← Eesti

2-17-11595/137

Tsiviilasi nr 2-17-11595 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-11595 Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leidis, et lapse huvides ei ole see, kui poisid elavad puudutatud isiku V juures ning tüdrukud avaldaja juures. Kohtu hinnangul peavad ühe pere lapsed koos elama ning ei esine erilisi ja kaalukaid põhjuseid teistmoodi otsustamiseks. Lisaks leidis kohus, et ainuhooldusõiguse andmine avaldajale laste viibimiskoha osas on laste huvides. Lapsed on seni kasvanud peamiselt emaga ning tema on lastele kõige lähem isik ja esimene hooldaja. Samuti oli kohtu hinnangul ema nelja lapse kasvatamisega toime tulnud, sõltumata sellest, et puudutatud isik V ei tasunud elatist. Avaldaja võttis vastu kogu abi, mida Rae Vallavalitsus pakkus, sh käis ta Gordoni perekoolis. Kohtu hinnangul näitas see, et avaldaja on vastutustundlik ja täidab oma kohustusi hästi. Samas leidis kohus, et puudutatud isiku V ettepanek lõpetada kohtumenetluse ajal lastega suhtlus viitab sellele, et puudutatud isik V ei mõista täielikult hooldusõiguse teostamise järjepidevuse vajalikkust. 4

(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 Samas määras kohus kindlaks suhtlemise korra. Suhtlemise korra määramisel arvestas kohus sellega, et puudutatud isik V tuleb lastega toime ning lastele meeldib temaga olla. Asjaolud, et lapsed kukkusid puudutatud isiku V kodus või ei saanud õigel ajal süüa, ei olnud kohtu hinnangul piisava tähtsusega, et laste ja puudutatud isiku V suhtlemist piirata. Lapsed viibisid kohtumenetluse ajal puudutatud isiku V juures ka mitmeid päevi järjest ja said puudutatud isikuga V lähedaseks. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks suhtlemise korra. Täiendavalt keelas kohus vanematel laste üleandmisel omavahel suhelda, kuna vanemad tülitsesid ja rääkisid teineteisest halba laste üleandmisel. Ühtlasi keelas kohus vanematel laste ebamõistliku ja häiriva filmimise ja määras vanemad perelepitusteenusele Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsuse korraldamisel. 6. 13.12.2018.a esitas puudutatud isik V maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse p 1 ning p-d 2.1 kuni 2.9 ning teha selles osas uus määrus, millega jätta lõpetamata avaldaja ja puudutatud isiku V hooldusõigus puudutatud isikute III-IV suhtes, lõpetada ühine hooldusõigus puudutatud isikute I-II viibimiskoha, kooli- ja ravivaliku osas ning anda nimetatud osas ainuhooldusõigus puudutatud isikule V. Määruskaebuse kohaselt ei rakendanud maakohus enda diskretsiooni jälgitavalt, sh ei hinnanud maakohus asjas esitatud tõendeid, vaid rajas enda otsustuse ainult kaalutlusele. Kohus jättis hindamata

§ 137lg 3 eeldused ja ei hinnanud mõlema vanema valmisolekut.

Samuti heidab määruskaebuse esitaja maakohtule ette seda, et maakohus ei lahendanud tema taotlusi tõendite kogumiseks. Puudutatud isik V väidab veel, et avaldaja ei ole sobiv ja võimekas lapsi kasvatama: avaldaja ei suuda tagada lastele sobivat arengukeskkonda, arvestada nende tervisega ning toitumisega. Puudutatud isiku V hinnangul on avaldajal psühholoogiline häire ning ta võib lastele ohtlikuks osutuda. Samas väidab puudutatud isik V, et tema on sobiv lapsi kasvatama, sh tegeleb ta lastega, julgustab neid mõtlema ja õiget lahendust otsima ning on lastega lähedane. Sealhulgas leiab puudutatud isik V, et justnimelt poisid tuleb anda temale, kuna poisid vajavad selles eas isa eeskuju ja psühholoogilist nõustamist. Määruskaebuses esitas puudutatud isik V taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, sh soovib puudutatud isik V avaldaja naabri, VV, avaldaja onunaise, MM, perelepituse läbiviinud isiku LL ning lapsehoidja EE ülekuulamist. Puudutatud isiku hinnangul saavad nad anda ütlusi selle kohta, et avaldaja karjub laste peale, kaldub ärritudes tarvitama laste suhtes kehalisi karistusi, tema seisund on heitlik, ta on võimetu kuulama vestluspartnerit ning keskenduma konkreetsele teemale. Lisaks esitas puudutatud isik V taotluse läbi viia kohtupsühholoogiline ekspertiis mõlema vanema suhtes, et selgitada, kuidas vanem suudab märgata ja järgida laste vajadusi ning milline on vanemate valmisolek lapsi kasvatada. Viimaseks soovib määruskaebuse esitaja tühistada maakohtu määruse p-de 2.1-2.9 osas, s.t osaliselt maakohtu kindlaksmääratud suhtluskorra. Puudutatud isik V väidab, et maakohus ei kaalunud suhtluskorda, kus tema kasvatab kahte last. Puudutatud isik V palub määrata kindlaks suhtlemise kord, mille kohaselt kõik lapsed veedavad koos kõik paarisnädalavahetused vahelduvalt kummagi vanema juures, s.t ühe paarisnädalavahetuse emaga ja teise paarisnädalavahetuse isaga. Laste toimetamise vanema juurde reede õhtul ja tagasi lasteaeda esmaspäeva hommikul tagab see vanem, kelle juurest lapsed lahkuvad. Suvepuhkust veedavad lapsed kummagi vanema juures vaheldumisi 2 nädalaste tsüklitena, paarisaastatel veedavad lapsed suvepuhkust alates esimesest juunikuu täisnädalast emaga ja sealt edasi isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Suvekuudel muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Suhtluskorra osas märgib puudutatud isik V, et praegune vaheaegade regulatsioon on ebamõistlik, kuna ei 5

