): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. 2/6 Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
MENETLUSE KÄIK
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.
lg-te 2 ja 4 tõlgendamist ning kuidas arvestada pandipidaja osa pankrotimenetluse kulude kandmises
Viidatud lahendi p-s 13 on kolleegium
lg-d 2 ja 4 tõlgendades varem leidnud, et ulatuses, milles pandipidaja osaleb pankrotimenetlusega seotud väljamaksetes
lg 2 järgi, ei tule pandipidaja nõuet rahuldada teise järgu nõudena (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.05.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05 p-d 15 ja 16; 13.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-14 p 10). Kolleegium muudab eelnimetatud seisukohta ja leiab, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete mahaarvamise tõttu esimese järgu nõudena rahuldamata, tuleb tema nõue rahuldada
lg 1 p 2 järgi koos muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega ehk teise järgu nõuetega. Seetõttu kanti juba jaotusettepaneku esitamisel AS SEB Pank pandiga tagatud nõudelt 15/100 ulatuses (nn piirmäära ulatuses) menetluskulusid AS SEB Pank nõudeks tähtajaliste nõuete hulgas summaliselt 3900 eurot ning ei kajastata, et AS SEB Pank nõue oleks pandiga tagatud nõude osas jäänud rahuldamata. Pandiesemed kuulusid abikaasade ühisvara hulka. Võlgniku abikaasa on Vello Luik (XXX), kes on ka pankrotis. Pandipidaja AS SEB Pank nõue on tunnustatud Vello Luige pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena ning AS SEB Pank nõue rahuldati summas 22 100 eurot, mistõttu väheneb Külliki Luige menetluses ka AS SEB Pank nõue tähtajaliste nõuete hulgas samas summas. AS SEB Pank nõue oli jaotusettepanekus summas 206 964,43 euro ulatuses võlausaldaja tähtajaliste nõuete hulgas. Kuid AS SEB Pank samal alusel olev nõue rahuldati Vello Luik pankrotimenetluses summas 22 100 eurot, on AS SEB Pank nõue Külliki Luik tähtajaliste nõuete hulgas lõpparuande esitamise ajaks 22 100 euro võrra väiksem ja nõudeks on 183 964,43 eurot. Kuna ühe võlausaldaja nõue muutus, muutusid ka jaotusettepanekus määratud jaotised. Jrk. Nr 4/6 Võlausaldaja/ reg.kood AS SEB Pank 1 10004252 AS SEB Pank 10004252 Rahuldamata Rahuldatud nõue nõue Jaotis Rahuldamisjärk Pandiga tagatud 22 100,00 nõue Tähtaegselt esitatud 183 964,43 99,49 nõue Elektrum Eesti OÜ, 3 11399985 Kokku 22 100,00 950,02 184 914,45 Tähtaegselt esitatud 0,51 nõue IV Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Vara on müüdud ja rohkem laekumisi ei ole ette näha. V Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku võlausaldaja rahuldamata nõuded tulenevad abikaasaga koos võetud laenudest, mida ei olnud võimalik pandiga tagatud vara arvelt rahuldada. Laene ei suudetud teenindada ka seetõttu, et võlgnik kaotas töö. Võlgnikul on 70 % töövõimekaotus (kuni 30.09.2020). KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 5.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 6. Vastavalt
lg-le 3 tuleb Sirje Tael vabastada Külliki Luige (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 7.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 8. Pankrotihaldur Sirje Tael taotleb kohtult määrata Külliki Luige (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 3900 eurot ja määrata summa pankrotivara arvel FIE-le Sirje Tael. 9.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 10. Halduri tegevuse tulemusena on laekunud pankrotivarasse 26 000 eurot. Tulenevalt
lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801–32 000 eurot 2556 eurot, millele lisandub 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Halduri tasu alammäär oleks seega 4007,89 eurot. Haldur on taotlenud tasu summas 3900 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri tasu suuruseks 3900 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 11.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 12.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
5/6 Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad
Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud
Kohtule teadaolevalt ei esine
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis välistavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Külliki Luige kohustustest vabastamise menetluse. 15.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
16.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi peab
lõikes 3 nimetatud tulust (Külliki Luige töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Külliki Luik kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele usaldusisiku arvele kogutud rahalistest vahenditest tuleb teostada üks kord aastas, iga aasta 15. mail, vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.