l tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi õigusabi
s advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Õigeks mõista Ivan Kondratjev KarS § 424 lg 2 järgi. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot 64 (kuuskümmend neli) senti riigi kanda alljärgnevalt: 657,60 eurot kaitsja tasu; 87 eurot joobe tuvastamise maksumus; 6,82 eurot kutsete saatmisega seotud kulu; 34,22 eurot tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Ivan Kondratjevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 11.05.2012. aasta otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, 31. detsembril 2017 kella 23:50 paiku juhtis Tartu linnas Jaama tn 193 juures mootorsõidukit BMW 525D reg nr XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ivan Kondratjev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse
kaitseseaduses kehtestatud
s.
kaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
kaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Ivan Kondratjev toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Süüdistatav Ivan Kondratjev ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt sel päeval narkootikume ei tarvitanud, aga ööl enne seda õhtut, kui oli purjus, siis võib-olla tarvitas narkootikume, aga ei mäleta täpselt seda. KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse
kaitseseaduses (KorS) sätestatud
s. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 sätestab joobeseisundi liigid, milleks on alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Ivan Kondratjev juhtis 31.12.2017.a kella 23.50 paiku Tartu linnas Jaama tn 193 juures mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistajate R. L. ja K. S. ütlustega, samuti süüdistatava enda ütlustega, patrullilehega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. Tunnistaja R. L. ütluste (tl 62) kohaselt tunneb ta ära saalis istuva isiku, kellega tal kokkupuude oli ja kelle kohta politseis ütlusi andis. 31.12.2017.a pärast kella 23.30 hakkas XXX perega kodust ära minema, et ilutulestikku vaatama minna. Tema sõiduauto oli kinni pargitud. Ühistu esimees tuli ka välja, kuna ülemistel naabritel oli külaline, kes oli auto kinni parkinud ja kes pidi auto eest ära ajama. Ootasid seal ja siis saabus see härrasmees, kes istub saalis tema kõrval. See mees tahtis tema auto kõrvalt tume musta värvi BMW-ga välja sõita. Ütles süüdistatavale, et oodaku ära, kohe tuleb isik, kes auto eest ära ajab. Süüdistatav hakkas välja tagurdama, välja keerama tagurpidi paremale, millega oleks ära lõhkunud kõrval parkiva auto parempoolse külje oma vasakpoolse eesninaga. Süüdistatav manööverdas sõidukiga 1,5-2 meetrit edasi tagasi. Sai aru, et süüdistataval oli plaan välja sõita. Läks auto ukse juurde, tegi ukse lahti ja ütles süüdistatavale, et ära sõida kuskile poole, kannata mõni minut. Süüdistatav hüppas autost välja 2
le. Seega on kriminaalasjas vaidlus selles, kas Ivan Kondratjev juhtis 31.12.2017.a kella 23.50 paiku mootorsõidukit Tartu linnas joobeseisundis ja kas joobeseisund on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatav ning kas uriiniproov võeti vastavalt eelnimetatud
le. Tunnistaja R. L. (tl 62) kirjeldas kohtus, et tema meelest oli Ivan Kondratjev 31.12.2017.a öösel natuke agressiivne või ärritunud, närviline ja vehkis kätega. Süüdistatav ei püsinud paigal, tammus ühe jala pealt teise peale, rääkimise ajal ei olnud ühe koha peal. Kui süüdistatav autost väga agressiivselt välja hüppas, hakkas süüdistatav tema poole tulema, nagu tuleks kallale. Sel hetkel lükkas süüdistatava vastu enda autot ja hoidis kinni. Ivan Kondratjevi juures mingit lõhna ei tundnud. Tunnistaja K. S. ütluste (tl 62 p) kohaselt oli süüdistatav joobe tunnustega. Ivan Kondratjevil oli taaruv kõnnak, kõne oli häiritud, isik oli ärev, silmad punetasid ja oli nüstagmi häire. Mingit lõhna juures oli olnud. Kontrollisid isiku võimalikku alkoholijoovet, mis ei reageerinud alkoholile, kontrollisid narkootikumide indikaatorvahendiga ja see reageeris amfetamiinile. Ei ole kindel, kas süüdistatav mõne allkirja andis, aga protokolli koostasid ja selle tutvustamine on töökohustus. Seda on kindlasti tehtud. Edasi viidi isik Raja 31, kus