamus on moodustatud korteriomandid, mistõttu kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Hagejad viitasid

§ 1lõikele 1.

7.

tja esitatud ja 28.06.2000 sõlmitud ühise tegutsemise leping on allkirjastatud XXX, XXX, XXX ja Harju Teedevalitsuse poolt. Hagejad lepingut allkirjastanud ei ole ega ole seda heaks kiitnud. Hagejad ei ole lepinguga kunagi nö liitunud. Käesoleval hetkel on elamu korteriomanikud vahetunud. Kokku on elamus 4 korterit, millest hagejatele kuuluvad korterid nr 1 ja nr 5, XXXja hr XXX kuulub korter nr 2/3 ning XXX ja hr XXX korter nr

2. 28.06.2000 sõlmitud ühise tegutsemise leping kehtib vaid selle allkirjastanud isikute (XXX, XXX, XXX ja Harju Teedevalitsus) vahel ega tekita mingeid kohustusi hagejatele. 28.06.2000 sõlmitud ühise tegutsemise leping ei näe ette, et elamu korteriomanikud (sh hagejad) peaks tasuma mingeid makseid

tja arvelduskontole.

tja poolt esitatud 2014 ühise tegutsemise lepingu projekti ei ole samuti hagejate poolt allkirjastatud. Hagejad ei ole seda lepingut kunagi heaks kiitnud. 9.

tja väidetud 23.12.2014 koosoleku korraldamisest ei tulene hagejatele kohustust tasuda makseid

tja arvelduskontole. Hagejad sellel väidetaval koosolekul ei osalenud. Hagejad viitasid 23.12.2014 kehtinud

§ 15lõikele 1 ja lõikele 3, samuti § 19 lõikele 1.

Elamus on kokku 4 korterit ning 23.12.2014 koosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks kahel kohal olnud korteriomanikul nõutav häälteenamus. Seega on tegemist tühiste otsustega. Samuti ei nähtu 23.12.2014 otsusest tingimusi, mis summades ja millistel alustel peaks korteriomanikud teostama makseid

tja isiklikule arvelduskontole. 10. Hagejad viitasid AÕS § 72 lõikele 4 ja osundasid, et hagejad ei ole kunagi keeldunud elamuga seotud ühiste kulude kandmisest. Hagejad ei nõustu väidetava reservfondi maksete tasumisega

tja isiklikule pangakontole olukorras, kus elamu kaasomanike vahel ei ole kokku lepitud tingimusi sellise reservfondi makse täpse suuruse, maksete kogumise viisi, täpse raha aruandluse ja kasutamise tingimusi.

tja on seni keeldunud andma hagejatele täpset ülevaadet kogutud summade ja nende kasutamise kohta. Elamu korteriomanike vahel ei ole seni erinevates küsimustes kokkuleppeid saavutatud põhjusel, et

tja on keeldunud kõikides küsimustes hagejatega igasugusest arutelust ning nõuab, et kõik küsimused tuleb lahendada vaid nii, nagu seda soovib

tja. Korteriühistut ei ole seni olnud võimalik moodustada ainuüksi põhjusel, et

tja on keeldunud arutamast hagejate ettevalmistatud korteriühistu asutamise dokumentatsiooni ja soovib korteriühistu asutamist enda poolt ette valmistatud dokumentatsiooni alusel.

tja rikub pidevalt hagejate ja nende perekondade eraelu puutumatust. Kuna hagejatel ei ole

tja ees kohustusi, ei ole hagejad reservfondi võlglased. 11. 16.03.2018 seisukohtades selgitasid hagejad, et nad tegid

tja arvelduskontole makseid, sest

tja teavitas, et ta korraldab XXXelamu remondifondiga seotud küsimusi. Samuti andis

tja hagejatele teada, milline summa tuleb igakuiselt

tja arvelduskontole tasuda. 2017 jaanuaris selgus hagejatele, et

tjal puudub igasugune õiguslik alus selliste maksete nõudmiseks, sest XXXelamu kaasomanike vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid ega võetud vastu kehtivaid otsuseid, et elamu remondifondi makseid tuleks tasuda

tja isiklikule pangakontole. 12. Hagejad eeldasid, et nende poolt

tja arvelduskontole kantud summade arvelt kantakse elamu remondikulusid, milliseid kulusid ei ole hagejatele teadaolevalt seni kantud, seega ei ole vastavat eelduslikku kohustust (remondikulud) tekkinud. 372 euro osas (ehk igakuine makse summas 15,50 eurot) on raha kandnud

tjale üle XXX. XXX on vastavad ülekanded teostanud XXX rahaliste vahendite arvelt XXX palvel. Maksete selgitustes on viidatud, et tegemist on nimelt korteri nr 5 (XXXle kuuluv korter) eest teostatud maksetega.

