lg 5 alusel kohaldada katseaega alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni - 19.03.2023. Määrata Priit Ingeland katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Priit Ingelandi 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest järgima
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti 1 1-11-8123 territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8) ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammides; 10) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest. Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Priit Ingelandi vangistusest vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Ingelandi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 27.01.2012 otsusega tunnistati Priit Voolaid (praegu Ingeland) süüdi
p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust;
järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi 9 kuud vangistust;
lg 1 järgi 2 kuud vangistust ning
lg 2 p 7, 8 järgi 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust, millest kantuks loeti kahtlustatavana kinnipeetud aeg - 5 päeva eelvangistust. Ülejäänud vangistuse osa (11 aastat 11 kuud ja 25 päeva) kandmise alguseks loeti 22.03.2011 ja lõpptähtaeg on 19.03.
lg 2 p 2 ja lg 6 kohaselt võib tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Priit Ingeland on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Priit Ingelandi elukohas olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korteri omanik ja seal üürilepingu alusel elav isik (Priit Ingelandi ema) nõustuvad elektroonilise valve seadme paigaldamise ja Priit Ingelandi sinna elama asumisega. Seega on täidetud formaalsed alused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumiseks.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, mille ajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 3 1-11-8123 Vangla esitatud iseloomustus on valdavas osas positiivne. Siinkohal tuleb nõustuda kaitsjaga, et vangla lõppjäreldus – jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata – ei ole põhistatud ning on vastuolus iseloomustuses kajastatud argumentidega. Priit Ingeland on vangistuses viibides töötanud, omandanud eriala ja lõpetanud gümnaasiumi hõbemedaliga, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud psühholoogi vastuvõtul ja temaga on läbi viidud eriteemalisi vestlusi, oma vaba aega kasutab ta sihipäraselt. Võlgnevused Priit Ingelandil puuduvad ja kontol on piisavalt rahalisi vahendeid, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. Vabade kohtade olemasolul on tal võimalus asuda tööle AS-is V Mõis ning võimalik tööandja on valmis toetama ka õpet. Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtuvalt on ka Priit Ingelandi ema valmis teda abistama oma elu sisseseadmisel. Lisaks on vabanemisel tagatud kindel elukoht ema üüritavas korteris. Priit Ingelandil ei ole kehtivad distsiplinaarkaristusi. Ta soovib jätkata õpinguid. Nimetatud tegurid kogumis näitavad, et Priit Ingeland on vangistuse ajal kasutanud kõiki võimalusi enese arendamiseks tagamaks emotsionaalne ja hariduslik valmisolek elus hakkama saamiseks. Ta ei ole probleemide lahendamisel jätkanud agressiivse käitumise rakendamist ning on keskendunud õppimisele ja töötamisele. Lisaks tuleb Priit Ingelandi tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtta arvesse, et Priit Ingeland kannab vanglakaristust esmakordselt. Iseloomustusest nähtuvalt on ta karistuse kandmise ajal oma ellusuhtumist oluliselt muutnud, mistõttu on alust arvata, et karistus on olnud mõjus ning ei ole põhjust eeldada, et vabadusse pääsemisel naaseks ta varasema eluviisi ja vägivaldse käitumismustri juurde.
lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Priit Ingeland mõisteti süüdi eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, sh raskes isikuvastases süüteos, seadusliku aluseta isikult vabaduse võtmises, omavolilises sissetungis ja isiku kehalises väärkohtlemises. Kokku tunnistati Priit Ingeland süüdi kaheksas süüteoepisoodis, mis pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul. Osa kuritegudest pani ta toime oma elukohas ja seal elavate isikute suhtes. Priit Ingelandi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks oli alkoholi tarbimine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt alustas Priit Ingeland alkoholi tarvitamist 14aastaselt. Kohtu hinnangul ei saa üksnes sooritatud kuriteo asjaolud ja raskus olla argumendiks tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmiseks. Seadusandja ei ole Priit Ingelandile süüks arvatud tegude puhul välistanud tingimisi ennetähtaegset vabastamist ega piiranud seda süüteo raskusega. Priit Ingelandi sooritatud kuriteod olid vaieldamatult rasked ja põhjustasid ränki tagajärgi. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vangistuse ajal on ta selgelt oma ellusuhtumist muutnud ning läbinud kõik vangla poolt pakutavad programmid ning omandanud hariduse. Priit Ingelandi edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. Pigem vastupidi. Süütegusid sooritades oli Priit Ingeland alla kahekümne aasta vana. Seega oli tegemist väljakujunemata isiksusega, kes on väliste tegurite (ümbritsevad isikud, alkohol jmt) poolt kergesti mõjutatav. Oma arengutasemelt oli ta sel hetkel pigem võrreldav alaealisega, kelle puhul on karistamisest olulisem kasvatuslike meetmete rakendamine. Viimane on Priit Ingelandi puhul ka toiminud. Sattudes 19-aastasena vanglasse, võttis ta omaks õiguskuuleka käitumismustri ja asus õppima ja tegelema enda arendamisega viisil, mis tagaks talle vangistusest vabanemise järgselt paremad võimalused elus hakkamasaamiseks. Muu hulgas läbis ta ka programme vabanemaks kuritegude sooritamisel olulist rolli omanud alkoholi liigtarvitamise harjumusest. 4 1-11-8123 Kohus leiab, et taolist arenguprotsessi arvestades ei oma süütegude sooritamise ajal esinenud ohutegurid (nt sissetulekute puudumine, liigne mõjutatavus, kambavaim, alkohol) enam endist kaalu. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et Priit Ingeland on vangistuse ajal otsinud kontakti kannatanutega ning nende ees vabandanud, on alust arvata, et ta on võtnud oma tegude eest vastutuse ega ole vältinud nende negatiivsete tagajärgedega tegelemist. Oluline on ka asjaolu, et isikud, kellega Priit Ingeland vangla väliselt suhtleb, ei ole kriminaalse taustaga. Samas on olemas lähedased isikud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et Priit Ingeland ei süüdista toimepandus kedagi teist ning on oma tegude eest vastutuse võtnud. Ta tunnistab oma probleeme ning on valmis nendega tegelema. Ka annab isik endale aru, miks ta kuritegelikule teele sattus. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Priit Ingeland kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (12 kuuks) ning ühes lisakohustuste määramisega.
lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, so kuni 19.03.2023. Käesoleva määruse jõustumisest kahe aasta jooksul peab Priit Ingeland täitma
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.