(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 võimalda temal poistega nädalast puhkust välismaal. Samuti on ebamõistlik see, et vaheaegadel erineb poiste ja tüdrukute koju viimise kellaaeg.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
  3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku V taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning mõlema vanema kohtupsühholoogilise ekspertiisi läbiviimiseks.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemate hooldusõigus laste viibimiskoha osas tuleb lõpetada ning nimetatud osas ainuhooldusõigus avaldajale anda.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§-st 137 tulenevalt tuleb seega hinnata, kas vanemad elavad lahus, kas nad suudavad ühist hooldusõigust teostada ning kas hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse andmine konkreetsele vanemale on laste huvides. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 137

alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ning ainuhooldusõiguse andmine ühele vanemale on kohtu diskretsiooniotsustus. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta juhul, kui maakohus ületas diskretsiooni piire. Määruskaebuses väidab puudutatud isik V, et maakohus rikkus enda põhjendamiskohustust, sh ei viidanud diskretsiooni rakendamisel tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rakendanud enda diskretsiooni jälgitavalt ning muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ja andis laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse avaldajale. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu määruse resolutsiooni. 11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vanemad elavad lahus. Avaldaja ning puudutatud isiku V lahknevatest arvamustest ning ebaõnnestunud pooltevahelistest kompromissläbirääkimistest (t II kd lk 184, 191-192, 196-197) nähtub nende suutmatus teostada laste viibimiskoha osas ühist hooldusõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmine laste huvides. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldaja on sobiv ja võimeline lapsi kasvatama, muu hulgas on ta selleks vaimselt võimeline, tal on tekkinud lastega hingeline seotus ning ta on näidanud üles senist pühendumist laste eest hoolitsemisel, sh tegeleb avaldaja aktiivselt lastega, käib nendega saviteraapias ning on võimaldanud neil huvialaringidest osa võtta (vt nt omavalitsuste 08.08.2017.a seisukoht, t I kd lk 38-40; omavalitsuste 25.09.2017.a seisukoht, t I kd lk 118-119; omavalitsuste 05.09.2018.a seisukoht, t II kd lk 161). Avaldaja hingeline seotus lastega ning võimekus 6

