) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine 5 / 10 tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust
Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud töövõtulepingu tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 4.1. (tlk 7). Töövõtulepinguga ühes allkirjastasid 08.04.2014 pooled täiendava kokkulepe nr 2, millega suurendati lisatööde tõttu tasumisele kuuluvat summat 5 856.00 euro võrra (tlk 22). Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.4 nähtub, et tellija, s.o kostja, maksab töövõtjale, s.o hagejale, tasu osade kaupa vastavalt tegelikult teostatud töödele ja esitatud arve alusel. Arve esitamise aluseks on lepingupoolte poolt aruandekuul teostatud tööde üleandmise kohta allkirjastatud akt, kus on fikseeritud aruandekuu jooksul tegelikult tehtud töömaht (tlk 8). Kuni 30.09.2014 on kostja kõik hageja poolt esitatud arved tasunud, selles osas vaidlus puudub. 30.09.2014 saatis hageja kostjale teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, s.o akt nr 4 (teostatud tööde kohta summas 2 459.00 eurot) ja akt nr 2 (täiendavate tööde teostamise kohta summas 7 027.20 eurot). Samaaegselt esitati kostjale arve nr 12/14 nimetatud tööde eest tasumiseks, summas 9 978.00 eurot (sh käibemaks), maksetähtajaga 15.10.2014 (tlk 28). Kostja ei eita vaidlusaluse arve tasumata jätmist, kuid leiab, et hageja nõue tuleb tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega. Vaatamata sellele, et kostja ei ole teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte nr 4 ja nr 2 allkirjastanud ega vaidlusalust arvet tasunud, on kostja siiski menetluse käigus tunnistanud, et aktides märgitud tööd olid ka faktiliselt hageja poolt teostatud. Kostja on kohtule teatanud ka, et probleem ei ole hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmises või nende ebakvaliteetsuses, vaid hageja poolt tööde lõpuni tegemisest loobumises ja hageja poolt ühepoolselt lepingu üles ütlemisega kostjale olulise kahju põhjustamises. Lisaks oli kostja teinud arve nr 3/14 alusel hagejale ettemaksu 4 200.00 eurot (sh käibemaks), mida hageja ei ole mistahes 6 / 10 põhjustel arvestanud. Nimetatud ettemaksu summa võrra peab kostja hinnangul hageja nõue väiksem olema. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa keelduda tööde vastuvõtmisest ega teostatud tööde eest tasumisest põhjusel, et töövõtuleping oli üles öeldud ja kostja kandis selle tõttu kahju. Tehtud tööde vastuvõtmisest oleks kostja saanud keelduda siis, kui töö ei oleks vastanud lepingu tingimustele. Kostja on menetluse käigus väitnud, et tal on olnud etteheiteid hageja poolt teostatud töödele, samas teatanud ka, et mistahes etteheiteid hageja poolt teostatud tööde osas ei ole olnud. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (
lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (
lg 2 p 2).
