1-18-1887/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1887 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2018 Kriminaalasi Anton Kuzilenkovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuni 2018 otsus Apellant kaitsja Prokurör Diana Helila Anton Kuzilenkov Süüdistatav isikukood 37606120270, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht XXX; XXX; vahistatud, asukoht Tallinna Vangla; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
5. juuni 2018 otsus muutmata.
6. Määrata Anton Kuzilenkovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 360 eurot.
7. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Anton Kuzilenkovilt. Süüdistataval tuleb talt välja mõistetud apellatsioonimenetluse kulud tasuda igakuiste 30 euro suuruste maksetena kaheteist kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest 1 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohus tegi
9. juunil 2018 otsuse, millega tunnistas Anton Kuzilenkovi süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõistis A. Kuzilenkovile karistuseks 10 aastat vangistust. Kohus mõistis A. Kuzilenkovilt kannatanu XX kasuks välja 417 eurot. Veel mõistis kohus A. Kuzilenkovilt riigi kasuks välja menetluskulud 3860 eurot. Kohus määras, et menetluskulud on võimalik tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis A. Kuzilenkovi süüdi selles, et 17.11.2017 ajavahemikus 03.00 kuni 05.45 kägistas ta Tallinnas XXX asuvas ühiskorteri toas tahtlikult surnuks oma elukaaslase XX. Maakohtu järeldus, et XX tappis just A. Kuzilenkov, põhineb ühiskorteri teistes tubades elavate FF ja NN ütlustel, mille kohaselt olid ööl vastu 17.11.2017 XX ja A. Kuzilenkov oma toas kahekesi ja ühtegi võõrast nende toas sel õhtul ei olnud ega käinud. Tunnistajate ja kannatanu (XX tütre) XX ütlused kinnitavad, et J. Kuzilenkov ja XX muutusid alkoholi tarvitades üksteise suhtes vägivaldseks. Seega on eluliselt usutav, et A.Kuzilenkov võis alkoholijoobes olles ka sel ööl tarvitada XX suhtes vägivalda. Ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt ja A. Kuzilenkovi enda ütlused kinnitavad, et joobnuna on ta ka varem olnud füüsiliselt agressiivne ja kasutanud vägivalda XX vastu. Kohus leidis, et ka DNA-ekspertiisi tulemused räägivad selle vastu, et XX tappis keegi teine. Eksperdi järeldusest ei nähtu, et XX küüne alt oleks leitud tundmatu isiku DNA-d. Seega ei kinnita see järeldus, et XX oleks kägistanud korteris viibinud tundmatu isik. Padjapüürilt leiti küll DNA-profiil, mis ei olnud seostatav A. Kuzilenkovi ega XX DNA-profiiliga, kuid mõni muu isik võis padjaga kokku puutuda varasemalt. Kohus pidas ambulatoorsele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile tuginedes välistatuks, et A. Kuzilenkov oleks võinud kägistada XX krambihoo tõttu.
10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Kuzilenkovi kaitsja L. Viil, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, A. Kuzilenkovi õigeksmõistmist, XX tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ning menetluskulude (taotluse kohaselt osalist, põhjenduste kohaselt täies ulatuses) riigi kanda jätmist. 2 Kaitsja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi. Kohus on lähtunud oletustest ja on tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Ka on kohus kaitsja hinnangul jätnud mitmed olulised asjaolud tähelepanuta ning ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. Maakohus on tuginenud A. Kuzilenkovi süüdimõistmisel kaudsetele tõenditele. See ei ole keelatud, kuid vastavalt Riigikohtu praktikale on kaudsete tõendite puhul eriti oluline tõendite kogumile antav hinnang. Kaitsja leiab, et kohtule esitatud kaudsed tõendid ei võimalda A. Kuzilenkovi süüdimõistmist. Ükski asjas üle kuulatud tunnistaja ei ole kordagi öelnud, et A. Kuzilenkovi ja XX vahel oleks olnud 17.11.2017.a öösel konflikt või et A. Kuzilenkov oleks sel öösel olnud agressiivne. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et keegi teine ei saanud XX tappa, kuna ajal, kui XX tapeti, ei olnud toas kedagi peale A. Kuzilenkovi. Tunnistajate ütluste alusel ei saa välistada teiste isikute viibimist A. Kuzilenkovi ja XX juures. Teiste isikute viibimist toas ei saa välistada NN ütlustega, sest tema sõnul ta magas ning kuna tal olid kõrvaklapid peas, ei saanud ta inimeste korterisse tulekut kuulda. Tunnistaja FF andis ütlusi, et A. Kuzilenkovi ja XX juures ei olnud kõrvalisi isikuid. Tema väide tugines sellele, et tema koer, kes hakkab võõraste inimeste peale haukuma, ei haukunud. Kaitsja hinnangul ei tähenda see, et koer ei haukunud, et A. Kuzilenkovi ja XX juures ei võinud olla kõrvalisi isikuid. Tõendatud on, et vähemalt GG ööbis alates 12.11.2017 A. Kuzilenkovi ja XX juures ning koer sellele ei reageerinud. On usutav, et kui keegi viibis korteris mitmeid päevi järjest või oli koerale tuttav, ei hakanud loom haukuma. Tunnistajad NN ja FF ei käinud süüdistatava toas ja ei saanud seega näha, kes seal viibisid. Üksnes asjaolu, et kumbki tunnistaja ei kuulnud 16.-17.11.2017 öösel võõraste isikute hääli, ei kummuta võimalust, et korteris olevad isikud magasid (mis on pärast suures koguses alkoholi tarvitamist tavapärane) või sisenesid öösel, kui ka tunnistajad eeldatavalt magasid. Maakohus märkis otsuses, et DNA-ekspertiisi aktist nähtuvalt leiti XX küüne alt enam kui ühelt isikult päriney DNA profiil, kuid eksperdi järeldusest ei nähtu, et kannatanu küüne alt oleks leitud tundmatu isiku DNA-d. Kaitsja märgib, et XX küüne alt võetud proovis ei suudetud tuvastada ka A. Kuzilenkovi DNA-d. Lisaks toob kaitsja välja, et padjapüürilt saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaproovi leidmine kinnitab, et padjapüüriga võis kokku puutuda varasemalt ka mõni teine korteris viibinud isik. Kaitsja leiab, et ühteviisi võimalik on see, et süüdistataval ja kannatanul tekkis alkoholi tarvitamise käigus omavahel tüli, kui ka see, et neil ei olnud konflikti. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid, saab eluliselt usutavaks pidada erinevaid versioone ja kuniks eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni muu versioonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 7 lg-ga
11. Kaitsja märgib, et A. Kuzilenkovi süüdistusest ei selgu väidetava tapmise motiiv. Süüdistatav ja kannatanu elasid koos 17 aastat ja A. Kuzilenkovi ütlustest nähtuvalt oli kannatanu tema ainus lähedane isik. 3 Kaitsja leiab, et kohus on jätnud piisava tähelepanuta süüdistatava ja kaitsja väited, et A. Kuzilenkov võis olla seisundis, mis mõjutas olulisel määral tema teadvust ja käitumist. See seisund võis takistada A. Kuzilenkovit adekvaatselt oma tegudest aru saamast ja neid juhtimast. Kaitsja märgib, et A. Kuzilenkovi suhtes on tehtud ambulatoorne kohtu-psühhiaatriline ekspertiis, mille järeldus oli, et A. Kuzilenkovil ei esinenud seisundit, mis oleks võinud takistada teda oma tegudest aru saamast ja neid juhtimast. Kaitsja leiab, et ekspertiis on viidud läbi pealiskaudselt. Kaitsja leiab, et kohus on mõistnud A. Kuzilenkovile karistuse, mis ei vasta süüdistatava isikule. Kaitsja rõhutab, et süüdistatav ei ole kriminaalkorras karistatud, kuritegude toimepanemine ei ole tema tavapärane käitumismall. Arvestada tuleb ka kannatanu käitumist: ta kuritarvitas alkoholi ja võis joobnuna olla agressiivne. Süüdistatav ei ole oma süüd tunnistanud üksnes seetõttu, et ei mäleta juhtunut. Samas on ta korduvalt avaldanud, et kui ta tõesti on kuriteo sooritanud, siis kahetseb ta seda väga ning on valmis karistust kandma. Samuti tuleb arvestada, et süüdistatav avaldas kohtuistungil valmisolekut hüvitada kahju. Kaitsja leiab, et A. Kuzilenkovi senist elukäiku arvestades ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vaja kohaldada pikaajalist reaalset vangistust. Kergem karistus oleks piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest. KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd Anton Kuzilenkov tuleks käesolevas asjas õigeks mõista, tuleks jätta XX tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna Anton Kuzilenkov tuleks käesolevas asjas mõista õigeks, hüvitab menetluskulud riik.
12. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaitsja, et kui ringkonnakohus ei mõista A. Kuzilenkovit õigeks, taotleb ta A. Kuzilenkovile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja selgitas, et vaidleb küll mõistetud karistusele vastu, kuid ei pidanud õigeks esitada lõplikku taotlust alternatiivsena. Vastuseks kohtu küsimusele, mis ulatuses ja millisel alusel taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist, selgitas kaitsja, et A. Kuzilenkovi õigeksmõistmise korral taotleb ta menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmist, süüdimõistva otsuse muutmata jätmisel aga menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuna A. Kuzilenkov ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Kaitsja jäi esitatud apellatsiooni juurde ja süüdistatav toetas kaitsja esitatud apellatsiooni. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4
13. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on teinud põhjendamatuid järeldusi DNAekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamusest. Tunnistajate ütlustele tuginedes peab ringkonnakohus siiski põhjendatuks järeldust, et just A. Kuzilenkov tappis XX.
14. Maakohus on otsuses märkinud: „Ekspertiisiakti nr 17E-GE1309 kohaselt leti korterist XX-le ja A.Kuzilenkovile kuuluvat DNA-d. XX küünealusest võetud proovist leiti enam kui ühelt isikult pärit DNA profiil, millest on peamiselt eristatav XX profiiliga kokkulangev DNA profiil. A. Kuzilenkovilt pärineva biloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Sellest eksperdi järeldusest ei nähtu, et XX küüne alt oleks leitud tundmatu isiku DNA-d. Seega ei kinnita see järeldus, et XX oleks kägistanud korteris viibinud tundmatu isik. Samuti ei lükka asjaolu, et XX küüne alt ei suudetud tuvastada Kuzilenkovi DNA-d ümber väidet, A.Kuzilenkov ei kägistanud XX.“ Vastuseks sellele kohtu seisukohale rõhutab kaitsja, et XX küüne alt ei suudetud tuvastada ka A. Kuzilenkovi DNA-d. Ringkonnakohus nendib, et tsiteeritud tekstilõigu viimases lauses on seda öelnud ka maakohus. Samas on maakohtu seisukoht ringkonnakohtu hinnangul vastuoluline. Kuigi maakohus tõdeb, et XX küüne alt võetud proovist ei suudetud tuvastada A. Kuzilenkovi DNA-d, on kohus leidnud, et XX küünte alt ei tuvastatud ka tundmatu isiku DNAd. Ringkonnakohtu hinnangul on selline järeldus põhjendamatu, kuna eksperdiarvamuse kohaselt oli kõnealune proov mitmelt isikult pärinevat bioloogilist materjali sisaldav segaproov. Ekspert on kinnitanud, et peamine DNA-profiil vastab XX DNA-profiilile. See, et A. Kuzilenkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi, tähendab, et teist isikut või teisi isikuid, kellelt pärinevat bioloogilist materjali proov sisaldas, ei ole võimalik tuvastada (sh ei ole võimalik välistada, et proov sisaldab A. Kuzilenkovilt pärinevat bioloogilist materjali). Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et kuigi proov sisaldas peale XX enda veel kellegi DNA-d, ei ole teada, kas see oli A. Kuzilenkov või keegi teine. Ringkonnakohus peab märkima, et kuigi eksperdiarvamuses on räägitud kokku kümnest XX küünte alt võetud proovist, on maakohus käsitlenud vaid ühte. Maakohtu otsuses kajastuv info vastab eksperdiarvamuse punktile neli. XX küünealusest saadud proovide kohta tehtud järeldusi kajastavad ka eksperdiarvamuse punktid kaks ja kuus. Selguse huvides käsitleb ringkonnakohus ka teiste XX küünte alt võetud proovide kohta tehtud järeldusi. Kui punktis neli oli märgitud, et A. Kuzilenkovi bioloogilise materjali sisaldumise kohta segaproovis ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi, siis punktides kaks ja kuus nimetatud kokku üheksa proovi puhul on ekspert märkinud, et A. Kuzilenkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis ei saanud välistada. See, et isiku DNA sisaldumist ei saa välistada, tähendab ekspertiisiakti Lisas 2 oleva selgituse kohaselt, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA-profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Ekspertiisiakti lisas 1 olevad alleelitabelid näitavad, et kõigis loetletud proovides esinevad tõesti kõik A. Kuzilenkovi DNA-profiili alleelid. See tähendab, et ekspert on möönnud võrdlusisiku (A. Kuzilenkovi) DNA sisaldumise võimalikkust DNA-profiilis. Paraku ei ole ekspert näidanud ära, kui suur on tõenäosus, et neis proovides sisalduvad DNA-segaprofiilid sisaldavad A. Kuzilenkovi DNA-d. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on ilma 5 tõenäosusarvutusteta DNA-eksperdi arvamuse tõenduslik jõud üldjuhul olematu, kuna eksperdi seisukoht, et DNA sisaldumist ei saa välistada, tähendab, et eksperdi arvamuse alusel on võrdselt võimalik nii see, et proov sisaldab võrdlusisiku DNA-d, kui ka see, et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Vastavalt Riigikohtu seisukohale ei kinnita seetõttu DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. novembri 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14, p 12). Seega hoolimata sellest, et üheksa XX küünte alt võetud proovi kümnest sisaldasid kõiki A. Kuzilenkovi DNA-profiilis sisaldavaid alleele, ei ole DNA-ekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse alusel võimalik tuvastada, kui tõenäoline on, et XX küünte alt võetud proovid sisaldavad just A. Kuzilenkovi DNA-d. Seega tuleb tõdeda, et DNA-ekspertiisi akt ei kinnita seda, et just A. Kuzilenkov tappis XX, kuid ka ei välista seda.
16. Eelnev ei tähenda, nagu puuduksid täielikult tõendid selle kohta, et XX kägistas surnuks just A. Kuzilenkov. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et ühiskorteri kõrvaltubades elavate FF ja NN ütlustest tulenevalt olid ajal, kui XX tapeti, toas, kus see juhtus, ainult XX ja A. Kuzilenkov. Kaitsjaga tuleb nõustuda sellega, et ükski tunnistajatest ei näinud seda, kes ööl vastu
17. novembrit 2017 XX ja A. Kuzilenkovi toas oli. Ringkonnakohtu hinnangul on aga tunnistajate ütlustest näha, et nad olid kursis, kes ja millal A. Kuzilenkovi ja XX juures käis. Nii FF kui NN ütluste kohaselt käis XX-l ja A. Kuzilenkovil XX surmaga lõppenud joomaperioodi ajal külalisi, kuid seda enne
18. novembrit
19. Kohtu küsimusele A. Kuzilenkovi ja XX juures käinud külaliste kohta vastas FF: „Enne seda keegi käis, ma ei tea kes, kuid koer haukus, päris alguses keegi käis, kui ei eksi, siis mees ja naine.“ (protokolli kirjapilt muutmata; kd II; tl. 7). Ka NN rääkis sellest, et A. Kuzilenkovi ja XX juures käisid mees ja naine (kd I; tl 210 pöördel). Samuti käis seal endine naaber GG, keda aga polnud seal kuskil
20. novembrist (kd I; tl. 210).
21. novembri õhtul ei olnud aga võõraid inimesi kuulda. Vastuseks küsimusele, kas ta saab välistada, et võõraid ei käinud, kinnitas NN veendunult: „Jah, võõraid ei olnud, nad olid kahekesi.“ (kd I; tl. 210 pöördel). FF ütluste kohaselt ei olnud enne XX surma juba mitu päeva A. Kuzilenkovi ja XX juures külalisi (kd II, tl. 7). Tõsi on see, et NN ütluste kohaselt pani ta
22. novembri 2017 õhtul kell 23.00 kõrvaklapid pähe. Seetõttu ei pruukinud ta tõesti kuulda, kui korterisse oleks tulnud keegi
23. novembri õhtul pärast kella 23.
