Obsah (6)

§ 657§ 651§ 230§ 272§ 652§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 2).

48. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, milles ta palub hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kostjad maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas, s.o osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja rahuldati vastuhagi (

§ 651lg 1).

1. Hageja leidis, et maakohus jättis põhjendamatult tema matusekulude nõude kostja I suhtes rahuldamata osas, mis puudutab graniitkillustiku, mälestussamba ja kivitoodete tellimist. Pärandaja suri XX.XX.XXXX. Hageja tellis graniitkillustiku 20.03.2008 (I kd tl 23), mälestussamba 20.08.2009 (I kd tl 24) ja kivitooted 19.10.2007 (I kd tl 25). Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole pärandaja matuse (matmise) kuludega pärandi avamise ajal kehtinud PärS § 131 lg 1 tähenduses. Tegemist on haua korrastamise ja kaunistamise kuludega ning kostjal I ei ole hagejale nende kulude hüvitamise kohustust. Maakohus jättis õigesti selles osas hagi kostja I vastu rahuldamata.
2. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hagi OOO kinnistuga seotud kulude nõudes. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud konkreetseid väiteid, miks on maakohtu otsus selles osas vale. Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et kinnistule tehtud kulud olid asja säilitamiseks vajalikud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ÕÕÕ ja Suurpea korteriomanditega seotud kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema pärimistunnistuse väljastamisest 01.11.
4. Seadusest ei tulene, et aegumistähtaeg hakkab kulgema pärimistunnistuse väljastamisest. Maakohus leidis põhjendatult, et lähtuda tuleb TsÜS § 146 lg-st 1, § 154 lg-st 1, samuti VÕS § 70 lg-st 1, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud 9 solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja I suhtes on korteritega seotud kulude hüvitamise nõue 2012.a eelnenud maksete osas aegunud.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige hageja väide, et kostjate nõue seoses kasutuseeliste hüvitamisega on aegunud. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Enne 23.03.2014 kehtinud AÕS § 71 lg 2 redaktsioon sätestas, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on 20.12.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10 p-s 12 selgitanud, et see norm on nn nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. Samuti märkis Riigikohus, et AÕS § 71 lg 2 alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sättele alluvad kaasomanike ja korteriomanike vahelised ühisusest tulenevad nõuded (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010, lk 482). Seega ei ole kasutuseelise hüvitamise nõue aegunud.
6. Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et pooltel oli vaikiv kokkulepe, et ÕÕÕ asuv korter on hageja tasuta ainukasutuses. Samuti on hageja hinnangul kostjate nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium ei nõustu hagejaga. Käesoleval juhul oli pooltel pikka aega vaidlus ÕÕÕ korteri omandiõiguse üle. Lisaks ei ole hageja täies ulatuses nõus tasuma korteriomandi majandamiskulude eest, vaid nõuab kostjatelt majandamiskulude eest tasumist nende osa suurusele vastavas osas. Sellistel asjaoludel ei võinud hageja kostjate käitumisest aru saada, et pooltel oli vaikiv kokkulepe, et kostjad korteri ainukasutuse eest hüvitist ei nõua. Käesoleval juhul ei saa kostjate nõuet pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Hageja ei saanud eeldada, et pooled on sõlminud kokkuleppe, milles nende õigused ja kohustused ei ole tasakaalus. Poolte õigused ja kohustused ei ole tasukaalus olukorras, kus hageja nõuab, et kostjad tasuksid nende omandiosale vastava osa korteri majandamiskuludest, kuid keeldub tasumast kasutuseelist, mida ta saab sellest, et ta kasutab korterit suuremas ulatuses, kui talle kuulub. Nendel asjaoludel on kostjatel ringkonnakohtu hinnangul õigus hagejalt nõuda kasutuseelise hüvitamist.
7. Maakohus leidis, et sarnase korteri keskmine turuüür on 458 eurot kuus, kuid lähtus kostja I nõude puhul üürist 450 eurot kuus ja kostja II tasaarvestuse puhul üürist 400 eurot kuus, kuna kostjad tuginesid nimetatud üürihindadele. Hageja vaidleb üüri suurusele vastu. Hageja leiab, et üür ei saanud mitme aasta jooksul püsida muutumatuna. Keskmist üüri ei saa tõendada kinnisvaraportaali kuulutusega, kuna üüri hind sõltub iga konkreetse korteri asukohast ja seisukorrast. Lisaks on ühisomanike kasutuseelise väärtus madalam kui ainuomandis oleva kasutuseelise väärtus. Kolleegium märgib, et

