KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1915 T

§ 371lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kohus leidis, et hagilt on tasumata seaduses sätestatud riigilõiv. Kohus kohustas hagejat
2. veebruari 2019 määrusega tasuma hagilt riigilõivu 300 eurot, hageja tasus
3. veebruaril 2019 30 eurot. Kuna hageja esitatud nõuet on võimalik menetleda vaid tervikuna, siis ei ole põhjendatud jätta hagi teistkordselt käiguta, et selgitada, millist nõude osa 30 eurose riigilõivu eest hageja soovib menetleda.
4. Samuti leidis kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on kohtule esitanud nõude, milles palub tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluse võlausaldajate üldkoosoleku
5. jaanuari 2019 otsuse osas, millega ei pandud kaitsmisele hageja nõuet. Üldkoosoleku otsusest ja protokollist ning võlausaldajate üldkoosoleku teatest nähtub, et üldkoosoleku päevakorras ei ole olnud küsimust hageja nõude kaitsmisele paneku kohta ning puudub üldkoosoleku otsus, millega ei pandud hageja nõuet kaitsmisele, mille kehtetuks tunnistamist hageja taotleb. Hageja on

§ 363

lg 1 p 1 mõttes selgelt väljendanud nõuet tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluse võlausaldajate üldkoosoleku

1. jaanuari 2019 otsus osas, millega ei pandud kaitsmisele tema nõuet. Riigikohtu lahenditest nr 2-16-708 (p 20) ja nr 2-14-21710 (p 15.1) tuleneb, et kohus ei saa otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest. Praegusel juhul ei ole üldkoosolek vastu võtnud otsust, mille kehtetuks tunnistamist hageja nõuab ning kohus ei või resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest.
3. märtsi 2019 määrusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus andis tähtaja kuni
4. märtsini 2019 riigilõivu 270 euro tasumiseks, kuid tähtaja jooksul hageja riigilõivu ei tasunud. MÄÄRUSKAEBUS
5. Hageja esitas
6. märtsil 2019 määruskaebuse ja
7. märtsil 2019 kaebuse täienduse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Riigilõivu tasumisel on ekslikult märgitud üks null vähem, mistõttu tasus hageja 300 euro asemel 30 eurot. Kohus oleks pidanud eksitusele hageja tähelepanu juhtima, kuna see on läbinähtav ja ilmselge. Puuduse oleks saanud kõrvaldada, seega oleks pidanud andma hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega.
8. märtsi 2019 määruskaebuse täienduses märgib hageja, et ta on tasunud puuduoleva riigilõivu 270 eurot. Kohtu seisukoht hagi perspektiivituse kohta on üllatuslik. Hageja ei ole saanud nimetatud seisukohale vastu vaielda ega oma nõudeid täpsustada. MENETLUSE EDASINE KÄIK
9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
10. aprillil
11. 2

§ 659ja § 657 lg 1 p 2¹).

Määruskaebus jääb rahuldamata. 11. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määrusega osas, milles maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p 10 alusel.

Hagiavalduses esitatud nõudelt tuli hagejal tasuda riigilõivu 300 eurot (

§ 132lg-d 1 ja 1¹, riigilõivuseaduse § 59 lg 4).

Ringkonnakohus on kontrollinud, et ka praeguse määruse tegemise aja seisuga ei ole hageja täiendavat riigilõivu 270 eurot tasunud. Seega on hageja määruskaebuse täienduses esitatud väide riigilõivu tasumise kohta ebaõige. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei võimaldanud riigilõivu tasumisel juhtunud ilmselget eksimust kõrvaldada. Maakohus on hageja tähelepanu määruskaebuse menetlemisel sellele juhtinud, andes hagejale

1. märtsi 2019 e-kirjaga võimaluse täiendava riigilõivu tasumiseks (tl 53). Riigikohus on
2. novembri 2018 määruses asjas nr 2-15-2803 (p 13) märkinud, et kohus võib keelduda kaebust menetlemast üksnes juhul, kui lõiv on maksmata kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks. Praeguses asjas ei olnud hageja hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks riigilõivu 270 eurot tasunud ning maakohus andis määruskaebemenetluses täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kuivõrd hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud vastavas suuruses riigilõivu, keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja nõuet on võimalik menetleda vaid tervikuna.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul saab hagi menetlusse võtmisest keelduda ka

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud alusel.

Iseenesest on õige hinnata menetlusse võtmisel hagi perspektiivi, kuid antud juhul hindas maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel hagiga koos esitatud tõendeid ning ei lähtunud hagis esitatud asjaoludest. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu

1. veebruari 2017 määrus asjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult võimalik. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja esitas kohtule nõude kostja võlausaldajate
2. jaanuari 2019 üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, tuginedes sellele, et otsuse tegemisel on rikutud seaduses ettenähtud korda. Sellist nõuet on õiguslikult võimalik rahuldada pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel, mistõttu ei saa selle menetlemisest keelduda perspektiivituse tõttu. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnkohus vaidlustatud määrusest välja põhjendused hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Maakohtu lõppjäreldust see aga ei muuda, sest eelnevalt nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

§ 371lg 1 p-st 10 tulenevalt esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kostjale ei ole menetlusdokumente seisukoha küsimiseks kätte toimetatud. Seega puuduvad kostjal praeguses menetlusetapis hüvitatavad menetluskulud. 14.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 3