1. Kui kohus leiab, et korteri 5 eest tehtud maksete osas tuleb lugeda üleandjaks XXX, taotlesid hagejad alternatiivselt, et kohus mõistaks kogu hagi p 1.
2. toodud summa (ehk kokku 900 eurot)

tjalt välja hageja XXX kasuks. Makse summas 15,50 eurot teostas XXX rahaliste vahendite arvelt XXX palvel XXX elukaaslane XXX(vt lisa).

1. Hagejad leidsid, et 28.06.2000 XXX, XXX, XXXu ja Harju Teedevalitsuse poolt sõlmitud ühise tegutsemise leping hagejate suhtes ei kehti ka juhul kui eeldada, et XXXkinnisasjal oli korteriomanike ühisus. 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingu punktis 8 on kokku lepitud, et omanike vahetuse korral liitub ühise tegutsemise lepinguga uus omanik, mille kohta tehakse lepingusse märge. Seega eeldas lepingu kehtima hakkamine uue omaniku suhtes seda, et uus omanik oleks vastava lepinguga liitunud ning selle kohta oleks tehtud märge lepingusse. Neid eeldusi täidetud ei ole.
2. 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingu punktis 4.
3. oli kokku lepitud, et moodustatakse reservfond kokku summas 4000 krooni (so 255,65 eurot), millises summas sai reservfond
4. aastal moodustatud. Täiendavate igakuiste maksete tegemist leping ette ei näinud. Samuti ei näinud leping ette maksete tegemist

tja arvelduskontole.

1. 21.12.2014 koosolekul vastu võetud otsused on hagejate hinnangul tühised ja hagejatele mittesiduvad. Hagejad viitasid
2. aastal kehtinud

§ 18lõikele 4.

Hagejatele teadaolevalt ei teavitatud elamu kaasomanikke 21.12.2014 koosolekust kirjalikult kohase teatega, seega ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Hagejad viitasid

§ 18

lõikele 6.

tja esitatud 23.12.2014 protokollil allkirjad puuduvad, seega on tõendamata, et vastavad otsused oleks koosolekul üldse vastu võetud. 17. 23.12.2014 protokollile lisatud ühise tegutsemise leping eeldas selle kehtima hakkamiseks, et see oleks allkirjastatud lepingu sõlminud poolte poolt. Leping on allkirjastatud vaid XXX ja XXXu poolt. Seega kehtib leping vaid eelnimetatud isikute vahel. Kui eeldada, et poolte vahel kehtis kokkulepe maksete tegemise kohta, tuleb kokkulepe lugeda lõppenuks hagejate 20.10.2017 taganemisavalduse esitamisega. Taganemisavalduse esitamise aluseks oli mh (väidetava) kokkuleppe

tja poolne oluline rikkumine. Hagejad viitasid VÕS § 116 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1. Hagejad eeldasid makseid teostades, et maksete arvelt hakatakse kandma elamu remondiga seotud ühiseid kulusid, millised kulud lepitakse eelnevalt kaasomanike vahel kokku. Hagejad eeldasid, et kulude kandmise ja reservfondi kohta annab

tja hagejatele täpse ülevaate.

tja hagejatele nõudmistele vaatamata reservfondi kasutamise kohta ülevaateid ei esitanud, sh ei selgitanud

tja, kas ja mis alustel ning mille katteks on reservfondi vahendeid kasutatud.

tja ei ole hagejatele esitanud arveid, millest nähtuks, et reservfondist on teostatud makseid remonditööde katteks.

1. 23.12.2014 koosoleku protokollile lisatud ühise tegutsemise lepingu p 4.
2. kohaselt oli reservfond ette nähtud ühistööde eest tasumiseks. Punkti 5.
3. kohaselt pidi toimuma ühistööde eest tasumine ettevõtete esitatud arvete alusel. Nii 23.12.2014 koosoleku protokollile lisatud ühise tegutsemise lepingu p 4.
4. kohaselt kui ka 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingu p 8 kohaselt olid lepingud sõlmitud tähtajatult. Hagejad viitasid VÕS § 116 lõikele 6, §-le 196, § 195 lõikele
5. Kui kohtu arvates oli poolte vahel sõlmitud kehtiv kestvusleping, tuleb hagejate 20.10.2017 taganemisavaldus lugeda lepingu ülesütlemisavalduseks, sest avalduses sisaldub hagejate tahteavaldus lepingu lõpetamiseks.
6. Hagejad viitasid VÕS § 195 lõikele
7. Hagejad tegid maksed

tja arvelduskontole tulevase kohustuse (tulevikus teostatavad ühised elamu remonditööd) täitmiseks, millist kohustust ei ole tekkinud. Seega kohaldub VÕS § 195 lg 5. Juhul kui ettemaksu hagejatele ei tagastataks, tooks see kaasa

tja alusetu rikastumise hagejate arvelt. 20. 21.05.2018 seisukohtades jäid hagejad varasemate väidete juurde.