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja väitis, et korteri keskmine turuüür erineb aastate kaupa, siis oli hageja kohustus seda tõendada. Hageja ei ole oma väidet tõendanud ega esitanud tõendeid keskmise turuüüri kohta erinevate aastate kohta. Ebaõige on hageja väide, et keskmist turuüüri ei saa tõendada kinnisvaraportaali kuulutustega. Kuigi iga konkreetse korteri üüri suurus sõltub konkreetse korteri asukohast ja seisukorrast, ei tähenda see, et kinnisvaraportaali kuulutustega ei saa keskmist turuhinda tõendada. 10 Kinnisvaraportaali kuulutus vastab

§ 272lg-s 1 sätestatud dokumentaalse tõendi tunnustele.

Mis puudutab hageja väidet, et ühisomanike kasutuseelise väärtus on madalam kui ainuomandis oleva kasutuseelise väärtus, siis sellele ei ole hageja maakohtus tuginenud. Hageja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta seda väidet maakohtus esile tuua ei saanud, seetõttu ei saa hageja sellele väitele ringkonnakohtus tugineda (

§ 652lg 4).

Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust asuda kasutuseelise suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.

1. Maakohus märkis kokkuvõtvalt, et kostja I võlgneb hagejale matusekulud 370,02 eurot (pärast tasaarvestust), sellelt viivist 07.02.2018 seisuga 238,45 eurot; ÕÕÕ asuva korteriomandi kulude eest 178,44 eurot ja sellelt viivist 07.02.2018 seisuga 33,70 eurot; S asuvate korteriomandite kulude eest 693,11 eurot ja viivist 07.02.2018 seisuga 120,71 eurot. Maakohus märkis, et kokku on kostja I põhivõlg 1187,57 eurot ja viivis 392,86 eurot, kõik kokku 1580,43 eurot. Kostja I ei ole maakohtu otsust apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Kolleegiumi arvates on maakohus põhivõla kokku arvutamisel eksinud. Matusekulud 370,02 eurot + ÕÕÕ asuva korteriomandi kulud 178,44 eurot + S asuvate korteriomandite kulud 693,11 eurot, on kokku 1241,57 eurot, mitte 1187,57 eurot. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti lugenud hageja matusekulude põhinõude ning korteriomandite kulude põhinõude eelmärgitud ulatuses põhjendatuks. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kostjalt I jäeti hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 54 eurot. Kostjalt I tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista põhivõlg 54 eurot (1241,57 - 1187,57). Seega kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1241,57 eurot ja viivis 392,86 eurot, kokku 1634,43 eurot. Maakohus leidis, et kostja I vastuhagi kuulub rahuldamisele 3975 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostjatel on õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kolleegiumi arvates jättis maakohus aga tähelepanuta, et ta oli juba kostja I vastunõudest 378,10 eurot tasaarvestanud hageja matusekulu nõudega. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hagejalt mõisteti kostja I kasuks välja võlgnevus 378,10 eurot. Hagejalt kuulub kostja I kasuks väljamõistmisele 3596,90 eurot. Tasaarvestades hageja ning kostja I vastastikused nõuded, tuleb tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja I kasuks välja mõista 1962,47 eurot (3596,90 – 1634,43 eurot). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja I kasuks välja võlgnevuse 1962,47 eurot ületavas osas.
2. Maakohus märkis kokkuvõtvalt, et kostja II jäi hagejale võlgu matusekulud 1638,08 eurot, viivise nendelt 334,50 eurot ja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest; ÕÕÕ asuva korteriomandi kuludega seonduvalt viivist 29,42 eurot (põhivõlg lõppes tasaarvestusega) ja S korteriomanditega seonduvalt põhivõlga 2288,44 eurot ja viivise alates hagi esitamisest. Kokku kuulub otsuse põhjenduste kohaselt kostjalt II väljamõistmisele põhivõlg 3926,52 eurot, viivis 363,92 eurot ja viivis alates 01.10.
3. Kohtuotsuse resolutsioonis mõistis maakohus aga kostjalt II välja põhivõla 2331,19 eurot, viivise 363,92 eurot ja viivise alates 01.10.