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui töö ei vasta lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina
lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kohus on seisukohal, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele 7 / 10 tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale mistahes pretensioone teostatud töö osas esitanud, ei või kostja
lg 3 tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Toimiku materjalidest nähtub, et 26.09.2014 murdis hageja ainus juhatuse liige ja tööde korraldaja V.K jalaluu, hageja teavitas sellest kostjat 29.09.2014 (tlk 30). Hageja teatas muuhulgas kostjale, et jääb haiguslehele vähemalt 2-3 kuuks ja seetõttu ei ole ta võimeline teostama lõpuni kõiki töövõtulepingust tulenevaid töid. Nimetatud avaldus oli edastatud kostjale tähitud kirjaga 13.10.2014 (tlk 31). Pooled ei vaidle, et lepingujärgsed tööd jäid lõpuni tegemata hageja juhatuse liikme jalaluumurru tõttu, hageja ütles sel põhjusel poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu üles. Poolte vaheline leping lõppes septembris 2014, pooled nimetatud asjaolu üle ei vaidle. Kostja on seisukohal, et lepingus ja selle lisas ettenähtud töid hageja ei lõpetanud ning rikkus sellega jämedalt lepingut. Kostja leiab, et nimetatud olukorra puhul ei ole hageja jaoks tegemist vabandatava vääramatu jõu tõttu tekkinud olukorraga. Vääramatu jõu asjaolude määramine on reguleeritud poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 10.3. Seega ei saa olla ka hagejapoolset „õigeaegset teavitamist töövõtutööde jätkamise võimatuse objektiivsetest põhjustest“. Hageja on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu erakorraliselt üles öelnud. Kohus leiab, et hageja on lepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Lepingust ülesütlemine vabastab pooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Samas ei mõjuta ülesütlemine enne seda tekkinud õiguste ja kohutuste kehtivust. Ei lõpe ka sissenõutavaks muutunud kohustused ja kõrvalkohustused. Kohtu hinnangul ei ole seega kostjal eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused kuni septembrini 2014, s.o kuni lepingu ülesütlemiseni, täitnud. Ka asjaolu, et hageja on ühepoolselt lepingu üles öelnud ning lepingujärgsed tööd on jäänud osaliselt teostamata, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on poolte poolt kokku lepitud ning hageja poolt teostatud. Kohus on seisukohal ka, et hageja poolt lepingu ülesütlemine ei ole ka iseenesest lepingu rikkumine, kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud või ülesütlemisega seoses nõudeid esitanud. Kostja ei ole menetluse käigus esitanud ka ühtegi muud tõendit hageja poolt lepingu rikkumise kohta. Kostja on seisukohal ka, et kuna ta on teinud arve nr 3/14 alusel hagejale 31.03.2014 ettemaksu summas 4 200.00 eurot (tlk 93 pöördel), peab nimetatud summa võrra hageja nõue väiksem olema. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus põhinõude ettemaksu 4 200.00 euro võrra vähendamiseks on alusetu, kuna nimetatud rahalised vahendeid kasutati vajalike materjalide ostmiseks töö alustamisel. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et hageja on uuele töövõtjale, s.o L OÜ-le, kostja 8 / 10 juuresolekul ehitusmaterjalid 24.11.2014 üle andnud (tlk 114), on hageja põhinõude ettemaksu võrra vähendamine põhjendamatu. Muid tõendeid ei ole selle kohta kohtule esitatud. Kostja esitas 16.01.2018 kohtule vastuhagi, milles palub seoses tööde lõpuni tegemata jätmisega ning sellega temale olulise kahju põhjustamisega hagejalt välja mõista kahju summas 6 000.00 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et kuivõrd hageja töid ei lõpetanud, sõlmis kostja tööde lõpetamiseks töövõtulepingu L OÜ-ga 24.10.2014 (tlk 172-176). Kostja tasus tööde lõpetamise eest L OÜ-le 36 000.00 eurot. Lisaks jäi kostja L OÜ-le võlgu 6 000.00 eurot, mille tasumises lepiti kokku ajaks, kui kostja on selle summa kahju põhjustajalt, s.o hagejalt, kätte saanud.
lg-te 1-5 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kuivõrd hageja on seisukohal, et kostja kahjunõue on aegunud ning põhjendamatu, tuleb kohtul esmalt lahendada aegumise küsimus. Kostja ei ole aegumise kohta seisukohta esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 tuleneb, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et poolte vaheline töövõtuleping lõppes septembris 2014, tööde lõpptähtaeg oli detsember
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kooskõlas töövõtulepingu p 4.7 on hageja esitanud ka viivisenõude. Töövõtulepingu p 4.7 kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Arve nr 12/14 maksetähtaeg on olnud 15.10.2014 (tlk 28). Hageja nõuab viivist alates 01.11.2014 summas 4 804.00 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 804.00 eurot ning viivis määraga 0,05 % päevas alates 21.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2019 kohtuotsusega. 10 / 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.