tja 10.04.2018 menetlusdokumendi p-st 4 nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et hagejad ei ole liitunud 28.06.2000 sõlmitud ühise tegutsemise lepinguga. Samuti ei ole vaidlust selles, et hagejad ei ole sõlminud ega heaks kiitnud 23.12.2014 protokollile lisatud ühise tegutsemise lepingut. 21.

tja 10.04.2018 väidete kohaselt tegid hagejad talle lepingulisi makseid, kuid poolte vahel ei ole sõlmitud lepinguid. Hagejad pidasid

tja teadlikuks valeväiteks, et

tja on igakuiselt ja pidevalt teavitanud hagejaid remondifondi vahendite kasutamisest pangakonto väljavõtte jätmisega elamu korteriomanike postkastidesse. Hagejate postkastidesse ei ole

tja mitte kunagi konto väljavõtteid jätnud.

tja enda koostatud väidetavate kulutuste nimekiri vastavaid kulutusi ega makseid ei tõenda. 22. Hagejad viitasid 2014. aastal kehtinud

§ 18lõikele 4.

Koosolekust hagejaid ei teavitatud ning hagejad koosolekul ei osalenud. Koosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma. 23. Menetluskuludena palusid hagejad

tjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja hagejate õigusabikulud 702 eurot (summa koos käibemaksuga), tunnitasuga 108 eurot tunnis (summa koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta summa on 90 eurot tunnis). 28.11.2017 kulus hagi koostamisele 2 h 15 min ehk 243 eurot. 05.02.2018 kulus

tja vastusega tutvumisele ja hagejate arvamuse koostamisele 1 h 45 min ehk 189 eurot. 16.03.2018 kulus hagejate seisukoha koostamisele 1 h 30 min ehk 162 eurot. 21.05.2018 kulus

tja 10.04.2018 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 1 h ehk 108 eurot. Kokku kulus 6 h 30 min ehk 702 eurot. 24. Hagejad palusid

tjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 902 eurot, sealhulgas riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 702 eurot. Samuti palusid hagejad

tjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. 25.

tja menetluskuludele vaidlesid hagejad vastu.

tja menetlusdokumentidest ei nähtu, et

tjal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja või nõustaja.

tja ei ole kinnitanud, et kulud on seotud menetlusega.

tja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, milliseid toiminguid, millise ajakulu ja tunnitasu alusel on väidetav nõustaja teostanud, mistõttu ei saa ka sel põhjusel menetluskulusid kindlaks määrata. Arvest nr 6012018 ei nähtu, et arve omaks mingit seost käesoleva kohtuasjaga.

tjal puudub igasugune õigus teha kohtuasjaga seotud makseid väidetava ühisuse reservfondi arvelt. Väidetava remondifondi summasid saa

tja kulutada enda suva järgi väidetavate nõustajate kulude katmiseks.

tja vastuväited 26.

tja vaidles hagile vastu. Hagejad ei ole oma esindajat teavitanud XXXasuva korterelamu korteriomanike ühistegevusest olukorras, kus asjakohast juriidilist isikut siiani ei ole õnnestunud moodustada. Hagejad on alates 12.06.2006 XXXkorteri nr 1 kaasomanikud. Hageja XXX on alates 03.11.2013 korteri nr 5 omanik.

tja on korteri nr 4 omanik alates 27.11.2001.

tja viitas AÕS § 70 lõikele 4 ja leidis, et hageja ning

tja on korterelamu ühisomanikud. 27.

tja viitas AÕS § 70 lõikele

1. Antud juhul on korterelamu ühiseks majandamiseks ja hooldamiseks vajalike teenuste ja tööde tellimist ja nende eest tasumist reguleerivaks õigusaktiks kõigi korteriomanike 28.06.2000 allkirjastatud „Ühise tegutsemise leping“. Lepingu punkti 8 kohaselt kehtib see tähtajatult ja omanike vahetuse korral liitub lepinguga uus omanik, mille kohta tehakse lepingusse märge.
2. Seoses muutustega korteriomanike hulgas ja seoses vajadusega uute volitatud isikute määramiseks kuulutati välja ja toimus 23.12.2014 korteriomanike üldkoosolek. Hagejad koosolekul ei osalenud. Kuivõrd korteriomanikena (korter nr 2/3 ja korter nr 4) oli esindatus 50%, kuid ühisomandit esindas 62,5%, loeti koosolek otsustusvõimeliseks ja lepingusse tehti muudatused. Koosolek protokolliti. Lepingu punkti 7.3 alusel volitati

tjat avama reservfondi jaoks enda nimele pangaarve. Muudatustega leping paigaldati korterelamu teadetetahvlile. Hagejad 23.12.2014 üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud ja hakkasid alates jaanuarist 2015 tegema makseid korterelamu reservfondi, mis oli

tja nimel avatud kontol Swedbank AS-s. 29.