(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 tekitada neis turvatunne ja stabiilsus väljendub ka avaldaja ja lastega tegeleva pereterapeudi 09.11.2017.a arvamuses (t I kd lk 137). Ka asus laste esindaja pärast laste kodu külastamist, mõlema vanemaga, lastekaitsetöötajatega ning lastega suhtlemist seisukohale, et avaldaja tuleb toime laste kasvatamisega, on nendega hingeliselt seotud ja neile pühendunud (t I kd lk 122123). Laste esindaja hinnangul oli avaldaja alati kursis laste haigustega, arvestas lasteaia tähelepanekuid, teadis laste toitumisharjumusi, lapsed olid puhtad ja hoolitsetud, neil olid olemas eakohased mängud ja arenguks kõik vajalik ning avaldaja käis mh lastega kinos, teatris, suurperede üritustel ja teraapiates (t II kd lk 166-167). 05.02.2018.a hakati avaldajale pakkuma Rae Vallvalitsuse poolt tugiisikuteenust kestvusega kuni 31.12.2018.a (t II kd lk 110). Tugiisiku TM 21.05.2018.a kokkuvõtte kohaselt käis tugiisik kord nädalas perekonna juures ning täheldas, et lapsed olid alati rõõmsameelsed, tugiisiku suhtes siirad ja vahetud ning ootasid alati, et ta läheks lastega mängima (t II kd lk 114). Avaldaja oli tugiisiku hinnangul laste suhtes hooliv, lastele oli tagatud igakülgne heaolu ja turvalisus, kodu oli alati puhas ja korralik ning lapsed hoolitsetud välimusega. Lastel oli palju arendavaid mänguasju ja raamatuid. Lapsed rääkisid õhinaga, kuidas nad avaldajaga käisid teatris või kinos. Tugiisiku hinnangul tegeles avaldaja aktiivselt laste arengu, heaolu ja turvatunde tekitamise nimel. Sama seisukoht nähtus ka tugiisiku hilisemas 31.08.2018.a kokkuvõttes (t II kd lk 163). Samuti tuleneb toimiku materjalidest, et avaldaja võttis osa Rae Vallavalitsuse poolt pakutud 24-tunnisest Gordoni perekooli koolituskursusest, mille raames käsitleti lapsega suhtlemisega seonduvat (vt omavalitsuste seisukoht, t II kd lk 162; 06.09.2018.a kohtuistungi protokoll, t II kd lk 174). Arvestades eeltoodud omavalitsuste seisukohtades olevat infot, lastekaitsetöötajate arvamusi, mille alus oli mitmed kodukülastused avaldaja juurde, vestlused nii avaldajaga, puudutatud isikuga V kui ka lastega, ning avaldaja ja laste tugiisiku ja pereterapeudi kokkuvõtteid, leiab ringkonnakohus, et avaldaja on sobiv, vaimselt valmis lapsi kasvatama, hingeliselt nendega seotud ja näidanud üles pühendumist laste eest hoolitsemisel. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna puudutatud isiku V määruskaebuses esitatud väited alust leida, et laste huvid ei ole avaldaja juures tagatud. Puudutatud isik V väidab, et avaldaja ei ole sobiv ja võimeline laste eest hoolitsema, kuna ta ei suuda toetada laste arengut. Puudutatud isik V toob välja, et lapsed suhtlevad karjudes ning neid tuleb teistmoodi õpetada, sh õpetada rohkem ise mõtlema ja ise tegutsema. Samuti väidab puudutatud isik V, et lastel on avaldaja tõttu tekkinud ebaõiged toitumisharjumused. Järgnevalt leiab puudutatud isik V, et avaldaja on psühholoogilise häirega ja võib osutuda ohtlikuks lastele, sh suhtleb avaldaja lastega karjudes ning võib kasutada laste suhtes vägivalda. Viimaseks väidab puudutatud isik V, et avaldaja takistab puudutatud isiku V ja lastega suhtlemist. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku V väidetega. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldaja suudab toetada laste arengut. Tugiisiku seisukohtadest ilmneb, et lastele on loodud sobiv keskkond arenguks, sh on neil sobivad mänguasjad ja raamatud, lapsed on rõõmsameelsed ja ei nähtu, et nad oleksid närvilised ning suhtlevad karjuvalt (t II kd lk 114, lk 163). Samuti tuleneb toimikust, et avaldaja juures elamise ajal on näiteks puudutatud isik I teinud läbi olulise arengulise muutuse. Maakohtu menetluses esitati kohtule puudutatud isiku I arengukaart (t II kd lk 108), mille lühiiseloomustuse kohaselt oli puudutatud isik I rõõmsameelne ja rahulik poiss, kes hakkas huvi tundma teiste lastega koos mängimise vastu ning see oli saanud temale oluliseks päeva osaks. Tema arutlemisoskus ning keskendumisvõime olid paranenud. Arengukaardis väideti, et erinevalt varasemast, kus puudutatud isikuga I oli peaaegu võimatu dialoogi astuda, oli ta palju jutukam. Kokkuvõtvalt leiti, et puudutatud isik I tegi arengus tohutu suure hüppe ning tema teadmised kooliminekuks olid head. Avaldaja käis puudutatud isikuga I ka Rajaleidja Keskuses, kus eripedagoogid hindasid lapse arengulist võimekust (t II kd lk 148). Nad asusid seisukohale, et laps on omandanud koolikohustuseks 7
(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 vajalikud akadeemilised teadmised, tuues samal ajal välja, et teatud aspektides vajab laps veel arenemist: kõnes ning sotsiaalsetes ja emotsionaalsetes oskustes. Nimetatud seisukohas leiti, et laps peaks õppima väiksemas kollektiivis. Puudutatud isik I hakkas käima nelja õpilasega eriklassis. Rajaleidja Keskuse hilisema arvamuse kohaselt olid tema võimed selle klassi jaoks teistega võrreldes kõrgemad ning sellest tulenevalt soovitati ta tavaklassikollektiivi üle viia (t II kd lk 187). Seega nähtub kohtule toimiku materjalidest pigem see, et avaldaja on võimeline looma lastele keskkonda, mis toetab nende arengut. Määruskaebuses väidab puudutatud isik V veel, et avaldaja juures puudub pedagoogiline ja sotsiaalne arendamine, sh ei arendata laste käelisi oskusi, nad ei või käia õues, ega talvel lumes, ei osanud juua tassi servast, vaid jõid kõrrest, ning et puudutatud isik III pesi käsi iga 20 minuti tagant. Isegi kui eeldada nimetatud väidete õigsust, ei kinnitaks ringkonnakohtu hinnangul need väited mitte laste arendamatust, vaid väljendaksid puudutatud isiku V erinevat nägemust, kuidas lapsi tuleb kasvatada. Puudutatud isiku V erinev lähenemine kasvatamisele ei tähenda, et avaldaja meetodid on vastuolus laste huvidega ning pärsivad nende arengut. Nimetatud näited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust järeldada, et avaldaja kasvatamismeetodid on laste huvide vastased ja neile ohtlikud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldaja on võimeline toetama laste arengut ning puudutatud isiku V väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Puudutatud isik V väidab, et avaldaja ei ole sobiv, kuna avaldaja tekitab lastes ebaõiged toitumisharjumused. Puudutatud isik V toob välja, et lapsed ei söö tema juures sooja toitu ning nad on harjunud kohupiimakreemide ja müslibatoonidega. Nende väidete õigsust eeldades ei tähendaks see siiski, et avaldaja on laste toitumisharjumused kujundanud selliseks, et see on laste huvide vastane. Puudutatud isik V ei ole välja toonud ning toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja toidab ja õpetab oma lapsi sööma toitu, mis on laste tervisele kahjulik. Viimaseks väidab puudutatud isik V, et avaldaja on ärevusehäiretega, tal on psühholoogiline häire ning ta võib osutuda lastele ohtlikuks. Maakohtu menetluses esitati ka kaks pöördumist: naabri VV ja onunaise MM pöördumised, milles nähtuvad nende seisukohad avaldaja käitumisele ja vaimsele seisundile. Samuti esitas puudutatud isik V kohtule videomaterjali laste üleandmisest (t II kd lk 181). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest asjaolusid, mis tekitaks piisava kahtluse, et avaldajal on psühholoogiline häire, millest tulenevalt võib ta lastele ohtlik olla. Avaldaja ja laste juurde tehti mitmeid kodukülastusi lastekaitsespetsialistide poolt, samuti käis iga-nädalaselt perioodil 05.02.2018.a- 31.12.2018.a pere juures tugiisik (t II kd lk 110, lk 163). Ühtlasi suhtles laste ja avaldajaga pereterapeut, psühholoog HS (t I kd lk 137). Ringkonnakohus on seisukohal, et kui avaldajal oleksid sellised psühholoogilised probleemid ning ärevushäired, mis oleksid lastele ohtlikud, sh pärsiksid nende arengut ja ei tagaks neile rahulikku ja stabiilset keskkonda, oleksid avaldajat nõustanud ja külastanud isikud seda täheldanud. Nende arvamustest nähtub aga vastupidiselt, et lapsed on rõõmsameelsed ja avaldaja juures on nende kodune keskkond stabiilne ning avaldaja ei ohusta laste turvalisust. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu menetluses esitatud VV ja MM pöördumised ning laste üleandmisest tehtud video annavad alust järeldada, et avaldaja käitub oma lastega ebasobivalt. VV on avaldaja naaber. Tegemist ei ole isikuga, kes oleks ekspert. Samal ajal sisaldab tema pöördumine eelkõige hinnanguid avaldaja kasvatamismeetoditele ning sellele, kuidas tema hinnangul avaldaja mõtleb ja tegutseb (t I kd lk 80). Isik ei ole objektiivne ning tema pöördumisest nähtub ka tema selgesti väljakujunenud hoiak käesolevale kohtuvaidlusele. Samuti esitas avaldaja onunaine MM maakohtule pöördumise. Ka nimetatud isiku puhul ei ole tegemist eksperdiga ning samal ajal sisaldab see olulisel määral hinnanguid sellest, kuidas tuleb lapsi kasvatada. Samas ei tulene pöördumisest, et avaldaja on ebasobiv lapsi kasvatama ning et tal esineb vaimne häire, millest tulenevalt on ta lastele ohtlik. Samuti ei saa puudutatud isiku V poolt laste üleandmisest tehtud videost järeldada, et avaldajal esineb psühholoogiline häire või et ta oleks muul viisil ohtlik lastele (t II kd lk 181). Viidatud videost tuleneb selgesti, et avaldaja 8
(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 ja puudutatud isik V ei saa omavahel läbi, kuid sellest ei saa järeldada, et avaldaja on lastele ohtlik. Ringkonnakohtu jaoks tekitab puudutatud isiku V esitatud väidete ja tõendite tõsiseltvõetavuses ja objektiivsuses kahtlust see, et puudutatud isik V on ise nõus, et lapsi kasvatab avaldaja. Nimelt soovib puudutatud isik V kahe lapse, s.t poiste, suhtes hooldusõiguse lõpetamist ning ainuhooldusõiguse viibimiskoha, ravi- ja koolivaliku osas puudutatud isikule V andmist. Puudutatud isik V on sisuliselt nõus sellega, et tüdrukud jätkavad avaldaja juures elamist. Samuti väitis puudutatud isik V Haabersti Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale 07.01.2019.a toimunud kohtumisel, et tal ei ole midagi selle vastu, kui kõik lapsed jäävad avaldaja juurde elama, kuid tõdes, et ta tunneb muret laste emotsionaalse ja füüsilise tervise pärast (t III kd lk 39-40). Kui puudutatud isik V oleks seisukohal, et avaldajal esineb selline psühholoogiline häire, millest tulenevalt on ta ohtlik oma lastele, sh suhtleb nendega ainult karjudes ja rakendab nende peal vägivalda, ei oleks puudutatud isik V tõenäoliselt nõus sellega, et ükski laps jääb avaldaja juurde. Kokkuvõtvalt ei nähtu ringkonnakohtule määruskaebuses esitatud väidetest ja toimiku materjalidest tervikuna, et avaldaja on ohtlik oma lastele, sh et tal esineb psühholoogiline häire, ta suhtleb lastega karjudes ning kasutab nende peal vägivalda. Ringkonnakohus ei nõustu ka puudutatud isiku V väitega, et avaldaja takistab puudutatud isikul V lastega suhtlemist. Toimikus olevate tõendite pinnalt ei saa sellist järeldust teha. Vastupidiselt nähtub vestlustest avaldajaga ning puudutatud isikuga V, et puudutatud isik V ei ole ise soovinud lapsi enda juurde võtta ning pole suhtlemise korda kohaselt järginud (vt nt t III kd lk 39-40). Seega ei ole ringkonnakohtu jaoks leidnud kinnitamist väide, et avaldaja takistab puudutatud isikul V lastega suhtlemist. 13. Ringkonnakohus leiab, et vanemate hooldusõigust ei tule lõpetada viisil, nagu puudutatud isik V seda soovib, s.t puudutatud isikute I-II suhtes viibimiskoha, kooli- ja ravivaliku osas ning nimetatud osas anda ainuhooldusõigus puudutatud isikule V. Puudutatud isik V soovib neljast lapsest kahte last (poisse) eraldada. Puudutatud isiku V hinnangul on ta sobiv lapsi kasvatama, sh õpetama neid ise mõtlema. Puudutatud isik V leiab, et arvestades poiste vanust, on nende jaoks oluline isa eeskuju. Kui poisse isa juurde ei anta, ei muutu ka nende olukord paremaks. Ringkonnakohus ei leia, et