24. Selle saab aga ringkonnakohtu hinnangul välistada tunnistaja FF ütlustega. Nimelt kohtas FF
25. novembril 2017 kella kolme paiku XX ühiskorteri köögis. Samuti kuulis ta, et A. Kuzilenkov oli oma toas. Kedagi võõrast FF arvates nende toas ei olnud (kd II; tl. 6 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul räägivad selle kasuks, et ööl vastu
26. novembrit 2017 ei olnud XX ja A. Kuzilenkovi toas kedagi peale nende endi, ka A. Kuzilenkovi enda ütlused. Nimelt on A. Kuzikenkov ise andnud ütlusi, et millalgi oli nende juures GG, millalgi BB oma mehega (kd II; tl. 8). See langeb kokku tunnistajate ütlustega, et XX ja A. Kuzilenkovi juures käisid koos üks naine ja mees. Neile lisaks käis ka NN ütluste kohaselt XX ja A. Kuzilenkovi juures just GG. 6 Tunnistajate sõnul olid need inimesed aga
27. novembriks 2017 juba lahkunud. A. Kuzilenkovi ütlused seda ümber ei lükka – ta ei osanud öelda, millal GG või BB oma mehega nende juurest lahkusid (kd II; tl. 8). Ringkonnakohus ei pea A. Kuzilenkovi enda ja tunnistajate ütluste valguses võimalikuks ei seda, et A. Kuzilenkovi ja XX juurde saabus ööl vastu
28. novembrit 2017 keegi võõras või et seal oli juba varasemast keegi, kelle sealolekut tunnistajad ei kuulnud nt põhjusel, et ta magas. Nagu eespool näidatud, olid tunnistajad märganud kõigi ka A. Kuzilenkovi enda poolt nimetatud isikute käimist A. Kuzilenkovi ja XX juures. See tähendab, et tavaliselt oli ühiskorteri naabritele kuulda, kui A. Kuzilenkovi ja XX juures olid külalised. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks, et ööl vastu
29. novembrit saabus keegi A. Kuzilenkovi ja XX juurde ja lahkus sealt nii, et keegi seda ei kuulnud. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks, et mõni eelnevalt korteris olnu oli
30. –
31. novembril, st suhteliselt pika ajavahemiku jooksul niivõrd vaikselt, et tema sealolek jäi tunnistajate jaoks niivõrd pika aja jooksul üldse märkamata.
32. Sarnaselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et kaudsete tõenditena osutavad sellele, et just A. Kuzilenkov kägistas XX surnuks, kannatanu XX, tunnistajate ja A. Kuzilenkovi enda ütlused selle kohta, et joobes olles tarvitas A. Kuzilenkov XX vastu vägivalda, kusjuures tuli ette seda, et ta haaras XX-l kõrist. XX sõnul oli siis, kui ta veel XX ja A. Kuzilenkoviga koos elas, A. Kuzilenkov vägivaldne nii tema kui tema ema vastu. Vägivald oli nii verbaalne kui füüsiline, füüsiline vägivald XX vastu seisnes näiteks lükkamises, käe väänamises, rusikaga löömises (kd I; tl. 209). Tunnistaja NN ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas XX ja A. Kuzilenkov purjus olles tülitsesid. Tema sõnul muutus A. Kuzilenkov joobes olles norivaks ning tal oli füüsiline konflikt ka FFga (kd I; tl. 210, 210 pöördel). FF kinnitusel on A. Kuzilenkov teda kahel korral rünnanud. Samuti on A. Kuzilenkov tema nähes tarvitanud vägivalda XX vastu – on sikutanud juustest ning võtnud kõrist kinni (kd II; tl. 6 pöördel). A. Kuzilenkovi enda sõnul muutusid nad alkoholi tarvitades XX-ga mõlemad vägivaldseks. Ta tunnistas, et on XX löönud, juustest tõmmanud ja ka kõrist haaranud (kd II; tl. 7 pöördel – 8 pöördel). A. Kuzilenkov tunnistas maakohtus, et
33. novembril 2017 haaras ta XX-l kõrist nii, et seal miski raksus (kd II, tl. 8 pöördel). Seega on A. Kuzilenkov tarvitanud varem XX suhtes samasugust vägivalda, nagu see, mille tulemusel XX suri.
34. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus tõendatuks, et A. Kuzilenkov kägistas 17.11.2017 kella 03.00 kuni 05.45 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuvas ühiskorteri toas surnuks oma elukaaslase XX. 7
35. Kohtukolleegium peab põhjendatuks ka maakohtu seisukohta, et A.Kuzilenkov põhjustas XX surma tahtlikult. Asjakohatu on apellatsioonis märgitu, et süüdistusest ei selgu A. Kuzilenkovi motiiv XX tapmiseks. Motiiv ei ole KarS § 113 lg 1 süüteokoosseisu tunnus, mistõttu puudub selle tuvastamiseks vajadus. KarS § 113 lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud, kui teise inimese surm põhjustatakse kaudse tahtlusega. Maakohus ongi asunud seisukohale, et A. Kuzilenkov põhjustas XX surma kaudse tahtlusega. Kohus leidis, et kannatanu kaelast kinni hoides ja pigistades möönis A. Kuzilenkov igasuguse tagajärje, sh surma saabumise võimalust, kuid suhtus oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Asjaolu, et A. Kuzilenkov tahtis pärast seda, kui oli
36. novembril XX-l kaelast haaranud, kutsuda kiirabi, näitab, et A. Kuzilenkov mõistis, millised võivad olla kaelast haaramise ja pigistamise tagajärjed. Tapmistahtlust ei välista see, et A. Kuzilenkov ja XX elasid kaua koos ning XX oli A. Kuzilenkovile ainus lähedane inimene. Tahtlus tuleb KarS §-st 16 ja § 17 lg-st 1 tulenevalt tuvastada toimepandud teo suhtes ning teo toimepanemise aja seisuga. Kuivõrd tõendatud on see, et A. Kuzilenkov kägistas ööl vastu
37. novembrit 2017 XX, st hoidis ja pigistas XX kaelast, on küsimus selles, kas selliselt toimides sai A. Kuzilenkov aru, et põhjustab kannatanu surma. Tähtsust ei oma see, milline oli A. Kuzilenkovi suhtumine XX-sse üldises plaanis.
38. Kohtukolleegium peab põhjendamatuks kaitsja etteheidet, mille kohaselt pole maakohus pööranud piisavalt tähelepanu süüdistatava ja kaitsja väidetele, et A. Kuzilenkov võis olla seisundis, mille tõttu ei olnud ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Maakohus on neid väiteid kohtuotsuses käsitlenud. Kohus leidis aga ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile tuginedes, et A. Kuzilenkovil sellist seisundit ei esinenud. Apellatsioonis on kaitsja väljendanud seisukohta, et kõnealune ekspertiis on viidud läbi pealiskaudselt, kuid kaitsja ei ole esitanud ühtegi täpsemat etteheidet ekspertiisile ega selgitanud, milles see pealiskaudsus seisneb.
39. Ringkonnakohus ei näe alust A. Kuzilenkovile mõistetud karistuse muutmiseks. Peamine argument, millele tuginedes on kaitsja mõistetud karistust vaidlustanud, on see, et A. Kuzilenkovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seega ei ole eripreventiivsel kaalutlusel pikaajalise vangistuse mõistmine põhjendatud. Selle, et A. Kuzilenkovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on otsuses ära märkinud ka maakohus. Seega on kohus seda karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Apellatsiooni kohaselt tuleks arvestada ka kannatanu käitumist, täpsemalt seda, et kannatanu kuritarvitas alkoholi ja võis joobnuna olla agressiivne. See, et kannatanu kuritarvitas alkoholi, ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul kuidagi A. Kuzilenkovi süüd. Kannatanu agressiivsusest A. Kuzilenkovi süüd vähendava asjaoluna saaks rääkida vaid siis, kui oleks tuvastatud, et kannatanu oleks käitunud agressiivselt just vahetult enne tema tapmist. Sellist asjaolu tuvastatud ei ole. 8 Mõistetud karistuse tühistamiseks ei anna alust kaitsja väide, et A. Kuzilenkov kahetseks oma tegu, kui oleks selge, et selle teo tõesti tema toime pani. Senises kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt eeldab puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, et süüdistatav vähemalt põhimõtteliselt teo toimepanemist tunnistab.