tja leidis, et kuna hagejad ei ole soovinud tutvuda konto väljavõtetega, esitas

tja selle. Reservfondi konto väljavõte tõendab, et hagejad ei ole

1. aastal teinud ühtegi maksed ja on võlglased. Hageja XXX võlgnevuseks on 186 eurot ja XXX võlgnevuseks on 264 eurot.
2. 12.04.2018 seisukohtades leidis

tja, et hagejate nõuetel puudub õiguslik alus. 28.06.2000 sõlmisid korteriomanikud ühise tegutsemise lepingu, mis selle punkti 8 kohaselt kehtis tähtajatult. Tegemist oli kestvuslepinguga. Hagejad keeldusid lepinguga liitumisest, mistõttu kuulutati välja üldkoosolek 23.12.2014. Hagejad kohale ei tulnud, kuid kohal olnud korteriomanikud (korter nr 2/3 ja korter nr 4) esindasid 50%. Koosolek loeti otsustusvõimeliseks, milleks andis õigusliku aluse 22.05.2014 kuni 31.12.2017 kehtinud

ja elamu korteriomanike 28.09.2014 otsus.

1. 23.12.2014 vastu võetud üldkoosoleku otsusega muudeti lepingu punktide 7.
2. , 7.
3. ja 7.
4. sätteid. Lepingu punkti 7.
5. uus sõnastus on: „7.
6. Pooled volitavad XXX’ut sõlmima Elamu üldelektri ostu-müügi lepingu, samuti vee ja kanalisatsioonilepingu.“ Lepingu punkti 7.
7. uus sõnastust on: „Pooled volitavad XXX’ut tasuma Elamu üldelektri-, samuti vee ja kanalisatsiooniarved.“ Lepingu punkti 7.
8. uus sõnastus on: „Pooled volitavad XXX’ut avama reservfondi jaoks enda nimele pangaarve.“
9. Muudatused avaldati elamu teadetetahvlil. Hagejad 23.12.2014 muudatustega lepingut heaks ei kiitnud ja oma allkirju sellele ei andnud, kuid tegelikult asusid lepingu punktide 7.
10. , 7.
11. ja 7.
12. sätteid järgima ehk aktsepteerisid uusi volitatud isikuid. Hagejad on tasunud volitatud isikule XXXule, oma osa elamu üldelektri-, vee- ja kanalisatsiooniarvetest. Samuti tasusid hagejad uue volitatud isiku ehk

tja nimele avatud Swedbank AS pangakontole neile ettenähtud osa vahendeid reservfondi igakuiselt nii

1. aasta kui ka
2. aasta eest kokku 900 eurot.
3. Alates
4. aastast peatasid hagejad maksed reservfondi väitega, et tehtud ülekanded summas 900 eurot, olevat ebaseaduslikud.

tja sellega ei nõustu, sest tegemist oli lepinguliste maksetega, mis suunatud korduvate kohustuste täitmisele. 22.05.2014 kuni 31.12.2017 kehtinud

§ 8

lg 1 kohaselt võisid korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid seaduses sätestatust erinevalt. 34. Hagejad on kohut eksitanud, kui nad on väitnud, et nende eest on varjatud reservfondi kasutamise andmeid.

tja on igakuiselt ja pidevalt pannud konto väljavõtteid elamu korteriomanike postkastidesse. Hagejad ei ole

tjale järelepärimisi esitanud.

tja esitas lisaks pangakonto väljavõttele perioodil 01.01.2015 – 31.12.2016 tehtud väljamaksete ja pangaülekannete lahti kirjutuse, millest nähtub, et kulutusi tehti põhiliselt elamu elektrisüsteemi korrastamiseks. 35. Koos korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega kanti registrisse XXXkorteriühistu (registrikood 80442812). Lähtudes kehtivast seadusest ja 23.12.2014 muudatustega lepingust, peavad lepinguga volitatud isikud täitma oma kohustusi seni, kuni XXXkorteriühistu liikmeskond ei otsusta üksmeelselt teisiti. 36.