§-st 137 tulenevalt on selliselt hooldusõiguse lõpetamine ja puudutatud isikule V andmine laste huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta väide, et poistele on vaja isa eeskuju, seda, et kaks last tuleb teistest eraldada. Esiteks ei võta ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha osas avaldajale andmine ära puudutatud isikult V võimalust olla puudutatud isikutele I-II eeskuju ning õpetada neid selliselt, nagu tema hinnangul neid õpetada tuleb. Maakohus määras puudutatud isiku V ja laste vahel kindlaks mahuka suhtlemise korra, mille raames on puudutatud isikul V võimalik kaasa lüüa puudutatud isikute I-II arengus ja nende kasvatamises. Teiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud poiste eraldamine nende viibimiskohtade muutmisega seetõttu, et see võib katkestada nende sideme teiste lastega. Eelduslikult on lastel omavahel tekkinud üksteist toetav side, sh sõprusside, koos mängimisest ja ühistest tegevustest tulenevalt. Kohtu hinnangul ei ole sellise sideme katkestamine põhjendatud. Eraldamine ei taga puudutatud isikutele I-II kasvamiseks vajalikku stabiilset keskkonda. Toimikust tuleneb, et lastega tegeles eelkõige avaldaja. Omavalitsuste 08.08.2017.a seisukoha kohaselt väitis puudutatud isik V, et tegeles lastega üks kord nädala või kahe nädala jooksul. Laste esindaja 16.02.2018.a kohtuistungil avaldatu kohaselt oli laste põhiline hooldaja avaldaja (t I kd lk 191). Ka menetluse jooksul olid lapsed eelkõige ühiselt koos ning avaldaja kasvatamisel, esialgsete õiguskaitse määrustega reguleeriti puudutatud isiku V suhtlemise korda lastega (t I kd lk 128-129; t II kd lk 1). Seega on puudutatud isikute I-II stabiilne kasvukeskkond eelkõige avaldaja juures koos puudutatud isikutega III-IV. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikute I-II huvides ei ole nende suhtes hooldusõiguse viibimiskoha osas lõpetamine ning ainuhooldusõiguse andmine puudutatud isikule V. Ringkonnakohus asub eeltoodud seisukohale sõltumata sellest, et 9