arst hindas süüdistatava tervislikku seisundit ja võeti ka ekspertiisi jaoks uriiniproov. Ivan Kondratjevi tervislikku seisundit 31.12.2017.a öösel iseloomustab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 32), millest nähtub, et patrullpolitseinik K. S. kontrollis 31.12.2017.a kella 23.57 ajal Tartu linnas Jaama 193 juures Ivan Kondratjevi seisundit indikaatorvahendiga Rapid STAT, mis andis positiivse näidu AMP-le ehk amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli Ivan Kondratjevi silma pupillid suured ja silmad punetasid, tema pilk oli rahutu, esines nüstagm. Reaktsioonikiirus oli häiritud, välised tunnused sarnased alkoholijoobele, kuid indikaator ei reageeri, kõne oli kiire, aja-, isiku- ja kohataju oli häiritud, koordinatsioonis esines kergeid häireid, tuigerdav, kergelt taaruv, käitumine rahutu. Tunnistaja K. S.ütluste pinnalt leiab kohus, et 31.12.2017.a öösel esines piisav alus Ivan Kondratjevi joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel. Narkootilise või psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamise kontrollile allutatud Ivan Kondratjevile selgitati tema õigusi KorS § 41 lg 6 järgi, mida süüdistatav on kinnitanud oma allkirjaga (tl 32). Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati isik SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse KorS § 41 lg 1 järgi lubatud seaduslikul alusel ehk joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 33). SA Tartu Ülikooli Kliinikum on tervishoiuteenuste
ldamise seaduse § 55 lg 1 alusel vastu võetud haiglavõrgu arengukava § 2 lg 1 p 2 ettenähtud haiglate loetelus. Seega on raviasutus, kuhu Ivan Kondratjev narkootilise aine tuvastamiseks toimetati, bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutaja ning seega pädev raviasutus. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 33) on tõendatud, et Ivan Kondratjevilt võeti uriiniproov SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus 01.01.2018.a kell 01.15 uuringuks, et tuvastada, kas võetud proovis sisaldub narkootilisi või psühhotroopseid aineid. SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku valvepsühhiaatri P. V. koostatud tervisesisundi kirjeldamise protokolliga (tl 34-35) on tõendatud, et narkojoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetatud Ivan Kondratjevil tuvastati vegetatiivse reaktsioonina pulss 110 x minutis ja vererõhk 129/88 mmHg ning artikulatsioonihäiret oluliselt ei esinenud, eksis
jutu sisuga, kui nimetas aastavahetust sünnipäevaks. Vähene horisontaalne nüstagm. Kand-varvas kõnd sirgjoonel õnnestub hästi, seisab kindalt, sõrme-nina katse õnnestub täpselt. Protokollis on märgitud, et isiku enda sõnul tarvitas alkoholi 31.12 kella 3ni öösel, narkootikumide tarvitamist eitas. Protokollist nähtuvalt Ivan Kondratjevi mälu 2 tunni osas veidi ebatäpne – 4
l jutu sisus eksimisest üheselt järeldada, et Ivan Kondratjev oli joobeseisundis. Tervisesisundi kirjeldamise protokollis on märgitud, et süüdistatav nimetas aastavahetust sünnipäevaks, mis kohtu hinnangul ei ole märkimisväärselt suur eksimus. Samas protokollis on kirjeldatud, et Ivan Kondratjevi mälu 2 tunni osas veidi ebatäpne – arvab, et kohtus politseiga enne aastavahetust, tegelikult uuel aastal. Kohus nõustub kaitsjaga, et kuna patrullilehelt nähtuvalt ja tunnistaja R. L. ütluste kohaselt saabus politsei sündmuskohale enne aastavahetust, siis ei ole tervisesisundi kirjeldamise protokollis märgitu korrektne, et süüdistatava mälu oli selles osas ebatäpne. Indikaatorvahendi protokollis on märgitud tunduvalt rohkem joobeseisundile viitavaid tunnuseid, kui seda tuvastas valvepsühhiaater P. V. tervisesisundi kirjeldamise protokollis. Kuna nagu alkoholijoobe puhulgi, ei tuvasta indikaatorvahend joovet ega oma tõenduslikku iseloomu, tõendiks saab süüteomenetluses olla bioloogilise vedeliku proovi uuringuga tehtud joobe tuvastamine (KorS SE), siis narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit ei saa tuvastada ametiisik, sh politseiametnikust tunnistaja, väliste tunnuste põhjal, see on 5
le (edaspidi Kord). Kord näeb ette, kuidas peab toimuma uriiniproovi võtmine ning uriinitopsi sulgemine, pitseerimine ja märgistamine.
