1-19-3271/4

(18257000352)Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Kriminaalasi Q K K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Q K K – ik *, elukoht * (*), telefon *, * kodanik, haridust *, emakeel * keel, * * õpilane, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 23.04.

1. Eestkosteasutuse * Vallavalitsuse esindaja K K telefon * Vandeadvokaat Margus Viira Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Süüdi mõista Q K K KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
3. KarS § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada Q K K suhtes alaealisele kohaldatava mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist ja paigutada Q K K Maarjamaa Hariduskolleegiumi vastavalt KarS § 87 lg 5 sätestatule tähtajaga 1 (üks) aasta arvates Q.K.K kinnipidamisest 23.04.
5. Kohaldada Q K K suhtes tõkendit vahistamine, mis asendada KrMS § 131 lg 3-2 alusel kinnisesse lasteasutusse (Maarjamaa Hariduskolleegiumi) paigutamisega. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Jätta riigi kanda menetluskulud 690 eurot.
7. Tsiviilhagi – jätta kannatanu K L tsiviilhagi Q K K ja R L vastu varalise kahju 5 eurot hüvitamise nõudes läbivaatamata kuna kahju on hüvitatud.
8. Asitõend – jätta kriminaalasja juurde DVD-ROM plaat salvestisega.
9. Saata kohtuotsus sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
10. peatüki
11. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 1 1-19-3271 Süüdistus. Alaealist Q K K süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes koos süüvõimetu alaealise R L’ga, tungis
12. detsembril 2018 kella 17.34-18.20 ajal Haapsalu linnas Kuuse tänav 1 asuva Haapsalu Põhikooli hoone taga kooli territooriumil, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale alaealisele K F’le, kelle kõigepealt R L tõukas murule istukile maha ning peksis kannatanut jalgadega alaselja piirkonda, misjärel lükkas kannatanu seliti maapinnale ja istus K F kõhule, peksis teda lahtise käega vastu nägu, misjärel sekkus peksmisesse Q K K, kes hüppas omakorda küljega maas lamavale K F’le kahel- kolmel korral kõhule ning seejärel hakkasid Q K K ja R L üheskoos K F’i jalgadega keha piirkonda peksma. Vahepeal, kui kannatanul õnnestus püsti tõusta, lõi R L jalgadega kannatanu uuesti pikali ning Q K K peksis üheskoos R L’ga K F’i rusikatega ja jalgadega pea ja keha piirkonda, kusjuures R L lõi lisaks sellele kannatanule vähemalt kaks korda jalaga vastu pead ja ühe korra rusikaga rindkere piirkonda, mille tagajärjel jäi K F’l korraks „hing kinni“ ning kui K H sekkumise tulemusena õnnestus K F’l püsti tõusta ja kodu suunas liikuma hakata, tõukas R L ta uuesti pikali ning Q K K jätkas koos R L’ga K F’i peksmist jalgadega pea, keha ja jalgade piirkonda. Sellise tahtliku tegevuse tagajärjel põhjustas Q K K ühiselt R L’ga kannatanu K F’le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused – verevalumi pea piirkonna vasakul küljel otsmikul, vasaku silma turse, naha pindmise vigastusevasakul rindkerel ja hematoomi selja piirkonna vasakule küljele. Sellise tahtliku tegevusega Q K K, kahjustades teise inimese tervist peksmise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse Q K K selles, et tema, olles eelnevalt 13.12.2018 toime pannud kehalise väärkohtlemise, 12.04.2019 kella 12.40 ajal, viibides Lääne maakonnas Haapsalu linnas Kuuse tänav 1 asuva Haapsalu Põhikooli koolimajas tagumise trepi teise ja kolmanda korruse vahelisel trepimademel, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale alaealisele R L`le, kellel kõigepealt haaras ühe käega kinni kõri piirkonnast ning pigistas ning seejärel lükkas kannatanu vastu trepikoja akent ja lõi samal ajal korduvalt vähemalt 4-5 korda põlvega R L’le kõhu piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus trepimademele selili, misjärel peksis kannatanut korduvalt jalaga vähemalt 7 korral rindkere piirkonda - paremale poole roiete piirkonda ning vähemalt kümnel korral rusikaga pähe ja selja piirkonda ning samal ajal kui R L tõstis käed kaitseks näo ette, lõi Q K K R L’i vastu käsi, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu R L’le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused – 2 cm läbimõõduga turse vasakule poole pealaele, 1,5 cm kriimustuse paremale poole kaela piirkonda, 8 cm pikkuse kriimustuse paremale poole rangluu piirkonda ning 13x10cm punetava ala, mille sees 0,5 cm pikkune nahamarrastus parema rangluu alla kaenlaaluse eespiirkonda, 9 cm pikkuse nahamarrastuse parema käe küünarvarre välisküljele, 4x4 cm punetava ala selja piirkonda abaluude vahele, 7x5 cm punetava ala lülisamba kõrvale parema abaluu piirkonda, mille keskel 8cm pikkune kriimustus ning 11x5 cm punetava ala alaselja piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega Q K K, tekitades teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi peksmise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Q K K kohta on koostanud kohtueelse ettekande Viru Vangla III üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametnik T Ü /tl 172-176 I kd/. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 17.01.19 on menetlus süüvõimetu alaealise R L osas on lõpetatud /tl 123-127 I kd/. 2 2 1-19-3271 Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 21 I kd, tl /. Kohtus nõudis prokurör KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises alaealise süüdistatava Q K K süüdi tunnistamist ja kohaldada tema suhtes alaealisele kohaldatava mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 9 alusel alaealisele kohaldatava mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, paigutades Q K K Maarjamaa Hariduskolleegiumi KarS § 87 lg 5 sätetest tulenevalt tähtajaga 1 aasta alates 23.04.
13. Q K K kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on arvestatud Sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (SHS § 130-2 lõike 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega) ning Sotsiaalkindlustusamet toetab Q K K suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist, kuna * Vallavalitsuse taotlusest ja lisadokumentidest nähtub, et Q K K käitumine seab ohtu tema enda ja teiste elu, tervise või arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega. Alaealisele süüdistatavale on broneeritud koht Maarjamaa Hariduskolleegiumis. KrMS § 127 sätetest juhinduvalt kohaldada süüdistatava Q K K suhtes uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise eesmärgil ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist, kuid asendada vahistamine KrMS § 131 lg 32 alusel alaealise kinnisesse lasteasutusse (Maarjamaa Hariduskolleegiumi) paigutamisega. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise aja alguseks lugeda Q K K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 23.04.2019.a. Sotsiaalkindlustusamet on andnud arvamuse /tl 207-210 I kd/, et toetab Q K K suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist, kuna * Vallavalitsuse taotlusest ja lisadokumentidest /tl 198-201 I kd/ nähtub, et tema käitumine seab ohtu tema enda ja teiste elu, tervise või arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kohaldatava mõjutusvahendi iseloom ja olemus on arusaadavad. Saab aru, et tema suhtes kohaldatakse vahistamist, mis asendatakse kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus kinnitab kohtule esitatud kokkuleppe, mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab KrMS § 308 alusel Q K K suhtes mõjutusvahendit vastavalt kokkulepetes kokkulepitule. Kohus leiab, et prokuröri taotlus Q.K.K vahistamiseks on põhjendatud taotluses toodud asjaoludel. Kohus leiab, et vahistamine tuleb asendada KrMS § 131 lg 3-2 alusel Q.K.K lasteasutusse paigutamisega. Tsiviilhagi. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilkostjaks tunnistatud * Vallavalitsus /tl 56-57 I kd/, kes on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 213-214 I kd/. Kannatanu K L on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes 5 eurot /tl 22 I kd/ Q K K ja R L vastu. R L seaduslik esindaja R L on hüvitanud K L’le 5 eurot /tl 128-130 I kd/. 3 3 1-19-3271 KrMS § 310 lg 1 alusel jätta kannatanu K L tsiviilhagi läbivaatamata kuna varalise kahju nõue on täielikult hüvitatud. Asitõenditena on 18.12.2018 vaadeldud mobiiltelefoniga filmitud salvestist /tl 45-46 I kd/, mis salvestatud DVD-ROM plaadile, mis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lõikest 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu: advokaadile Margus Viira Q K K kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 60 eurot /tl 89-91 I kd/, 90 eurot /tl 203-206 /, 162 eurot /tl 221-225 I kd/, 162 eurot /tl 56-58 II kd/, 186 eurot, 30 eurot, kokku 690 eurot. Q K K on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist, kuna on eestkostel olev sissetulekuta alaealine. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel ja jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasud ja kulud 690 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4 4