Obsah (7)

§ 184§ 65§ 68§ 76§ 75§ 122§ 74

Kriminaalasi nr 1-15-4959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4959 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Aleksei Durnevile mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7581 ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud vangistust, võrra. Aleksei Durnevile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 02.03.

1. a. Kohtuotsus jõustus 14.12.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.03.
3. a ja lõppeb 02.08.
4. a. Vangla ei toeta Aleksei Durnevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksei Durnevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör on seisukohal, et Aleksei Durnevit ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub kinnipeetava ema xxxxxxxxxxxxxxxe, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal on olemas koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Aleksei Durnev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Aleksei Durnevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Aleksei Durnevi ja tema kaitsja, leiab, et Aleksei Durnevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
6. Aleksei Durnev kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole 2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Aleksei Durnev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Aleksei Durnev andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Aleksei Durnevi vabanemisjärgset elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub xxxxxxxxxxxxxxxx (Aleksei Durnevi ema). xxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Aleksei Durnevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Aleksei Durnev on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja käesoleval ajal kannab ta kolmandat korda karistust kinnipidamisasutuses. Aleksei Durnev kannab karistust suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) edaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on Aleksei Durnevile mõistetud kuritegude toimepanemise eest eriliigilisi karistusi. Sealhulgas on Aleksei Durnevile antud võimalust kanda karistust ka vabaduses. Viimati sai Aleksei Durnev sellise võimaluse Harju Maakohtu 10.09.2013. a otsusega (kriminaalasi nr 1-137581). Nimetatud otsusega tunnistati Aleksei Durnev süüdi

§ 122

järgi (s.o teise inimese järjepideva valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest). Aleksei Durnevile mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, mis jäeti

§ 74lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Seega kuriteo, mille eest Aleksei Durnev käesoleval ajal karistust kannab, pani ta toime katseajal (s.o enne 02.03.

1. a). Sellest tulenevalt ei ole varasemad karistused Aleksei Durnevile vajalikku mõju avaldanud ja ta on vabaduses jäktanud kuritegude toimepanemist. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et Aleksei Durnevile mõistetud karistus on käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärki ja vabanemise korral on Aleksei Durnev suuteline korrektselt täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Aleksei Durnevi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Aleksei Durnevi enda selgituste kohaselt alustas ta narkootikumide (fentanüüli) tarvitamist
2. a lõpust. Kuigi Aleksei Durnev tuleks enda sõnul vabaduses toime narkootikumidega ja oleks suuteline nende tarvitamisest hoiduma, ei ole kohus Aleksei Durnevi selgitusi ja materjalidest nähtuvat arvestades selles veendunud. 3 Lisaks peab kohus raskeks Aleksei Durnevi kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt on Aleksei Durnev ebaseaduslikult käidelnud fentanüüli sisalduvat pulbrit kogumassiga 5,702 g (puhtal kujul vähemalt 322 mg fentanüüli), s.o narkootilist ainet koguses, millega oleks saanud narkojoobe tekitada rohkem kui 1600-le inimesele. 3.2 Aleksei Durnev on kinnipidamisasutuses paigutatud
3. tulemusüksusesse, kus tegeletakse sõltuvusrehabilitatsiooniga. Karistuse kandmise ajal on Aleksi Durnev omandanud riigikeele tasemel A
4. Aleksei Durnev on osalenud sotsiaalprogrammides 12 sammu, Eluviisitreening ja Tagasilanguse tugigrupis. Sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasisidest järelduvalt ei tunnista Aleksei Durnev oma sõltuvusprobleemi ja tema motivatsioon muutusteks on pigem kõikuv. Samuti on osalenud Aleksei Durnev tööhõives. Kohus peab positiivseks, et käesoleval ajal puuduvad Aleksei Durnevil kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et piisava soovi ja tahtmise korral on Aleksei Durnev suuteline alluma kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale ja reeglitele. 3.3 Vabanemise korral soovib Aleksei Durnev elama asuda oma ema juurde aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond. Ennetähtaegse vabanemise korral saab Aleksei Durnev asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxx mis pakub veoteenust (garantii kirja kohtule esitatud ei ole). Töökoha olemasolu peab kohus äärmiselt oluliseks, kuna Tartu Vangla andmetel on Aleksei Durnevil rahalisi nõudeid 8705,69 eurot. Vabanemisfondi on kogunenud 357,69 eurot.
5. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Aleksei Durnevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Aleksei Durnevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Aleksei Durnevi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 171,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 171,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 171,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksei Durnevilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4