(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 puudutatud isik V võib olla puudutatud isikutega I-II hingeliselt seotud ja võimeline neid kasvatama. Põhjendatud ei ole ka puudutatud isikute I-II suhtes hooldusõiguse lõpetamine kooli- ja ravivaliku osas. Toimiku materjalidest ning määruskaebuses esitatud väidetest ei nähtu ringkonnakohtule, et nende kahe lapse suhtes ning nimetatud osas esineb vanemate vahel vaidlus ja et nad ei suuda selles osas kokkuleppele jõuda. 14. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku V väiteid seoses maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemise korraga. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemise korda tuleb muuta.

§143

lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

§ 143

lg 3 kohaselt võib lapse huvides kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

§-st 143 tulenevalt rakendab maakohus suhtlemise korra kindlaksmääramisel diskretsiooni, arvestades eelkõige lapse huvidega. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta seega siis, kui maakohus ületab diskretsiooni piire. Määruskaebuses soovib puudutatud isik V sellist suhtlemise korda, kus kõik lapsed veedavad koos kõik paarisnädalavahetused vahelduvalt kummagi vanema juures, s.t ühe paarisnädalavahetuse emaga ja teise paarisnädalavahetuse isaga. Laste toimetamise vanema juurde reede õhtul ja tagasi lasteaeda esmaspäeva hommikul tagab see vanem, kelle juurest lapsed lahkuvad. Suvepuhkust veedavad lapsed kummagi vanema juures vaheldumisi 2 nädalaste tsüklitena, paarisaastatel veedavad lapsed suvepuhkust alates esimesest juunikuu täisnädalast emaga ja sealt edasi isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Suvekuudel muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemise korra muutmiseks alust ei ole. Maakohus ei ületanud enda diskretsioonipiire. Esiteks ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku V soov, et lapsed antakse üle reedel ja mitte neljapäeval. Maakohus määras kindlaks suhtlemise korra, mis tagab selle, et puudutud isik V saab kaasa lüüa laste kasvatamises ning nende õppetöös. Samal ajal tagab kindlaksmääratud suhtlemise kord ka selle, et avaldaja saab nelja lapse kasvatamise koormust vähendada teise vanema toel. Laste üleandmine neljapäeval aitab eelnimetatuid eesmärke täita. Teiseks ei ole kohtu hinnangul alust muuta suhtlemise korda suvepuhkuste osas selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures kahenädalaste tsüklitena. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik V vahetult enne maakohtu määruse tegemist ise nõustus ja soovis sellist suhtlemise korda suvepuhkuste osas, nagu maakohus lõpplahendis kindlaks määras (lapsed on suvel igas kuus ühe nädala isaga, vt t II kd lk 192). Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku V väitega, et maakohus pidi kaaluma sellist suhtlemise korda, kus puudutatud isik V kasvatab kahte last. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei pidanud hindama sellist suhtlemise korda, kus kahe lapse viibimiskoht on avaldaja ning ülejäänud kahe lapse viibimiskoht on puudutatud isiku V juures. Maakohus oli seisukohal, et laste viibimiskoha osas tuleb ainuhooldusõigus anda avaldajale, s.t kõik lapsed elavad avaldaja juures. Maakohtul tuli lähtuda sellisest hooldusõiguse jaotamisest ning sellest lähtuvalt määrata kindlaks suhtlemise kord. Ringkonnakohus ei leia, et suhtlemise korda tuleks muuta vaheaegade osas seetõttu, et puudutatud isikul V ei ole näiteks suusavahejal võimalik minna nädalaks ajaks välismaale suusereisile puhkama, kuna nädala keskel (neljapäeval) tuleb tal vastu võtta teised lapsed. Ringkonnakohus ei näe, et maakohus ületas enda diskretsioonipiire selles osas. Kirjeldatud juhtum võib tekitada ebamugavusi olukorras, kus vaheaega veedetakse välismaal, kuid see ei ole alus suhtlemise korra muutmiseks. Puudutatud isikute III-IV (tüdrukute) üleandmine puudutatud isikule V arvestab ka avaldaja huvidega. Viimaseks on ekslik puudutatud isiku V järeldus, et vaheaegade lõpus tuleb lapsed viia avaldaja juurde koju 10

