2-19-369 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-369 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi G B hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi ka

§ 371lg 1 p 1 tõttu, sest see on halduskohtu pädevuses (3-2-1-40-16).

Jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 13 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja ja kostja esindaja seisukohtadega leiab et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 13 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagi sisust on aru saada, et hageja peab kostja rikkumiseks asjaolu, et ta tunnistati osaliselt töövõimeliseks (mille tagajärjel määrati koristajana tööle) eirates erialaarsti diagnoosi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna asja lahendamine ei ole maakohtu pädevuses. Õige on kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-44-14 p 19. Viidatud lahendi p-s 19 on selgitatud, et VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võime tööd teha kindlaks arst. Arst täidab VangS § 37 lg 3 alusel töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet. Arst ei andnud kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tegemist oli haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kooskõlastus oli osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest. Selle käigus koostati käskkirja aluseks olev tõend. Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. Kuna hageja vaidlustab sisuliselt vangla meditsiinitöötajate poolt tema töövõimelisuse hindamist ja arst täidab VangS § 37 lg 3 alusel töövõimelisust hinnates avalikõiguslikku ülesannet, mis on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest, tuleb hagi jätta läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 13 alusel. Olukorda ei muuda hageja õiguslik käsitlus, kus 2

§ 371

lg 2 p 2 alusel, kuna sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on hageja puhul vanglas töö tegemisest vabastuse saamine. Hageja selline eesmärk on aru saadav asja materjalide põhjal. Sarnases asjas on Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-10594 tehtud määruse p-s 10, 11 leidnud, et kui hageja eesmärk on vanglas ettenähtud töö tegemisest vabastuse saamine, siis isegi, kui hagi rahuldada ja mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis, siis see ei muuda asjaolu, et hageja on kohustatud tegema vanglas oma terviseseisundile vastavaid majandustöid (koristamine). Seega on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu, kuivõrd sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki (

§ 371lg 2 p 2).

Lisaks sellele on eesmärki, mida hageja soovib saavutada, s.o töö tegemisest vabastamist, võimalik saavutada üksnes halduskohtumenetluses. Hageja on haldusasjas 3-18-2288 esitanud kaebuse Viru Vangla 07.09.2018 käskkirja nr. 6-2/7281 (millele on viidatud ka hagis) tühistamiseks, millega hageja määrati tööle alates 10.09.2018 koristajana. Kaebuses leiab hageja samuti, et tema töövõimet on hinnatud ebaõigesti ning kaebus on halduskohtu menetluses. 6. Kohus märgib, et oma 14.01.2019 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses on kohus välja toonud, et kui väidetavat hingelist ja füüsilist kannatust, valu, tervisliku seisundi halvenemist, piinu (mittevaraline kahju) põhjustas hagejale tema korduvalt kartserisse paigutamine (seal pikaaegselt viibimine), siis selliste vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses ning sellises olukorras tuleks hagejal pöörduda kaebusega Halduskohtusse.

§ 425lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173

lg 3).

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3