tja palus hagejatelt välja mõista kohtuväliste kulude katteks

tja poolt reservfondi arvelt tehtud nõustaja kulutuste hüvitamist summas 360 eurot. XXXkorteriühisuse õigusjärglaseks sai 08.01.2018 XXXkorteriühistu, kuid XXXkorteriühistul puudub seni põhikiri, juhatus ja pangaarve. Kujunenud olukorras peab lähtuma XXXkorteriühisuse 23.12.2014 korteriomanike üldkoosoleku asjakohasest otsusest volitatud isikute määramisel. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1)

tjale kuulub XXXkorterelamus korter nr 4; 2) hagejad on alates 12.06.2006 XXX elamu korteri nr 1 kaasomanikud; 3) hageja XXX on alates 03.11.2013 XXX elamu korteri nr 5 omanik; 4) XXX elamus on kokku 4 korteriomandit; 5) hageja XXX on tasunud

tja kontole ajavahemikult 01.12.2014 kuni 01.12.2016 528 eurot; 6) hageja XXX on tasunud

tja kontole ajavahemikul 01.12.2014 kuni 01.12.2016 hageja XXX eest 356,50 eurot; 7) hageja XXX eest tasus

tjale makse summas 15,50 eurot hageja XXX elukaaslane. 39. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejatel oli või ei olnud kohustust teha

tjale ülekandeid kokku summas 900 eurot, millest 528 eurot on tasunud hageja XXX ja 372 eurot hageja XXX. 40. Hagejad leidsid, et

tjal puudus õiguslik alus nendelt 900 euro saamiseks. Hagejad ei ole allkirjastanud

tja viidatud 28.06.2000 ühise tegutsemise lepingut ning hagejad ei ole lepinguga liitunud. 28.06.2000 leping ei näinud ette igakuiste maksete tegemist

tja

tjale. 2014. aasta ühise tegutsemise lepingut ei ole hagejad samuti allkirjastanud ega heaks kiitnud. 23.12.2014 üldkoosoleku otsusest ei tulene hagejatele kohustust teha makseid

tja kontole. Elamus on 4 korterit, koosolekul ei osalenud nõutav arv korteriomanikke ning otsus on tühine. Otsusest ei nähtu, mis summades ja mis alusel peaksid hagejad

tjale makseid tegema. Korteriomanikud ei ole kokku leppinud igakuise makse suurust ega saadud summade kasutamise korda.

tja ei ole tõendanud remondikulude kandmist. Kuna

tja raha ei tagastanud, olid hagejad sunnitud kasutama nõude esitamiseks õigusabi, milleks kulus kohtueelselt 191,88 eurot. 41.

tja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagejate maksete tegemise kohustus tulenes 28.06.2000 korteriomanike vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingust, mis kehtis tähtajatult. Kuigi hagejad lepinguga ei liitunud ja sellele alla ei kirjutanud, toimus 23.12.2014 korteriomanike üldkoosolek, kus hagejad ei osalenud. Kuna kohal olid kahe korteri ehk 50% korteriomanike esindajad, oli koosolek otsustusvõimeline ja lepingusse tehti muudatused. Muudatustega leping pandi korterelamu teadete tahvlile. Lepingu punktis 7.3. volitati

tjat avama reservfondi jaoks enda nimele arve. Hagejad koosoleku otsust ei vaidlustanud ning asusid lepingut täitma. 23.12.2014 koosolek oli otsustusvõimeline, arvestades varasema 28.09.2014 koosoleku otsust. 42. Kohus leiab, et

tja väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata.

tja väidetest ja tõenditest ei saa järeldada, et hagejatel oleks olnud kohustust tasuda

tja pangakontole igakuiseid makseid. AÕS § 70 lg 3 sätestab, et kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

1. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Samuti sätestab AÕS § 72 lg 4, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
2. AÕS § 79 lg 1 sätestab, et kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Samas sätestas AÕS § 79 lg 2 alates 01.07.2003, et kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad § 79 lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

tja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtted (toimiku lk 26-28), milliste kohaselt kuulub hagejate kaasomandisse alates 12.06.2006 XXX elamus korter nr 1. Alates 03.11.2013 kuulub lisaks hageja XXX omandisse korter nr 5.

tjale kuulub alates 27.11.2001 korter nr 4. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et kinnistusraamatusse oleks olnud kantud mõni märkus kaasomanike vahelise kokkuleppe kohta. 45.

tja esitas kohtule 28.06.2000 XXX, XXX, Harju Teedevalitsuse ja

tja XXXu poolt allkirjastatud ühise tegutsemise lepingu (toimiku lk 29-30). Lepingu punkti 2 kohaselt määrati sellega kindlaks lepingupoolte kohustused elamu ühiseks majandamiseks ja hooldamiseks vajalike teenuste ja tööde tellimisel ning nende eest tasumisel. Vaidlus puudub selle üle, et hagejad ei ole antud lepingut allkirjastanud ega sellega hiljem liitunud. Kuivõrd lepingu kohta ei olnud kantud märkust kinnistusraamatusse, ei olnud leping kehtiv hagejate kui lepingu sõlminud omanike õigusjärglaste suhtes.

