) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.03.2018, mil kohtutäitur võttis põhjendamatult läbiviidud täitemenetluses kostja nõude täitmiseks hageja pangakontolt 6955,20 eurot. Täiendava nõude esitamise kuupäeva seisuga on hageja viivisenõue muutunud sissenõutavaks 181,41 euro suuruses summas (6 955,20 eurot x 119 päeva x 8%). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 6955,20 eurot, viivise alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 28.03.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni
2 Kostja seisukohad 2. Kostja 16.05.2018 hagiavaldusele esitatud vastuse (tl 70) kohaselt kostja hagi ei tunnista. Pisteliselt läbi viidud küsitluse tulemusel on selgunud, et Augumeister OÜ 31.01.2018 arvel nr XXX kajastatud töid ei ole reaalselt tehtud. Rahu tn 7a korteriühistu vastavat arvet ei aktsepteeri. Kostja 16.06.2018 seisukoha (tl 100-101) kohaselt: Tartu Maakohtu kompromissmäärus tsiviilasjas nr 2-17-15176 tehti 26.01.2018 ja kohtulikul arutelul suruti hageja nõudmisel määruse sõnastusse sisse garantiitööde nõue ilma, et hageja oleks kohtulikul arutelul esitanud ühtegi viidet võimalikule garantiinõudele. Pigem kasutas hageja garantiinõude fikseerimist pahauskselt ära ja sõlmis 31.01.2018, ehk kohe viis päeva pärast määruse jõustumist Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu väidetava garantiikohustuste täitmiseks. Samas pole hageja materjalide juurde nimetatud lepingut lisanud. Arvestades vaegtööde fikseerimise korda läbi objekti ülevaatuse ja kirjalikku taasesitamist võimaldava akteerimise (vaegtööde akt), mis peab olema allkirjastatud kõikide osapoolte poolt (tellija, töövõtja, omaniku järelevalve), tuleb lugeda katset viis päeva hiljem sõlmitud töövõtulepingut siduda garantiitöödega kunstlikuks ja fabritseerituks, kuna seda ei kinnita eelmainitud vaegtööde akt. Vastupidi, korteriühistu esimees kinnitab oma e-kirjas, et mingeid nõudeid ei ole ühistu esitanud ega vaegtöid tellinud. Garantiikohustuse aluseks on vaegtööde fikseerimine läbi vaegtööde akti, mida pole kostjale esitatud ning seetõttu kostja garantiikohustust ei aktsepteeri. Hageja rõhutab töövõtulepingu sõlmimist hageja ja Augumeister OÜ vahel kolmanda osapoole ehk korteriühistu Rahu 7a objektil, kes kinnitab, et ei ole nimetatud töid tellinud. Hageja loogikat järgides looks hageja nõude rahuldamine tulevikus väga huvitava pretsedendi, kus iga töövõtja saab jätta oma alltöövõtjale lepingutasud välja maksmata, viidates töövõtja suvast tulenevatele soovidele tegeleda alltöövõtja arvel kolmandale osapoolele kuuluva objekti parendus- või hooldustöödega, ilma, et kolmas osapool oleks läbi seaduses fikseeritud vaegtööde likvideerimise korra andnud suuniseid nimetatud tööde seostamiseks vaegtööde likvideerimisega. Hageja 7.06.2018 esitatud hooldustööde aktid ei kinnita kuidagi vaegtööde nõuet, sest
Kostja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse (tl 11-12) Tartu Maakohtu 26.01.2018 määrusest tuleneva 6864 euro suuruse nõude täitmiseks. 4 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel hageja vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue hageja vastu on 6864 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)
lg 1 kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
kohaselt toimub tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega.
lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on 30.09.2016 sõlmitud alltöövõtuleping nr XXX (tl 710), millega kostja kohustus välja ehitama Tartus, Rahu tn 7a asuva korterelamu ventilatsioonisüsteemid. Alltöövõtulepingu p 10.1 kohaselt lõpliku valmiduse saavutanud töö üleandmine toimub töövõtja (hageja) ja alltöövõtja (kostja) poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Koos töö üleandmisega esitab alltöövõtja töövõtjale kogu töö teostamise aja jooksul koostatud ja komplekteeritud nõutava täitedokumentatsiooni kolmes eksemplaris. Lõplikult valminud töö loetakse üleantuks-vastuvõetuks hetkest, mil kõik puudused on likvideeritud ja alltöövõtja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused (v.a garantiiaegsed kohustused). Alltöövõtulepingu p 11.1 kohaselt alltöövõtja (kostja) annab tööle 60-kuulise garantii ja seadmetele 24-kuulise garantii alates töö lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest poolte poolt. Alltöövõtulepingu p 11.2 kohaselt on alltöövõtja (kostja) kohustatud kõrvaldama kõik garantiiaja jooksul töös ilmnenud defektid, tegemata jätmised või muud puudused omal kulul, v.a juhul, kui need on põhjustatud valest ekspluatatsioonist või need on tekkinud asjaolude tõttu, mille eest alltöövõtja ei vastuta. Sellised vead ja puudused, mis põhjustavad ehitise lagunemist või raskendavad selle ekspluateerimist (avariilised tööd), peab alltöövõtja likvideerima viivitamatult. Kui alltöövõtja selliste vigade või puuduste likvideerimisel viivitab, on töövõtjal õigus likvideerida vead ja puudused ise või kolmandate isikute abil ja nõuda alltöövõtjalt tekkinud kulude hüvitamist. Kostja esitas hagejale 9.05.2017 allkirjastamiseks teostatud tööde lõppakti (tl 14-15), mille hageja allkirjastas 8.06.2017 (tl 16). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud akti allkirjastamisega loeti kõik tööd hagejale üleantuks ja algas alltöövõtulepingu p-s 11.1 kokkulepitud töövõtugarantii. Kostja on olnud menetluses seisukohal, et garantii ei hakanud tööde üleandmisestvastuvõtmisest kehtima, kuna leping oli lõpetamata. Kostja arvates garantii hakkas kehtima pärast kompromissi (kostja seadusliku esindaja Jaan Tepp vande all antud ütlused, tl 124 pöördel). Kohus leiab, et see kostja seisukoht ei põhine poolte vahel sõlmitud lepingul ega seadusel.
lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse
§-des 230 ja 231 müügigarantii kohta sätestatut.
lg 2 esimese lause kohaselt garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. 5 Töövõtugarantii täitmata jätmise korral saab tellija täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist
lg-s 2 sätestatud eeldustel.
lg 2 esimese lause kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast
§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. 18.12.2017 e-kirjas hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest (tl 16a). Teates on märgitud, et hooldustööde käigus on avastatud ehitustööde praaki ja asi ei toimi nii nagu vaja, inimestel jookseb kondensvesi tuppa ja kapi alla. Teatele oli lisatud hooldustöid tegeva ettevõtte kiri (tl 16a pöördel) ja manuses fotod puudustest (tl 18-24). Hageja palus kostjal praagi kiiremas korras kõrvaldada, et kahjud ei läheks suuremaks. Hageja palus kostjal ühendust võtta hooldustöid tegeva ettevõttega ja leppida temaga kokku praagi likvideerimine. Hageja märkis ka, et hetkel teostab ta praaki omanike soovil, kuna ei anna enam oodata kuna need korda tehakse ja selle kohta koostab arve, mis ei lähe hooldustööde alla. Hageja