(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 erinevatel aegadel. Suhtlemise korra p-st 2.
  1. nähtub, et nendel vaheaegadel, kui poisid on isa juures, on tüdrukud isa juures alates neljapäevast kuni pühapäevani kell 13:
  2. Suhtlemise korra p-st 2.5 tuleneb, et isa võtab vaheaja alguses poisid esmaspäeva hommikul ja toob nad tagasi pühapäeval kell 13:
  3. Seega kattuvad vaheaegade korral laste kojuviimise kellaajad (kell 13:00). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemise korra muutmiseks alust pole.
  4. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku V taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ning ekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlused tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samal ajal tuleb arvestada tõendite vastuvõtmisel TsMS
  5. ptk-s sätestatuga. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tunnistajate ülekuulamine põhjendatud. Ringkonnakohus hindab järgnevalt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlusi. Esmalt soovib puudutatud isik V, et ringkonnakohus kuulaks üle VV, kes on avaldaja naaber. Tema ütlustega soovib puudutatud isik V tõendada, et avaldaja käitumine lastega ja nende kohtlemine ei ole olnud kohane: avaldaja karjub laste peale ja kaldub ärritudes tarvitama laste suhtes kehalisi karistusi. Ringkonnakohus ei pea nimetatud tunnistaja ülekuulamist vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohtu menetluses juba esitati VV pöördumine kohtu poole (t II kd lk 80), mistõttu on ringkonnakohtule teada tema ütluste sisu. Ringkonnakohus hindas nimetatud isiku pöördumist dokumentaalse tõendina ning andis sellele hinnangu eespool (vt käesoleva määruse p 12, lg 3). Järgnevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse kuulata üle avaldaja onunaine MM. Ka nimetatud isiku pöördumine on maakohtu menetluses juba esitatud (t II kd lk 82), ringkonnakohus hindas tema ütlusi ja ei näe vajadust isiku täiendavaks ülekuulamiseks (vt käesoleva määruse p 12, lg 3). Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse kuulata üle LL. Puudutatud isiku V väitel nägi nimetatud isik avaldaja vaimset olukorda, tema võimetust kuulata vestluspartnerit ja suutmatust keskenduda konkreetsele teemale. Samas jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse kuulata üle EE. Nimetatud tunnistaja ütlustega soovib puudutatud isik V näidata, et avaldaja käitumine lastega on karjuv ja vältiv ja tema enda seisund on heitlik. Seega nii EE kui ka LL tunnistustega soovib puudutatud isik V sisuliselt tõendada avaldaja vaimset ebastabiilset seisundit. Esiteks ei nähtu ringkonnakohtule, et tunnistaja LL ülekuulamine on vajalik ja põhjendatud. Isegi kui eeldada, et avaldaja pole suutnud kuulata vestluspartnerit ning keskenduda konkreetsele teemale, ei oleks see alus järeldada, et avaldaja tegutseb laste huvide vastaselt. Teiseks leiab ringkonnakohus, et väiteid ja tõendeid, millega puudutatud isik V soovib tõendada avaldaja vaimset ebastabiilset seisundit, on avaldaja esitanud (vt nt t II kd lk 181; t I kd lk 172-182). Samal ajal leiab ringkonnakohus, et menetluses on piisavalt esitatud usaldusväärseid seisukohti ja arvamusi isikutelt, kes on nii avaldaja kui ka tema laste kõrval olnud pika aja vältel ning pole leidnud, et avaldaja tegutseb laste huvide vastaselt, sh on vältiv või heitlik. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus puudutatud isiku V tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata. Puudutatud isik V soovib, et ringkonnakohus viiks läbi psühholoogilise ekspertiisi nii puudutatud isiku V kui ka avaldaja suhtes. Puudutatud isiku V hinnangul peaks ekspertiis välja 11
(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 tooma selle, et avaldaja ei ole võimekas lapsi kasvatama, tal on psühholoogiline häire, mis võib lastele nende kasvatamisel ohtlikult mõjuda. Puudutatud isik V selgitab, et avaldaja ei mõista põhjus-tagajärg seost, tema hinnangul on avaldaja käitunud ebaloogiliselt ning mõistmatult. Puudutatud isik V viitab ka avaldaja ning tema vahelisele telefonivestlusele, mis tema hinnangul kinnitab puudutatud isiku V seisukohti avaldaja vaimse seisundi kohta. Ringkonnakohus selgitab, et ekspertiisi läbiviimine ning eksperdiarvamuse küsimine on TsMS §