1. Lepingu punkti 4.1.2 kohaselt pidid lepingupooled teostama ühiselt lepingus loetletud töid ehk elamu ehituskonstruktsioonide (katus, korstnad, fassaad, vundament jms) hooldus- ja remonditöid, elamu siseelektrivõrgu korrashoiu töid, prügikonteinerite paigaldamise ja prügiveoteenuse eest tasumise, väljaspool maja asuva ühise kanalisatsiooni- ja veevarustuse hoolduse ja osutatavate teenuste eest tasumise, elamu ja krundi sanitaarpuhastuse ning koristustööd, samuti krundi haljastuse ja heakorratööd. Lepingu punkti 4.
2. kohaselt pidid lepingu pooled moodustama reservfondi 4000 krooni, mis on tagatiseks tasumisel ühisteenuste, tööde ja maksete eest. Lepingu punkti 4.
3. järgi pidi reservfondi moodustamiseks tasuma iga korteriomanik vastava summa võrdeliselt temale kuuluva osa suurusele volitatud isiku poolt avatud pangaarvele.
4. Kohus osundab, et leping ei näinud ette, kes oli vastav volitatud isik. Leping ei näinud lepingupooltele ette kohustust tasuda igakuiseid makseid remondifondi, vaid lepingus nähti ette ühekordselt reservfondi moodustamine summas 4000 krooni. Seega ei tulenenud lepingust, et selle sõlminud isikud oleksid olnud kohustatud tasuma igakuiseid makseid remondifondi ja tegema seda

tja isiklikule kontole.

1. Lepingu punkti 7.
2. kohaselt tehti ühiste asjade ajamine ülesandeks XXXle. Lepingu punkt 8 nägi ette, et leping kehtib tähtajatult. Lepingusse täienduste ja muudatuste sisseviimiseks on vajalik omanike nõusolek. Omanike vahetuse korral liitub ühise tegutsemise lepinguga uus omanik, mille kohta tehakse lepingusse märge. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejad uute korteriomanikena ei ole lepinguga liitunud ega lepingut allkirjastanud.
3. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (

) § 8 lg 1 sätestas, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Ühtlasi tulenes

§ 8

lõikest 2, et korteriomandiseadusest kõrvalekalduvad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Riigikohus on leidnud, et kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe

§ 13lg 1 teise lause mõttes.

Korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused (RK TKo 3-2-1-146-10, p 11). 50.

tja esitas kohtule 2014. aastat kandva ühise tegutsemise lepingu (toimiku lk 32-34), mille

tja on allkirjastanud koos XXXuga. Hagejate allkirju lepingul ei ole. Lepingu punktis 4.1.

1. on taas loetletud ühiselt teostatavad tööd. Lepingu punkti 4.
2. kohaselt kohustuvad pooled moodustama reservfondi, mis on tagatiseks tasumisel ühisteenuste, ühistööde ja maksete eest. Lepingu punkti 4.
3. kohaselt on reservfondi igakuine makse 100 eurot, mis jaguneb järgmiselt: iga korteriomanik tasub vastava summa võrdeliselt temale kuuluva osa suurusele volitatud isiku poolt avatud pangaarvele. Lepingu punktis 7.
4. on pooled volitanud

tjat XXXut avama reservfondi jaoks enda nimele pangaarve. 51. Kuivõrd kõik korteriomanikud ei olnud antud lepinguga nõustunud ega seda allkirjastanud, ei kohaldunud hagejatele kohustus teha igakuiseid makseid reservfondi ning teha neid makseid nimelt

tja kontole. Kuivõrd hagejad kokkulepet alla ei kirjutanud, ei olnud tegemist kõigi korteriomanike kokkuleppega

§ 8lg 1 alusel.

52.

§ 13

lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Seega ei tulenenud seadusest, et korteriomanik peaks kaasomandi majandamise kulude eest tasumiseks tegema igakuiseid makseid ühe korteriomaniku kontole ning igakuise makse suurus ei sõltu kaasomandiosa suurusest. Seadusest kõrvalekalduvat kokkulepet ei olnud hagejad sõlminud.

§ 13

lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. 53.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad kaasomandieset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Seega sai vaid korteriomanike kokkuleppega otsustada, et mõnel korteriomanikul on õigus koguda teiste eest remondimakseid ning ise korraldada ja otsustada vajalike tööde tegemine.

§ 15

lg 3 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse.

§ 15

lg 4 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. 54.

§ 17

lg 1 nägi ette, et korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Kooskõlas

§ 17

lõikega 2 oli otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Kooskõlas

§ 18

lõikega 4 tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitada korteriomanikke kirjalikult. Teates tuli märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ja koosoleku päevakord ning muud üldkoosolekuga seotud tähtsad asjaolud. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt nädal. Kiireloomulise asja puhul ei pea nimetatud tähtaega järgima. 55.

§ 19

lg 1 nägi ette, et igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl.

§ 19

lg 2 järgi oli koosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

§ 20

lg 1 järgi otsustasid valitseja nimetamise ja tagasikutsumise korteriomanikud häälteenamusega.

