) § 758 lg 1) rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel.
lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Tervisekahjustuse tekkimise korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 3-2-1-37-17 p 13). Hageja tõendama terviskahjustuse tekkimises, selle et tervishoiuteenuse osutaja rikkus kohustust ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Arvestada tuleb ka kahju ettenähtavuse põhimõttega (
lg 1), mille puhul tuleb välja selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Hagejale määrati riigi õigusabi ja riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud kohtule, 10.12.2018 seisukoha, milles leidis, et J. T.e poolt esitatav nõue on perspektiivitu. Kohus nõustub hagejale määratud esindaja seisukohaga, et hagi on esitatud kujul perspektiivitu, st sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, seega ei ole mõistlik hageja nõudeid menetleda, ning tekitada nii hagejale endale, kostjale ja riigile põhjendamatuid menetluskulusid. Kui hageja leiab, et osutatav tervishoiuteenus on ebapiisav, või ebakvaliteetne, võib hageja pöörduda TTKS § 50² sätestatud korras eksperthinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes annab sõltumatu hinnangu osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. Tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 40 lg 1 on patsiendil õigus ka teisesele arvamusele. Lisaks on hagejal õigus pöörduda kaebusega Terviseameti poole, kes kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust tulenevalt TTKS § 60. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Olev Mihkelson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.