Obsah (12)

§ 317§ 415§ 632§ 187§ 407§ 444§ 438§ 163§ 174§ 175§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3-5).

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Kapital SIA hagi S Si vastu põhivõlgnevuse 499,15 euro, leppetrahvi 61,02 euro, sissenõudmiskulu 44,99 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 23,27 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2. Hagiavaldusest nähtuvalt oli xxx AS-i ja kosja vahel sõlmitud xxx liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxx mobiilsideteenuse osutamiseks kostja ostis 04.02.2017.a seadme Apple iPhone 6s, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 19,90 eurot kuus. Telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Xxx ütles lepingu üles 29.07.2017.a, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. 14.09.2017.a loovutas xxx nõude kostja vastu hagejale. 2 2-17-127996
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.01.2019.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 4. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 5. Hageja palub kostjalt välja mõista mh leppetrahvi 61,02 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja kinnitas liitumislepingu sõlmimisel, et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi valitud paketi kuumaksu korrutis. Kostjal jäi tasumata telefoni numbri xxx paketi kuumaks, maksumusega 3,39 eurot kuus, 18 kuu eest. Kostja kohustub tasuma leppetrahvi 61,02 eurot (18 x 3,39 eurot). Kohus leiab, et Xxx Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimus, mille kohaselt kostja kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi on tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lgst 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna see tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ebamõistlikult suurt leppetrahvi arvestamata tegelikku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et leppetrahv oleks seotud hagejale tegelikult lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju suurusega.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 44,99 eurot. Nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 ning asjaolust, et tema nõue kostja vastu on üle 500 euro. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on Xxx Eesti AS saatnud kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Pärast lepingu lõppemist on inkassomenetluse käigus kostjale 3 2-17-127996 saadetud neli meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kohus leiab, et lepingu kehtivuse ajal kantud sissenõudmiskulu 4,99 euro osas on hageja nõue põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõude osas pärast lepingu lõppemist kohus märgib, et hageja ei ole märkinud saadetud meeldetuletuskirjade maksumust (märgitud ei ole kirjade saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule). Ka muude tehtud toimingute puhul ei ole märgitud nende maksumust. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, kohus leiab, et sissenõudmiskulu 40 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
2. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 61,02 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro osas ning jätab vastavas osas hagi rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 499,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 23,27 eurot, sissenõudmiskulu 4,99 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (499,15 eurot) alates 27.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 15% ulatuses ja kostja kanda 85% ulatuses.

9. Vastavalt

§ 174lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 125 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (

§ 4842) ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 80 eurot).

Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 225 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 191,25 eurot (225 eurot x 0,85). 10. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4