§ 21

lg 1 p 4 kohaselt oleks valitsejal olnud õigus valitseda korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. 56.

tja esitas kohtule korterelamu 540 protokolli 23.12.2014 (toimiku lk 31). Protokollis on märgitud, et koosolekul osalesid korteri 2/3 ja korteri 4 omanikud, kuid protokoll on allkirjastamata. Protokolli punktis 3 on märgitud: „Juba maja eelnevatel koosolekutel vastuvõetud otsus reservfondi raha kogumise asjus leidis lahenduse et alates jaanuarist 2015 korjatakse igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks XXXu spetsiaalselt selleks osttarveks avatud kontole (VOLITUS koos pangakontoga).“ Antud sõnastusest ei ole võimalik mõista millal ja millistel tingimustel on korteriomanikud otsustanud moodustada reservfondi, millises igakuises summas tuleb makseid teha ja kuidas reservfondi laekuvaid summasid kasutatakse. 57. Samuti esitas

tja Kortermaja 540 otsuse 28.09.2014 (toimiku lk 61), mille on alla kirjutanud

tja ja XXX. Otsuses nähti ette, et edaspidi kasutatakse kõigi elamut puudutavate küsimuste lahendamisel protsentuaalset enamust, mille kohaselt on igal korteril õigus otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida vastavalt korteri ruutmeetrite arvule ja kõik otsused võetakse vastu 51% ja enama protsendi korral. Otsuse kohaselt ei kuulunud otsused ka edasikaebamisele. 58. Kohus leiab, et mõlemad

tja esitatud üldkoosoleku otsused on tühised ega saanud hagejatele kaasa tuua kohustusi. Mõlemad otsused on vastu võtnud kaks korteriomanikku. Kuivõrd majas oli neli korterit, puudus mõlemal koosolekul otsusevõime. Ainult kõigi korteriomanike kokkuleppel oleks saanud muuta koosolekute otsusevõimeliseks lugemise ja häälteenamuse küsimusi. Lisaks ei nähtu ühestki

tja tõendist, et koosolekute kokkukutsumisel oleks järgitud seadusest tulenevaid nõudeid. Kuna koosolekud ei olnud otsustusvõimelised, ei saanud nendega anda

tjale XXXule valitseja õigusi korteriomanike ühiste rahaliste vahendite kasutamisel.

tja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid sisuliselt heaks kiitnud tema esitatud

1. aasta lepingu või heaks kiitnud kohtule esitatud üldkoosolekute otsused.
2. 19.02.2018 pöördumises selgitas kohus

tjale vajadust oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 43-44). Kohus selgitas

tjale, et XXX elamu korteriomanike vahel on kaasomanike vahelised suhted ning kaasomanike kokkulepet ei ole kantud kinnistusraamatusse. Kohus selgitas

tjale vajadust vastata ka hageja XXX kahjunõudele. Vaatamata kohtu selgitustele

tja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. 60. XXX pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2015 kuni 01.01.2017 (toimiku lk 5-6) nähtub, et hageja on teinud

tja kontole igakuiseid makseid, mille selgitustes on viidatud kas korterile 1 või korterile 5 ning sellele, et tegemist on remondifondi maksega. Kogumis on hageja kandnud

tja kontole üle 884,50 eurot. 13.04.2015 kandis XXX

tja kontole üle 15,50 eurot selgitusega „Krt 5 makse aprill 2015 eest XXX remondifondi“ (toimiku lk 52). Iseenesest puudub maksete tegemise üle poolte vahel vaidlus. 61. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

tja ei ole põhistanud ega tõendanud, millist kohustust pidid täitma hagejad.

tja ei ole põhistanud, miks ei ole hagejatel õigus tagasi saada alusetult tehtud makseid. 62. Iseenesest sätestab

§ 15

lg 2, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Riigikohus on leidnud, et korteriomanikul on elamu kaasomanikuna õigus teha AÕS § 72 lg 4 ja

§ 15

lg 2 alusel kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta (RK TKm 3-2-1-139-15, p 10). Kulutusi teinud korteriomanikul on õigus esitada teiste korteriomanike vastu nõue (RK TKo 3-2-1-61-14, p 16, 19). 63.

tja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kasutanud hagejatelt saadud rahalisi vahendeid elamu kaasomandiosa säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

tja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kasutanud hagejatelt saadud rahalisi vahendeid vastavalt korteriomanike ühistele kokkulepetele või üldkoosolekute otsustele. 64.