4. Kuna täitmisele kuulub kohtuotsuse resolutsioon, siis tuleb ringkonnakohtul lähtuda maakohtu otsuse resolutsioonist ning kontrollida, kas hageja hagi kostja II vastu on resolutsioonis märgitust ületavas osas põhjendatud. Kuna maakohtu otsusest ei ole aru saada, millest koosneb summa 2331,19 eurot, siis tuleb kontrollida kogu hageja põhinõuet 11 kostja II vastu. Ringkonnakohus leiab, et matusekulude hüvitamise nõue kostja II vastu on osaliselt põhjendamatu. Maakohus leidis, et kuna matusekulude hüvitamise nõue ei ole aegunud, siis on matusekulude nõue kostja II vastu põhjendatud. Kolleegium märgib, et kostja II ei võtnud maakohtus hagi matusekulude nõudes omaks, mistõttu tuli matusekulude nõude põhjendatust hinnata sisuliselt ka kostja II osas. Ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil nõustus kostja II matusekulud hüvitama, välja arvatud mälestussamba osas. Kolleegium on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja nõue mälestussamba kulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kuna ülejäänud osas nõustus kostja II matusekulud hüvitama, siis on põhjendatud hageja nõue kostja II vastu matusekulude osas 858,06 eurot (matuse kogukulud 4914,18 eurot – mälestussamba kulud 2340 eurot = 2574,18 eurot; 2574,18 eurot / 3 = 858,06 eurot). Kuigi maakohus arvestas sissenõutavaks muutunud viivist suuremalt matusekulude summalt, siis sissenõutavaks muutunud viivise osas ei ole alust maakohtu otsust muuta, kuna selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohus märkis, et ÕÕÕ korteri kuludega seonduvalt on hageja põhjendatud nõue kostja II vastu 1059,53 eurot, kuid see kuulub tasaarvestamisele kostja II kasutuseelise nõudega. Kolleegium märgib, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja II ei vaielnud vastu, et temale langevate kulude osa on 1059,53 eurot. Kostja II tugines ÕÕÕ korteriga seonduvate kulude osas aegumisele (I kd tl 218 pöördel, I kd tl 220). Sellest tulenevalt on ÕÕÕ korteri kuludega seonduvalt hageja nõue kostja II vastu põhjendatud samas ulatuses, kui kostja I vastu, s.o üksnes 2012.a jaanuar-november tehtud maksete osas summas 178,44 eurot. Eeltoodu ei muuda siiski aga tsiviilasja lahendamise tulemust. Kolleegium on eelnevalt leidnud, et kostjatel on õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist, mistõttu asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjal II oli õigus kasutuseelise nõue ÕÕÕ asuva korteri kulude nõudega tasaarvestada. Kuna kostja II kasutuseelisest tulenev nõue on 2400 eurot, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kas ÕÕÕ korteri kuludega seonduv hageja nõue on 1059,53 eurot või 178,44 eurot. Mõlemal juhul on ÕÕÕ korteri kuludega seonduv hageja põhinõue lõppenud. Muid hageja nõudeid ei soovinud kostja II tasaarvestada. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt II välja ÕÕÕ asuva korteri kuludega seonduvalt viivise 29,42 eurot, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et seoses S asuvate korteriomanditega on hageja nõue kostja II vastu summas 2288,44 eurot põhjendatud. Kolleegium ei korda selles osas maakohtu põhjendusi. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt II hageja kasuks välja mõistmata põhivõla 815,31 eurot ja alates 01.10.2015 viivise sellelt summalt ning teha uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Kokku tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3146,50 eurot (858,06 + 2288,44), viivis 363,92 eurot (334,50 + 29,42) ja viivis põhivõlalt alates 01.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hageja hagi ja kostja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 p-s 16 selgitanud, et

ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel lähtudes apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest, vaid lähtuda tuleb

§-st 163. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesolevas asjas kuuluvad ka ringkonnakohtu otsuse järgi nii hagi kui vastuhagi rahuldamisele osaliselt, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta apellatsiooniastme menetluskulud samuti poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

12 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 13