lõike 3 järgi tehakse uriiniproovi võtmisel järgmised toimingud: prooviandjal lastakse pesta, loputada ja kuivatada käed; volitatud isik annab prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise kohta ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika juurde; kui prooviandja ei ole suuteline urineerima, antakse talle uriini tekke soodustamiseks juua vett; pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab volitatud isik uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu; volitatud isik markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga.
lõike 4 kohaselt märgib volitatud isik saatekirja prooviandja ebatavalise käitumise ja muud ilmingud ning proovimaterjali võltsimise kahtluse
l kohustatakse prooviandjat uuesti uriiniproovi andma.
lõike 7 järgi peab uriinitops uriiniproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav.
sätestab uriinitopsi sulgemine, pitseerimine ja märgistamine
. § 10 lõike 2 kohaselt sulgeb volitatud isik uriinitopsi ja markeerib selle märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga. Üle uriinitopsi kaane kleebitakse turvakleebis nii, et kleebise üks ots ulatub topsi kaanele ja teine topsi küljele. Turvakleebisele võetakse eelnevalt prooviandja allkiri. Allkirja andmisest keeldumine või terviseseisundi tõttu allkirja andmata jätmine märgitakse saatekirja ja prooviandja asemel allkirjastab turvakleebise volitatud isik. Süüdistatava ütluste (tl 64 p-65) kohaselt viidi teda psühhiaatriahaiglasse purki pissima ekspertiis jaoks. Haiglas paluti tal minna joont mööda ja küsiti küsimusi ja vaadeldi visuaalselt. Seda ei näinud, kuhu uriiniproov pandi ja mis edasi sai. Proovipurgi lipikule allkirja ei andnud. Edasi viis politsei teda õue ja öeldi, et nüüd on kõik ja süüdistatav läks koju. Käesoleval juhul ei ole saatekirja märgitud ebatavalist käitumist ega muid ilminguid, mis annaksid aluse kahtlustada proovimaterjali võltsimist, kuid kriminaalasjas esitatud tõendite pinnalt ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kas Ivan Kondratjevilt proovimaterjali võtmine oli kooskõlas
§-dega 6 ja 10. Süüdistatava ütluste kohaselt tema ei näinud, kuhu uriiniproov pandi ja mis sellest edasi sai ning tema proovipurgi lipikule allkirja ei andnud. Kuna 6
§-des 6 ja 10 ettenähtut. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha üksnes siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas süüdistatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Käesoleval juhul ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi, kas Ivan Kondratjevil esines kehaliste või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine, mille alusel saaks väita, et tal esines joove ning kas süüdistataval on narkojoove tuvastatud kooskõlas KorS §-s 41 ja
§-des 6 ja 10 ettenähtud
ga. Käesoleval juhul ei saa välistada võimalust, et Ivan Kondratjev ei olnud kinnipidamise hetkel 31.12.2017.a kella 23.50 ajal joobeseisundis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi õigeks mõista. 7
l menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsja tasu 657,60 eurot, joobe tuvastamise maksumus 87 eurot, kutsete saatmisega seotud kulu 6,82 eurot ja tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu 34,22 eurot. Lähtudes KrMS § 181 lg-st 1, kuna süüdistatav tuleb talle inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista, jätab kohus menetluskulud 785,64 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.