KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.02.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-5096 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Asja läbivaatamise kuupäev 18.02.2019 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihkel MIHKELSONI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mihkel MIHKELSON sünd. 25.04.1999, isikukood 39904254919, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn Jõgevamaa, töökoht xxx xxx OÜ Karistuse kandmise algus 15.04.2017 ja lõpp 13.10.2020 Jätta Mihkel MIHKELSON vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja (vandeadvokaat Lembit NIRGI) taotlus, määrata tema poolt Mihkel MIHKELSONILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, ettevalmistus 25 €, ettevalmistus Viru Vanglas 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 24 €, sõidukulud 45 €, käibemaks 9 €). Välja mõista Mihkel MIHKELSONILT kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Kaitsjatasu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700037914 ning selgitus „Mihkel MIHKELSON 1-17-5096 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mihkel Mihkelsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihkel Mihkelson on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.05.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §263 lg.1 p.1 ja §121 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1, §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva alates 15.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud neli distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuriteod on muutunud vägivaldsemateks, soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, mõtlematu käitumine ja grupi mõju. Kinnipeetav koristaja ja juuksurina, on tasu eest joonistanud tegevuskaarte sotsiaalprogrammi jaoks. Samuti on kinnipeetav osalenud pereteraapias, õpib puidupingioperaatori eriala, osaleb sama eriala praktikal, läbis sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ja sotsiaalprogrammi Equip, on osalenud sõltuvusteemalistes Corrigo gruppides, muusikateraapias ja noortele kinnipeetavatele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames on käinud viietunnisel väljaviimisel vabanemisjärgses elukohas, vahejuhtumeid ei esinenud. Enne vangistust elas kinnipeetav ema, kasuisa ja vennaga. Kasuisa suhtes on kinnipeetav pannud kahel korral toime kuriteo. Kasuisa on inspektor-kontaktisikule telefoni teel öelnud, et nad on kinnipeetavaga ära leppinud, nende omavahelised suhted on paranenud ja vabanemise korral asub kinnipeetav elama eelmisele elamispinnale. Kinnipeetaval on põhiharidus, soovib jätkata õppimist tisleri erialal. Enne vangistust oli kinnipeetav vanemate ülalpeetav ja õppis kutsehariduskeskuses. Varavastaste kuritegudega teenitud kasu on kinnipeetav kulutanud enda kuludeks ja mõnuainete soetamiseks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 650 €, vabanemisfondis on 1241 €. Vabanemise korral asub kinnipeetav koos kasuisaga tööle majaehitusel. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema, vend ja kasuisa. Emaga on kinnipeetava suhted usaldusväärsed ja soojad, kasuisaga pealiskaudsed. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid ja kuuluvad endiselt kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on suhelnud ka vangistuses olles. Kinnipeetav tunnistas vestlusel, et otsib teravaid elamusi ning igav ja üksluine elu on mõttetu. Alkoholi tarvitas kinnipeetav esimest korda 11-aastaselt, viimase aasta jooksul ei ole tarvitanud, kuna on vangistuses. Kinnipeetav on püüdnud loobuda alkoholi tarvitamisest ja läbinud kriminaalhoolduse ajal sotsiaalprogrammi LOP, kuid toimus tagasilangus. Kinnipeetav paiknes vangistuses olles noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 7-ndas klassis, ta on proovinud kanepit, amfetamiini, LSD-d, seeni ja ecstasyt, regulaarselt hakkas tarvitama 8-ndas 2 klassis, enne vangistust tegi seda igapäevaselt. Kinnipeetav ei näe, et ta kanepist edaspidi täielikult loobub. Kinnipeetaval on esinenud ärevust ja depressiooni. Kinnipeetav ei ole osanud tekkinud probleemide ja konfliktidega rahulikult toime tulla. Kinnipeetav õigustab oma kuritegusid ja leiab vangistuses viibimise olevat ebaõiglase. Kinnipeetav on temaga töötavatesse ametiisikutesse salliv, kuid on esinenud ebaviisakat käitumist. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kolmel korral, kõik need ebaõnnestusid. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on ohtlik konkreetsele isikule ja avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 71%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 13.10.2020 ning kohustada teda mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte tarvitama alkoholi ning otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Abiprokurör Margit Luga oma kirjalikus vastuses vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. ei toetanud kinnipeetava Maakohtu istung Kinnipeetav Mihkel Mihkelson iseloomustuses märgitu on õige. kinnitas maakohtu istungil, et kõik vangla Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et vangla iseloomustus annab lootust, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on positiivne, kuna rõhuv osa vangla iseloomustusest on positiivne. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte varasematel katseaegadel. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt on kinnipeetav kriminaalhooldusel olnud kolmel korral, millest kõik ebaõnnestusid. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ise ta oma sellekohast käitumist selgitada ei oska. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole ennast isegi vanglas üleval pidanud hästi, talle on määratud neli distsiplinaarkaristust, seega on alust arvata, et tegemist on loomult allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja töötab ka jätkuvalt, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Equip, osalenud pereteraapias, muusikateraapias ja Corrigo tugigruppides. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas ühe seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et sellel elamispinnal elab ka kinnipeetava kasuisa, kelle suhtes on kinnipeetav kahel korral toime pannud kuriteo. Kuigi kasuisa on käesoleval ajal kinnitanud, et nad on kinnipeetavaga ära leppinud, suhtub maakohus seoses korduvate kuritegudega sellesse ettevaatlikult ja reservatsiooniga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod muutunud vägivaldsemateks, nende soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, mõtlematu käitumine ja grupi mõju. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele, katseaja nõuete rikkumistele eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. ka 4 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Maakohus möönab, et ainuüksi liitkaristuse olemus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kahte erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mis kõik ebaõnnestusid, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Maakohus rõhutab siinkohal uuesti asjaolu, et kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas alkoholi tarvitamine. Kuigi maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Equip läbimise eest, puuduvad vangla iseloomustuses igasugused põhjendused selle kohta, et antud sotsiaalprogrammi läbimine on tagasipöördumatult lõpetanud kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamise. Vastupidi, iseloomustusest nähtub, et kriminaalhoolduse ajal samaliigilise programmi läbimise järel toimus tagasilangus ning käesoleval ajal ei ole kinnipeetav alkoholi tarvitanud vaid seetõttu, et viibib vanglas. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi igapäevaselt. Seega ei pruugi ühekordne sotsiaalprogrammide taaskord läbimine soovitud mõju avaldada. Kinnipeetav tarvitas alkoholi alates 11-ndast eluaastast, on arusaadav, et vangistuse ajal vangla range järelevalve all on seda keeruline teha. Samas on eluliselt usutav ja võimalik, et sellise range järelevalve lõppemise korral toimub taaskord tagasilangus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas ka grupi mõju. Sama iseloomustuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda ka käesoleval ajal kriminaalse taustaga isikud, kellega kinnipeetav jätkas suhtlemist ka vangistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on teiste mõjutusel sooritanud kuritegusid. Maakohus tunnustab küll kinnipeetavat tema arvamuse eest, mille kohaselt ta leiab, et teiste arvamus ei ole talle enam oluline ning selle eest, et kuriteokaaslastega ta vangistuse ajal ei suhtle, kuid leiab, et kinnipeetava arvamuse tõsiseltvõetavust vähendab oluliselt tema suhtlemine vangistuse ajal teiste kriminaalse taustaga isikutega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik nii konkreetsele isikule kui ka avalikkusele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 70%, vägivaldse kuriteo puhul lausa 71%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. 5 Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt määratud katseajale, mis kõik ebaõnnestusid. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine ja jätkuv suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist katseaegadel. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et vangla iseloomustuses on positiivsed asjaolud ülekaalus. Vastupidi, tulenevalt põhjendustest ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt on endiselt suur. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 198 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt, v.a. kaitsja sõidukulud koos käibemaksuga. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6