) § 424 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav KK isikukood: xxxxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxx, Tallinnas; keskharidus; ei tööta, töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud: - 19.10.2001 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 204 lg 3, § 27 lg 3 järgi rahatrahviga 80 päevamäära, juhtimisõiguse äravõtmine 1a. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista KK
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. KKl tuleb ära kanda 2 (kahe) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus. 3.
lg 1 alusel jätta KKle mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui KK ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku, kuritegu. 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo 3 Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: KK kaitsja Leelo Viil asus kohtus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja tõendid tõendavad isiku süüd. Kaitsja leidis, et prokuröri taotlus karistuse osas on üldiselt põhjendatud. Kaitsja palus KK tervisliku seisundi tõttu jätta isikule lisakaristus kohaldamata. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde, leidis, et KK tegu on
alusel õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil täielikult tõendamist. Prokurör palus KK süüdi mõista
MS § 238 lg 2 järgi arvata maha 1/3. Vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kontrollnõudeid ei ole vaja kohaldada. Lisakaristusena võtta KK ära sõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Süüdistatav KK selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde ja soovis anda kohtuistungil ütlusi. Tõendid: Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 3), joobeseisundi tuvastamise saatekiri/akt (tl 5-7), tunnistaja L. Tominga ütlused (tl 9), juhiloa andmed (tl 21); samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et KK süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Tunnistaja LT ütlustega on tõendatud, et 15.03.2012 kella 00:27 tuli juhtimiskeskuselt teade võimaliku joobes juhi kohta, kes sõidab sõiduautoga Citroen C4 r/n xxx. Sõiduk peeti 00:31 kinni xxx juures. Sõidukit juhtis KK, kes puhus indikaatorvahendisse. 15.03.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati alkoholi sisaldumise kontrolliks indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020, indikaatorvahendi näit oli 1,09 mg/l kohta, protokollile KK alla ei kirjutanud. Tunnistaja LT ütlustega on tõendatud, et KK toimetati alkoholijoobe tuvastamiseks Wismari haiglasse; 15.03.2012 saatekirjaga on tõendatud, et KK võeti 15.03.2012 kella 01:05 vereproov. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas/aktis kajastatud arvamuse kohaselt leiti KK veres etanooli 2,41 +/- 0,06 mg/l kohta. Kohtus selgitas KK, et tunnistab end süüdi. Alkoholi ei ole ta tarvitanud 5 aastat – ta põeb vähki. Tol päeval olid sõbra matused ja ta oli ebaadekvaatses seisundis. Korralikult liiklemast takistab iseloom, alkoholi ei ole ta 5 aastat üldse tarvitanud. Kohtule esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid kohus ei tuvastanud. KK tegu on tõendatud tunnistaja LT ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, alkoholijoobe tuvastamise saatekirja/aktiga ja isiku enda ütlustega. Kohtu hinnangul pani KK toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on KK näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: 4 Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. KK karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta isiku kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. KK ainukeseks, ametlikuks sissetulekuks on hetkel töövõimetuspension. Ametlikku töökohta isikul oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole. KK on kriminaalkorras karistatud 1 korral, karistus on kustunud; väärteokorras on KK karistatud korduvalt, liiklusalaste rikkumiste eest. Oma viimases sõnas taotles KK rahalise karistuse määramist põhjendusega, et soovib tulevikus reisida Ameerika Ühendriikidesse ning tingimisi karistus võib takistada riiki sisenemist. Kohtu hinnangul puudub alus KK karistamiseks rahalise karistusega. Isikul tuvastati alkoholijoove, mis oli võrdlemisi suur. Samuti on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension, mille arvelt ei ole kohtu arvates võimalik rahalist karistust tasuda – isikule peavad peale karistuse tasumist jääma ka vahendid enda elatamiseks. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud ja sundraha. Kuigi KK märkis istungil, et ta aitab sõpru, on selline tegevus juhusliku iseloomuga ja ei pruugi isikule tagada küllaldast, stabiilset igakuist sissetulekut. Kohtule teadaolevalt võib Ameerika Ühendriikidesse sisenemisel olla takistuseks isiku kriminaalkorras karistatus selle üldises tähenduses, sh ka rahaline karistus. Kohtu hinnangul tuleb KK karistada tingimisi vangistusega, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Kohtu arvates puudub vajadus allutada KK käitumiskontrolli nõuetele: isiku eelnev kriminaalkaristus on kustunud, samuti võib tema tervislik seisund olla takistuseks kriminaalhooldaja vastuvõttudel käimiseks. Samuti ei ole KK isikuks, kelle puhul on alust eeldada, et uute kuritegude toimepanemise risk on võrdlemisi madal. Eeltoodut arvesse võttes tuleb KK tunnistada süüdi
Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb KKle mõistetud karistusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3. KKle määratav lõplik karistus on seega 2 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus.
lg 1 järgi tuleb KKle mõistetud 2 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks tuleb määrata 3 aastat.
lg 1 p 1 järgi võib süüdimõistetule mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Väljavõttega juhiloa andmete kohta on tõendatud, et KKle on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et KK suhtes tuleb lisakaristus jätta kohaldamata. KKle on käesoleval hetkel tunnistatud töövõimetuks, isik käib vähiravil. Kohus leiab, et sõiduk on KKle vajalik juhul, kui tema tervislik seisund peaks halvenema. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu 5 alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KKl tuvastati menetluse käigus joove, ekspertiisi maksumus oli 38,00 EUR. KKle on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 134,40 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Koopiate tegemise kulu on 0,45 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KKlt tuleb välja mõista sundraha 435 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 43,50 EUR; KKlt tuleb välja mõista menetluskulu (riigi õigusabi tasu, ekspertiisitasu ja koopiakulu) 172,85 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 17,28 EUR. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.