tja XXX esitas kohtule oma konto väljavõtte perioodist 01.01.2015 kuni 31.12.2016 (toimiku lk 35-36). Kontole on elamus asuvate korterite omanikud teinud ülekandeid. Kontol olevatest rahalistest vahenditest on ülekannete selgituste kohaselt 19.08.2015 tasutud „maanduse ja freesi eest majale XXX“, 25.08.2015 on tasutud sipelgatõrje ja ventilatsiooniresti eest, 17.11.2015 on tasutud maja maanduse arve ja maanduse mõõtmise eest, 27.11.2015 on tasutud maja ventilatsiooni sulguri arve, 19.05.2016 on tasutud Inspecta Estonia OÜ arve,12.07.2016 on tasutud korterelamu väliskilbi maanduse klemmide eest, 20.08.2016 on tasutud erinevaid sularaha arveid, 18.09.2016 on tasutud sularaha arveid, 16.10.2016 on tasutud sularaha arve, 31.10.2016 on tasutud elektri auditi eest. Kohus ei saa ainuüksi pangakonto väljavõttest teha järeldusi selle kohta, milleks täpselt kulusid tehti ja kas kulude tegemine oli kaasomandi eseme säilitamiseks vältimatult vajalik. 65.

tja esitas kohtule ka selgituse kontolt tehtud maksete kohta (toimiku lk 58-60), kuid tegemist ei ole tõendi, vaid

tja seletusega. Seletuses on

tja kirjeldanud, millised arved olid maksete aluseks, kuid ei ole selgitanud, milliseid töid täpselt tehti ja kuidas olid need vajalikud elamu säilitamiseks või muul moel. Oma väiteid tõendavaid tõendeid

tja esitanud ei ole. Seega ei ole

tja tõendanud, et ta kasutas hagejatelt saadud rahalisi vahendeid seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks või korteriomanike ühisel kokkuleppel. Lisaks nähtub

tja esitatud konto väljavõtetest, et ta on oma õigusnõustaja kulusid tasunud remondifondi kontole laekunud vahendite arvelt (toimiku lk 64-65), milleks

tjal kohtu hinnangul igal juhul õiguslik alus puudus. 66. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Advokaadibüroo Lillo & Partnerid on XXXle esitanud 23.10.2017 arve teatise ja nõude koostamise eest, mille ajakuluks oli 1 h 45 min ning tähtkirja saatmise kulu eest, kokku summas 191,88 eurot (toimiku lk 7). Hagejate esindaja saatis

tjale 20.10.2017 nõude alusetult saadu tagastamiseks ja ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks (toimiku lk 8-10). Seega kandis hageja XXX kohtueelselt nõude esitamiseks õigusabikulusid. 67. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega oli hagejal õigus nõuda

tjalt kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole

tja hageja õigusabikulude nõudele vastuväiteid esitanud. 68. Kuivõrd

tja vastuväited hagejate nõuetele ei ole põhjendatud, kuuluvad hagejate nõuded tema suhtes rahuldamisele.

tjalt tuleb hageja XXX kasuks välja mõista 719,88 eurot, millest 528 eurot on alusetult saadu ning 191,88 eurot on kahju hüvitis.

tjalt tuleb hageja XXX kasuks välja mõista alusetult saadud 372 eurot. 69. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse

tja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta

tja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 70. Menetluskuludena palusid hagejad

tjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja hagejate õigusabikulud 702 eurot (summa koos käibemaksuga), tunnitasuga 108 eurot tunnis (koos käibemaksuga). 28.11.2017 kulus hagi koostamisele 2 h 15 min ehk 243 eurot. 05.02.2018 kulus

tja vastusega tutvumisele ja hagejate arvamuse koostamisele 1 h 45 min ehk 189 eurot. 16.03.2018 kulus hagejate seisukoha koostamisele 1 h 30 min ehk 162 eurot. 21.05.2018 kulus

tja 10.04.2018 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 1 h ehk 108 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 6 h 30 min ehk 702 eurot. 71. Hagejad palusid

tjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 902 eurot, sealhulgas riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 702 eurot. Samuti palusid hagejad

tjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. 72. Kohus leiab, et hagejate esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning hagejate esindaja toimingute ajakulu õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Küll aga leiab kohus, et menetluskulusid ei saa

tjalt hagejate kasuks välja mõista solidaarselt, sest hagejad on kumbki esitanud

tja vastu eraldiseisva nõude. Riigikohus on leidnud, et osavastutuse põhimõttel nõuete esitamisel tuleb selles lähtuda ka menetluskulude jaotamisel (RK TKo 3-2-1-20-16, p 36). Seetõttu tuleb

tjalt hageja XXX kasuks välja mõista menetluskuludest 64% ja hageja XXX kasuks 34%, millised summad on kooskõlas hagejate nõuete ulatusega. Kuna hagejate menetluskulude summaks kokku on 902 eurot, tuleb

tjalt hageja XXX kasuks välja mõista menetluskuludena 595,32 eurot.

tjalt tuleb hageja XXX kasuks menetluskuludena välja mõista 306,68 eurot. Kooskõlas hagejate taotlustega tuleb

tjalt kummagi hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summadelt 595,32 eurolt ja 306,68 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik