← Eesti

1-17-11236/32

Obsah (6)§ 76§ 424§ 64§ 65§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprillil 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-17-11236 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Kohtuasi Vi

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Vello Laissaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsusega nr 1-17-11236 tunnistati Vello Laissaar süüdi

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 27.07.2017 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 7 (seitse) kuud vangistust ning üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti Vello Laissaare liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 3 ja

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Vello Laissaar ei pane kahe aasta kuue kuulisel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. Vello Laissaar määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning 1

(5)

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Vello Laissaaret käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Vello Laissaarele määratud katseaja alguseks loeti 04.12.

  1. Kohtuotsus jõustus 20.12.
  2. Viru Maakohtu 20.07.2018 kohtumäärusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 18.06.2018 ning pöörati täitmisele Vello Laissaarele Viru Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsusega nr 1-17-11236 mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust. Vello Laissaare karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse saabumise aeg. Kohtumäärus jõustus 07.08.
  3. Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vello Laissaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Karistuse kandmise algus 03.09.2018 ja lõpp 03.12.
  4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.04.
  5. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.02.
  6. Kinnipidamisasutusest Vello Laissaare kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on ta käitunud seaduskuulekalt, mida näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 20 korda, neist 7 on kehtivad. Vanglas viibib
  7. korda. Viimase 10 aasta jooksul on kolmel korral karistatud joobes juhtimise eest, samas kui isikuvastaseid kuritegusid enam ei esine. Süütegude toime panemise soodusteguriks on alkoholisõltuvus, töö- ja kindla elukoha puudumine. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 28.01.
  8. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama aadressile: xxx. Tegemist on kahetoalise ahiküttega munitsipaalkorteriga, mis kuulub Vinni vallale. Vinni valla haldusjuht V K kinnitas, et Vello Laissaarel on endiselt võimalik nimetatud aadressile elama asuda. Enne vangistust Vello Laissaar on omandanud põhihariduse Vasalemmas vangistuses olles. Enda sõnul on tal olemas elektriku eriala, mis aga tänapäeval enam ei kehti. Enesetäiendamisest ei ole huvitatud, sest arvab, et tema vanuses pole see enam oluline. Enne vangistust oli Vello Laissaar on ametlikult töötanud väga vähe ja lühikestel perioodidel. On teinud elu jooksul peamiselt juhutöid. On olnud arvel Töötukassas, viimane arvel olek lõpetati 29.04.
  9. Sissetulekuks on olnud toimetulekutoetus, viimasel ajal vanaduspension. Isik on peamiselt pannud toime varavastaseid süütegusid, mis on pandud toime majandusliku kasu eesmärgil, mis näitab, et ei saa ise majanduslikult hakkama ja peab lisa teenima vargustega. Saab aru, et töötamine on vajalik, kuid enam ei taheta nii vanu kuhugi. Peamiseks takistuseks töö leidmisel on olnud alkoholisõltuvus. Vello Laissaarel ei ole sugulasi, kes teda toetaks, vanemad on surnud, õdesid-vendasid ei ole, oma peret ja lapsi pole olnud. Peamiselt on suhtlusringkonnas alkohoolikud. On ka teiste inimeste poolt mõjutatav, raskemate kuritegude puhul ja alkoholijoobes juhtimiste puhul ei ole alati ise otsust langetanud vaid grupis tegutsedes on tunda olnud mõjutamist. Peaaegu kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav saab aru, et kogu tema elukäiku on suuresti mõjutanud alkohol. Alkoholi liigtarbimise tõttu on olnud probleeme töökoha leidmisel ja pere loomisel, toime on pandud rida raskeid ja kergemaid kuritegusid. Eelmistest riskihindamistest ilmneb, et kinnipeetava vanemad olid alkohoolikud, mis on mõjutanud isiku elukäiku. Tunnistab, et on alkohoolik. Ennetähtaegse vabanemise korral on valmis alluma alkoholismivastasele ravile, mille kohta andis kirjaliku nõusoleku. 2

(5)Peab oma tervist täiesti oma vanusele vastavaks, mingeid erilisi probleeme ei ole. Minevikus on esinenud vägivaldseid kuritegusid, milleks on olnud surma põhjustamine ettevaatamatusest, kergete kehavigastuste tekitamine ja ähvardamine. Sellest on möödunud väga palju aega. Isik on oma olekult ja suhtumiselt viisakas ja rahulik. Mõtlematu, impulsiivne käitumine tuleneb suuresti alkoholi tarvitamisest, saab sellest ka ise aru. Arvestades isiku elustiili ning karistusi ei oska isik enda probleeme sihipäraselt lahendada. Kinnipeetav arvestab asjaoluga, et tema tegudel on tagajärjed nii endale kui ka teistele, kuid ei suuda midagi ette võtta. Vello Laissaar on terve elu elanud seadusi eirates ja korda saates erinevaid süütegusid, mistõttu on juba teatud kuritegelik hoiak välja kujunenud. Ise otseselt kuritegelikku eluviisi ei poolda ega õigusta. Rikkus eelmisel katseajal kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo, ehkki ametnikesse endisse suhtub positiivselt. Toime pandud kuritegude põhjal võib väita, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Motivatsioon muutumiseks nõrk, sest ei ole mille nimel püüelda. Kinnipeetav arvab, et see on tema puhul isegi hea, sest keegi lähedastest tema pärast ei pea muretsema ega kannatama. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb käesoleval hetkel joobes juhtimises. Oluliselt on vähenenud oht isikuvastasteks kuritegudeks vanuse tõttu ja seetõttu, et viimase vägivaldse kuriteo toimepanemisest on möödas üle 20 aasta. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isikul on võimalus kasutada autot alkoholijoobes. Viru Vangla, arvestades Vello Laissaar ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Vello Laissaar tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 18.04.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti toetab, nagu ka vangla, Vello Laissaar ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Vello Laissaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 1 p 1, 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3

(5)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 4 kehtivat kriminaalkaristatust, nendest kolm on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Vanglakaristust kannab 12-ndat korda. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Vello Laissaarl ei ole eriala, kuritarvitab alkoholi, tal puudub toetav lähivõrgustik ning suhtlusringkonnas on peamiselt alkohoolikud, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uute kuritegude toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Vello Laissaarl ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik on valmis alluma alkoholismivastasele ravile, mille kohta andis kirjaliku nõusoleku. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub Vinni vallale, mille juht on nõus, et Vello Laissaar vanglast vabanemisel sellele aadressile elama asub. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja suhtumist toimepandud tegudele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei leia, et korduvate kuritegude toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine poole karistusaja ärakandmisel oleks põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti samalaadsete kuritegude eest (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Olles katseajal ta korduvalt rikkus kohustusi – mitte tarvitama alkoholi, samuti ta ei ilmunud kohtuistungitele, pani uue kuriteo toime katseajal. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Seega võib järeldada, et Vello Laissaare puhul on olemas keskmisest kõrgem käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud kohustuste rikkumisest. Vello Laissaare ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda kohustuste korduvate rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus ei ole veendunud, et püsiv elukoht takistab Vello Laissaart uute kuritegude toimepanemast. Seda enam, et isikul puudub eriala ja kindel töökoht, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse 4

(5)menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Vello Laissaare isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuse puudumine ja vanglas erinevates vestlustes osalemine) üle negatiivseid argumente (töökoha, eriala ja lähedaste toetuse puudumine, korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, katseajal käitumine ja alkoholi kuritarvitamine). Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vello Laissaarele Viru Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.