  1. ptks-st tulenevalt kohtu diskretsiooniotsustus. Kohus võib küsida eksperdi arvamust, kui kohtu hinnangul on ekspertiisi läbiviimine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on ekspertiisi läbiviimine põhjendamatu. Puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja käitub tema hinnangul mõistmatult, ei ole alus ekspertiisi määramiseks. Üksteise mittemõistmine on inimeste vahelistes konfliktides tavapärane ning ei viita lapsi ohustavale psühholoogilisele häirele. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule puudutatud isiku V poolt esitatud stenogrammidest (t I kd lk 172-182) ekspertiisi läbiviimise vajadust. Ka puudutatud isiku V näide avaldaja puudutatud isiku V majast ärakolimisest ei väljenda ringkonnakohtu hinnangul avaldaja võimalikku psühholoogilist häiret. Eeldades puudutatud isiku V väite tõepärasust, ei anna ekspertiisi läbiviimiseks alust ka see, et avaldaja väidetavalt tõstis asjad puudutatud isiku V majast välja ja teavitas, et jääb õue elama. Vaidlustes, kus võib esineda palju pettumust ja viha, võib tekkida intsidente, mida tavapäraselt inimesed ei tee, kuid konfliktiolukordades ja stressis võivad teha. See ei tähenda aga, et nendel isikutel esinevad psühholoogilised häired, mis on lastele ohtlikud. Samuti leiab ringkonnakohus, et taotlus on põhjendamatu seetõttu, et puudutatud isiku väited, mis on alus ekspertiisi taotlemiseks, ei ole leidnud kinnitamist teiste menetlusosaliste poolt, kes on nii laste kui ka avaldaja juures nendega kokku puutunud. Nimetatud ekspertiisitaotlus esitati ka maakohtu menetluses (t I kd lk 167) ning see oli teistele menetlusosalistele (eelkõige laste esindajale ja omavalitsustele) kättesaadav. Laste esindaja ning omavalitsuste esitatud seisukohtadest ei tulene, et avaldajal võib esineda psühholoogiline häire, mis võib lastele ohtlikult mõjuda. Vastupidiselt nähtub laste esindaja seisukohast, et pärast vestlusi lastekaitsetöötajatega, tugiisikuga ning pereterapeudiga, ei ole leidnud kinnitamist olulised rikkumised, millele puudutatud isik V viitab, sh ei nähtunud neile, et avaldaja väärkohtleb oma lapsi (vt 06.09.2018.a kohtuistungi protokolli, t II kd lk 173). Kokkuvõtvalt ei nähtu ringkonnakohtule toimiku materjalidest, et võiks esineda alus ekspertiisi läbiviimiseks ning et avaldajal võib esineda mingi psühholoogiline häire, mis võib lastele ohtlikult mõjuda.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muudab määruse põhjendusi osas, milles maakohus lõpetas vanemate hooldusõiguse laste suhtes ja andis ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha osas avaldajale. Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku V taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning ekspertiisi läbiviimiseks. Menetluskulud
  3. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja, puudutatud isiku V, kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.
  4. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja menetluskulud. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 07.02.2019.a menetluskulude nimekirja. Nimetatud menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid avaldajal menetluskulud seoses lepingulise esindaja õigusabi teenuse osutamisega 5 h ja 40 min tunnihinnaga 110 eurot, millele vastab tasu 747,96 eurot (sh 12
(13)Tsiviilasi nr 2-17-11595 käibemaks). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot vajalik ja põhjendatud tunnihind, arvestades käesoleva asja mahtu ning keerukust. Samuti leiab ringkonnakohus, et avaldaja esindaja menetlustoimingud menetluskulude nimekirjas sätestatud ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. Arvestades puudutatud isiku V määruskaebuse mahtu, on sellise määruskaebusega tutvumiseks 0,5 h põhjendatud ja vajalik ajakulu. Samas leiab ringkonnakohus, et kliendiga konsulteerimine 45 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kliendiga konsulteerimine võib olla oluline selleks, et viimasele selgitada menetluslikku olukorda ning võimalikke õiguslikke tagajärgi. Arvestades avaldaja 09.01.2019.a vastuse mahtu ning käesoleva vaidluse keerukust ja asjaolude rohkust, leiab ringkonnakohus, et avaldaja ajakulu 4 h vastuse koostamisele on vajalik ja põhjendatud. Laste esindaja ning omavalitsuste seisukohtadega tutvumine 25 min on vajalik ja põhjendatud. Laste hooldusõiguse asjades on kohtu hinnangul vajalik avaldajal olla teadlik ka teiste menetlusosaliste seisukohtadest, eelkõige laste esindaja ja omavalitsuste lastekaitsetöötajate seisukohtade sisust. Eeltoodust tulenevalt moodustab avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 5 h ja 40 min, mille eest menetluskulude nimekirjas soovitakse tasu 623,30 eurot. TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt lisandub nimetatud kulule käibemaks, seega moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 747,96 eurot (623,30 eurot × 1,2 = 747,96 eurot). Ringkonnakohus mõistab selle summa välja puudututatud isikult V. TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.