40. mail 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-18-14 tehtud kohtuotsuse punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et kahetsus peab kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Nõustudes ringkonnakohtuga, et süüdistatava kahetsus ei olnud siiras, tõi Riigikohus muuhulgas välja, et süüdistatav on oma süüd täies mahus tunnistanud alles kohtuistungil.
41. juunil 2018 kriminaalasjas nr 1-17-105 tehtud kohtuotsuse punktis 20 leidis Riigikohus, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Samas pidas Riigikohus oluliseks, et selles kriminaalasjas oli süüdistatav läbivalt oma süüd tunnistanud.
42. Maakohtu otsuse tühistamist kannatanu tsiviilhagi rahuldamise osas taotles kaitsja põhjendusega, et KrMS § 310 lg 2 kohaselt tuleb õigeksmõistva otsuse tegemisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse A. Kuzilenkovi KarS § 113 lg 1 järgi süüditunnistamise osas muutmata, ei ole alust tühistada maakohtu otsust ka kannatanu tsiviilhagi rahuldamise osas.
43. Süüdimõistmise muutmata jätmisel ei ole alust ka kriminaalmenetluse kulude täies ulatuses riigi kanda jätmiseks. Samas selgitas kaitsja ringkonnakohtu istungil, et kui ringkonnakohus jätab süüdimõistva otsuse muutmata, taotleb kaitsja menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kuigi selle taotluse põhjendusi ei ole apellatsioonis esitatud, on ringkonnakohtul kohustus võtta seisukoht küsimuses, kas menetluskulud tuleks jätta osaliselt riigi kanda. Nimelt lubab KrMS 191 lg 3 ringkonnakohtul teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata ega ole seega menetluskulude hüvitamise otsustamisel seotud apellatsiooni piiridega (vt nt Riigikohtu
44. novembri 2016 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 12). Kohtukolleegium märgib, et maakohus on otsuses käsitlenud küsimust, kas A. Kuzilenkov on võimeline menetluskulusid tasuma. Seejuures on maakohus tõdenud, et süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on sisuliselt jõudnud järeldusele, et A. Kuzilenkov ei ole võimeline menetluskulusid täies ulatuses korraga tasuma – kohus on pidanud vajalikuks võimaldada A. Kuzilenkovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulude ositi tasumise võimaldamine on põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et isik saab need tasuda saadavast sissetulekust. Seega kaitsja ringkonnakohtu istungil esitatud väide, et A. Kuzilenkovil puudub vara, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Nagu maakohtu otsuses märgitud, peab seda, et tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda, tõendama isik, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Selle kohta, et süüdistataval ei ole karistuse kandmise ajal vähemalt suure tõenäosusega võimalik töötada või et töö saamise korral ei oleks 9 saadav sissetulek menetluskulude ositi tasumiseks piisav, ringkonnakohtule tõendeid esitatud ei ole.
45. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
46. Kaitsja on esitanud taotlused apellatsioonimenetluses A. Kuzilenkovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Taotluste kohaselt hõlmab apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi järgmisi toiminguid: maakohtu otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine – 3,5 tundi; kaitsealuse nõustamine Tallinna Vanglas 09.07.2018 ja 03.11.2018 – kokku 2 tundi; ringkonnakohtu istungil osalemine – 1 tund. Kohtukolleegium märgib, et ringkonnakohtu istung kestis 11.02 kuni 11.34, seega oli kohtuistungi kestus pool tundi. Muus osas peab ringkonnakohus osutatud õigusabi ajalist mahtu põhjendatuks. Arvestades apellatsiooni mahtu, on selle koostamise ajakulu taotluses märgitud ulatuses põhjendatud. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 325 eurot, millele lisandub käibemaks 65 eurot. Arvestades seda, et kohtuistungi ajakulu oli taotluses märgitust väiksem, tuleb lugeda põhjendatud tasu suuruseks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 jäävad riigi õigusabi kulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonimenetluse kulu nii suur, et oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Küll peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule põhjendatuks võimaldada tasuda menetluskulud igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuumakse suurus on 30 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 10