Obsah (4)

§ 231§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18566 Tsiviilasi Sanveks OÜ ha

230 lg 1).

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 2 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist summas 6 123,24 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
2. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Ka ei vaidle nad selle üle, missugused tööd tuli lepingu raames teha. Pooled vaidlevad, kas hageja on teostanud lepingujärgsed tööd ning kas kostjal on kohustus tööde eest maksta 6 123,24 eurot või on kostjal õigus keelduda tasumisest. Mõlemad pooled kinnitasid 11.06.2018 toimunud eelistungil kohtule, et vaidlus on üksnes arve nr 1784 osas (tl 108 pöördel). Seega on vaidlus veetorude paigaldustööde osas I korrusel; töökohtade organiseerimises ja raamatupidamises, transpordikuludes, lisatöödes ja muudes lisakuludes; kanalisatsioonitorude paigalduses I ja II korrusel; kastmiskraanide paigalduses ning veetorude paigaldustöödes II ja III korrusel (vt arve nr 1784, tl 6). Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on olnud asjaolu, et hageja ei ole arvel nr 1784 märgitud töid kostjale üle andnud ning märgitud tööd on põhiosas teostanud kostja ise.
3. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
4. Hageja leiab, et hageja andis tööd kostjale üle 6.08.2017 koostatud arve nr 1784 alusel. Hageja selgitas 11.06.2018 toimunud eelistungil, et tööde üleandmine toimus selliselt, et valmis osa antakse kostjale üle ja kostja aktsepteerib seda. Tööde aktsepteerimiseks loetaks esitatud arve (tl 108 pöördel). Kostja leiab, et arvel nr 1784 märgitud tööd ei ole hageja poolt teostatud ega kostjale üle antud.
5. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21). Kohus selgitas 11.06.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil poolte tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest keeldunud. Samuti tuleb hagejal tõendada, et kostjale on antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta jäänud. Juhul kui hageja tõendab nimetatud asjaolud ära, siis kostjal tuleb tõendada, et kostjal oli töö vastuvõtmisest keeldumise õigus, kuna kas tööd olid osaliselt tegemata või tööd ei vastanud lepingutingimustele (tl 109).
6. Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja esitas kostjale 6.08.2017 e-kirjaga arve nr 1784, milles teatas, et kostjale on koostatud arve, mille leiab manusest (tl 7). Arve tuli tasuda hiljemalt 1.09.2017 (tl 6 pöördel). Arve esitamist ning tasumiseks antud tähtaega ei ole kohtu hinnangul võimalik käsitleda tööde valmimisena ega tähtaja andmisena tööde vastuvõtmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et tööde üleandmiseks loetakse esitatud arve esitamine. Kohus leiab, et VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendatud, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmise tingimustes. Eeltoodust tulenevalt hageja ei ole avaldanud kostjale soovi vaidlusaluste tööde üleandmiseks ning hageja ei ole tõendanud, et andis tööde vastuvõtmiseks kostjale tähtaja. 3 Kohus leiab, et kohtule hageja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et vaidlusalused tööd on valminud (tl 7-8). Kostja 7.08.2017 e-kiri ega ka kostja 14.08.2017 e-kiri ei tõenda arvel nr 1784 märgitud tööde vastuvõtmist kostja poolt (tl 7-7 pöördel). Samuti ei tõenda kohtule esitatud fotod (tl 12-64) arvel nr 1784 märgitud tööde teostamist. Hageja on hagiavalduse lisana märkinud, et fotod kuuluvad arve nr 1785 juurde.
7. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest keeldunud. Samuti tuli hagejal tõendada, et kostjale on antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta jäänud. Töö loetakse seaduse kohaselt vastuvõetuks, kui töö on valminud määral, mis toob tellijale kaasa kohustuse töö vastu võtta, ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja esitatud asjakohasele palvele ei täida (VÕS § 638 teine lause). Kohus märgib, et töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö valmimist nõutaval määral, sellest tellijale teatamist, töövõtja poolt tellijale mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ja tellijale töö ülevaatamise võimaldamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta möödunud. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja tasunõue ei ole kostja suhtes muutunud sissenõutavaks ning hagiavaldus rahuldamisel ei kuulu.
8. Seega ei tule edasi analüüsida, kas kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest. Poolte poolt esitatud ja otsuses käsitlemata väited ning tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. MENETLUSKULUD 16.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 17. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1 997 eurot. Kui menetlusosaline peab kandma teise menetlusosalise õigusabikulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalike kulude kindlaks tegemisel hinnatakse esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-16). Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 997 eurot ning kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund + km. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja arvates on menetluskulud liialdatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtumenetluse jooksul saab pidada maksimaalselt 5 tundi ja tunnitasuks maksimaalselt 120 eurot (koos käibemaksuga).

1. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund (lisandub km) ning kokku 13 tundi 10 minutit. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb ta kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi toiminguid: 1) arve nr 180431 - õigusabi osutamine 2,8 h 420 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas hagiavalduse ja materjalide analüüsi, kommunikatsiooni kliendiga ja vastuse koostamist hagile; 2) arve nr 180542 - õigusabi osutamine 1,7 h 255 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas kommunikatsiooni kliendiga hagivastusega seotud küsimustes, hagivastuse täiendamine ja hagivastuse lõplik koostamine; 3) arve nr 180636 - õigusabi osutamine 1,5 h 225 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas valmistumist kohtuistungiks ja osalemist istungil; 4) arve nr 180785 - õigusabi osutamine 2,3 h 345 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas 4 hageja täiendavate seisukohtade analüüsi ja vastuse koostamist; 5) arve nr 180980 - õigusabi osutamine 2,1 h 315 eurot, sisaldas taotlust istungi edasilükkamiseks, telefonikõnet kohtuga ja materjalide ja hagi täiendavate seisukohtade analüüsi; 6) arve nr 181095 - õigusabi osutamine 0,2 h 30 eurot, sisaldas e-kirju kliendile ja kohtule; 7) arve nr 190172 - õigusabi osutamine 2,6 h 390 eurot, sisaldas suhtlust kohtuga, e-kirja kliendile, ettevalmistust istungiks, kohtukõne teeside koostamist ja istungil osalemist.
2. Kohus peab kostja osutatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud tööaega üldjoontes põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus vähendab osaliselt tööaega eelpool märgitud punktides 1 ja 2 osas ning arvestab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kommunikatsiooniks kliendiga, materjalide analüüsiks ning hagivastuse koostamiseks kokku 3 tundi. Samuti vähendab kohus arve nr 180980 alusel osutatud õigusabi ning peab põhjendatuks ja vajalikuks 2 tundi. Arve nr 190172 alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist 2 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise ega mahuka vaidlusega. Seega peab kohus kostjale osutatud õigusabitoimingute põhjendatuks ja vajalikuks tööajaks 11 tundi. Nimetatud ajakulu sees on ka esindaja vahetuse tõttu tekkinud täiendav ajakulu. Esindaja vahetumist tingis esialgse kostja esindaja haigestumine. Kantseleikulud kokku 16 eurot ei ole põhjendatud ja kohus neid välja ei mõista. Kohtu hinnangul sisalduvad kantseleikulud advokaadi teenuse tunnihinnas. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-14, p-is 20.3 märkinud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-11, p‑d 7 ja 14).
3. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on 150 eurot tunnis (lisandub km). Kohus leiab, et tunnitasumäär on vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades kõrge. Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult kui ka tõenduslikult keeruline. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada põhjendatuks tunnitasu, mis ületab kohtupraktikas tunnustatud tavapärast tunnitasu 120 eurot/tund (lisandub km). Kostja taotleb õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus määrab kostja õigusabikulude suuruseks ilma käibemaksuta kokku 1 320 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 320 eurot.
4. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5