palus kostjat kiiresti reageerida, kuna tööd mis on tehtud ei ole tehtud nõuetele vastavalt ja ei toimi nii nagu vaja. Kostja vastas 18.12.2017 e-kirjaga (tl 26), et töödele antud garantii ja vaegtööde likvideerimise kohustus on peatunud, kuna hageja jättis kostja poolt väljastatud arved akteeritud tööde eest tasumata. Kostja märkis, et nii tootegarantii, kui vaegtööde likvideerimise kohustus, taastub tasumata arve tasumise hetkest. Hageja kordas 17.01.2018 kostjale saadetud e-kirjas (tl 43) garantiiajal avastatud puuduste kõrvaldamise nõuet ja palus hiljemalt 22.01.2018 teatada, millal kostja puudused kõrvaldab. Hageja hoiatas, et kui kostja praaki korda ei tee, on hageja sunnitud palkama selleks teise firma. Hageja edastas kostjale korteriühistu Rahu 7a juhatuse koosoleku protokolli nr 3 (tl 3031), millest nähtub, et kostja töös esinevate puuduste tõttu tekkisid korteritesse veekahjustused, hallitus ning võimalikud ventilatsiooni agregaatide kahjustused. Kostja vastas hagejale 17.01.2018 e-kirjaga (tl 43), milles kordas oma seisukohta, et leping on lõpetamata ning vaegtööd sooritatakse peale selle korrektset lõpetamist nagu seadus ette näeb. Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud fotodega puudustest, hooldustöid tegeva ettevõtte kirja ning korteriühistu juhatuse koosoleku protokolliga nr 3 on tõendatud, et kostja tehtud töös ilmnesid puudused. Hagejale saadetud e-kirjades kostja ei vaielnud puuduste esinemisele vastu. Samuti nähtub kostja seadusliku esindaja Jaan Teppi vande all antud ütlustest (tl 124 pöördel), et kostja oli teadlik, et hoonet ei saanud kasutada. Kui vastaspool oleks lepingukohustused täitnud ning oleks antud konkreetne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, oleks kostja puudused kõrvaldanud. Hooldustöid tegeva ettevõtte kirjast ning hageja seadusliku esindaja Rainis Rebase vande all antud ütlustest (tl 124) nähtub, et puudused ilmnesid pärast töö üleandmist maja kasutamise ja hooldustööde käigus. Seega on tegemist garantiiperioodil ilmnenud puudustega. Kostja on väitnud, et vaegtööd ei ole fikseeritud läbi objekti ülevaatuse ja kirjalikku taasesitamist võimaldava akteerimise (vaegtööde akt), mis peab olema allkirjastatud kõikide osapoolte poolt (tellija, töövõtja, omaniku järelevalve) ning kostja seetõttu garantiikohustust ei aktsepteeri. Poolte vahel sõlmitud ja kohtule esitatud alltöövõtulepingust ega seadusest vastavat nõuet ei tulene. Kostja ei ole viidanud, kust nimetatud nõue tuleneb. Kohus leiab, et see kostja vastuväide on põhjendamata ja tõendamata. 6 Kohus leiab , et eeltoodust nähtuvalt on hageja kostjat ilmnenud puudustest teavitanud ning nõudnud korduvalt garantiikohustuse täitmist. Kuna hageja jättis konkreetse täiendava tähtaja määramata, tuli kostjal kohustus täita
Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu p 11.2 teise lause kohaselt pidi kostja sellised puudused, mis raskendavad ehitise ekspluateerimist likvideerima viivitamatult. Leides, et vaegtööde tegemise kohustus on peatunud, on kostja kohtu hinnangul kohustuse täitmisest keeldunud. Kohustuse täitmisest keeldumise alused sätestavad
§-d 110 (kohustuse täitmisest keeldumine) ja 111 (kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuste lepingute puhul). Töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused ning töövõtja ei või garantiikohustuse täitmisest keelduda
Välistatud ei ole töövõtja täitmisest keeldumise õigus
lg 1 alusel (vt Riigikohtu 6.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34).
lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
lg-st 1 tulenevalt kohustuse täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui sissenõutav nõue ei ole piisavalt tagatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tagatust tuleb siin mõista laiemalt, st kohustuse täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et võlgniku nõude täitmise tagamiseks ei ole seatud nt panti või käendust. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eelduseks on üldiselt sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus, st kui teise poole makseraskuste või nõude protsessuaalse realiseerimise raskendatusse tõttu ei ole kindlust, et nõue täidetakse ja nõude täitmiseks ei ole ka tagatist (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2016, § 110 komm 5.2, lk 525). Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud eeldus oleks antud juhul täidetud. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingus oli tööde maksumuseks kokku lepitud 107 840 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis poolte vahel vaidlus üksnes viimase arve osas. Hagiavalduses hageja märgib, et hageja ei jätnud kostja arvet tasumata, vaid tasaarvestas selle enda leppetrahvinõudega kostja vastu (tl 27), kuna kostja viivitas tööde üleandmisega 74 päeva. Selle üle, kas hagejal oli õigus kostja arve leppetrahvinõudega tasaarvestada, vaidlesid pooled tsiviilasjas nr 2-17-
Kuna poolte vahel tekkis tasaarvestusolukord pärast Tartu Maakohtu 26.01.2018 määruse jõustumist, on alus, millel põhinevad hageja vastuväited kohtulahendi sundtäitmisele, tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86 tuleb tunnistada lubamatuks.
lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selles, et täitemenetluse käigus kohtutäitur võttis 28.03.2018 hageja pangakontolt 6955,20 eurot (sellest 6864 eurot kostja nõude ning 91,20 eurot kohtutäituri tasu katteks) (hageja pangakonto väljavõte tl 116). Kuna täitedokumendist tulenev kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestusega lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt 6864 euro tagastamist. Kuna TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral täitekulud sissenõudja kanda, on kostja kohustatud hüvitama hagejale ka kohtutäituri tasu 91,20 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alusetute maksete tegemisega, palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 8 28.03.2018.
lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Arvestades kohtule täiendava nõude esitamise aega, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.07.2018. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuni otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 192,08 eurot (perioodil 25.07.2018 kuni 27.11.2018) (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Alates otsuse tegemisest 28.11.2018 mõistab kohus viivise välja
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Arvestades hagi valdavas osas rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 126) kohaselt hageja on kandnud seoses asja menetlemisega maakohtus menetluskulusid ilma käibemaksuta kokku 2860 euro suuruses summas. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt ja täiendavalt nõudelt tasutud riigilõivust 650 eurot ning lepingulise esindaja kulust 2210 eurot. Lepinguline esindaja osutas hagejale õigusteenust kokku 17 tundi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Lepingulise esindaja poolt hagejale osutatud õigusabi hõlmas: 27.03.2018 vaidluse asjaoludega tutvumine, seisukoha kujundamine ja hagiavalduse koostamine (6 h), 7.06.2018 tõendite kogumine ja kostja 16.05.2018 vastusele seisukoha koostamine (3 h), 25.07.2018 kostja 26.06.2018 avaldusele seisukoha koostamine ja täiendava nõude esitamine (2 h 45 m), 4.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h), 5.09.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas istungil osalemine (1 h 45 m), 19.09.2018 lõplike seisukohtade koostamine (2 h 30 m). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
Kostja ei vaidlusta hageja menetluskulude nimekirja ning kostjal omapoolsed menetluskulud puuduvad (tl 135). Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Arvestades et riigilõivu summas 50 eurot on hageja tasunud hagi tagamise avalduselt, mille kohus jättis 9.04.2018 määrusega rahuldamata, ei ole selles osas riigilõivu hüvitamine põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuigi kostja hageja menetluskulude nimekirja ei vaidlusta, kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole märgitud ulatuses asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi. Ülemäärased on kohtu arvates eelkõige tõendite kogumise ja kostja 16.05.2018 vastusele seisukoha esitamise ajakulu, istungi ettevalmistamise ja lõplike seisukohtades koostamise ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (nii käibemaksuga kui ilma) on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel 9 määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1860 eurot (riigilõivud 600 eurot + lepingulise esindaja kulu 12 h x 130). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.