Obsah (5)

§ 162§ 637§ 405§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2019, Tallinn Tsiviilasja num

§ 162

lg 1), rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1120,75 eurot (lepingulise esindaja kulu 945,75 eurot + kohtukulud 175 eurot) ja viivise menetluskuludelt. Maakohus märkis, et käesoleva tsiviilasja hind on 969,18 eurot ning esindaja kulude kogusuurus on 945,75 eurot (käibemaksuta), s.o sisuliselt võrdne tsiviilasja hinnaga. Käesoleval juhul puudub vajadus esindajakulude vähendamiseks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 alusel, kuivõrd esindajakulude kasvu tingis kostja mitmekülgsetele ning arvukatele vastuväidetele vastu vaidlemine. Seega leiab kohus, et esindajakulud on nimetatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja palub 25.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kohus on rikkunud VÕS § 39 lg-st 1 tulenevaid tüüptingimuse tõlgendamise reegleid. Vastavalt VÕS § 39 lg 1 teises lauses sätestatule tuleb olukorras, kus lepingupunkti on võimalik tõlgendada mitmeti, tõlgendada tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Kohus pidi lähtuma kostja tõlgendusest ning lugema 04.04.2014 lepingu seoses tähtaja saabumisega lõppenuks 04.04.
4. Olukorras, kus poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäär oleks ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tarbijaga sõlmitud lepingus (viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, p 13), tuleb VÕS §-st 44 tulenevalt eeldada, et selline tingimus on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu tüüptingimusena. Kuivõrd tõendamiskoormis pöördus siin ümber, lasus hagejal kohustus tõendada, et sedavõrd kõrge viivisintress oli põhjendatud ja vajalik. Hageja seda teinud ei ole. Seega tuli kohtul lähtuda asja lahendamisel VÕS §-s 44 sätestatud eeldusest ning lugeda lepingus tüüptingimusena sisalduv intressimäär ebamõistlikult kahjustavaks ja seega VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tühiseks.
5. Kohus on tõlgendanud esitatud tõendeid ühekülgselt ja hageja kasuks. Sealjuures on tõenditele antud hinnangud ja nende põhjal tehtud järeldused ebaloogilised ega vasta tõendite sisule.
6. Poolte vahel puudus selline praktika, mille kohaselt tasuti esitatud arveid 21 päeva jooksul. Hageja raamatupidamise aruanne lükkab sellise järelduse ümber ja kinnitab, et poolte vahel kehtis praktika, kus kostjal võimaldati esitatud arveid tasuda vastavalt oma võimalustele. Sama on kohtule kirjalikult esitatud selgitustes kinnitanud ka kostja töötaja RH(tl 36). Hageja poolt teostatud raamatupidamissüsteemi väljatrükk ei saa kinnitada pooltevahelist kokkulepet või kujunenud praktikat. Hageja võib enda raamatupidamissüsteemi ühepoolselt märkida ükskõik missuguse maksetähtaja ja seda ka muuta. Sellega ei muutu vastav asjaolu pooltevaheliseks lepinguks. Samas on kohus jätnud tähelepanuta raamatupidamissüsteemi väljatrükil kajastuva asjaolu, mille kohaselt on kostja
7. a. väljastatud arveid tasunud mitmeid kuid pärast raamatupidamisprogrammis näidatud tähtaega ning sellega seonduvalt ei ole hageja kostjale esitanud mingisuguseid nõudeid.
8. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei tohiks väljamõistetavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ületab hagi hinda 151,57 euro võrra. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et suuremad menetluskulud on põhjustanud kostja. Kostja on käesolevas menetluses esitanud ainult ühe menetlusdokumendi, mille suhtes oli hagejal võimalik sisulisi seisukohti esitada (s.o. 29.11.2018.a. vastus hagiavaldusele). Hagivastuse sisulised vastuväited on kostja esitanud pisut enam kui kahel leheküljel. Ringkonnakohtu põhjendused
9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuivõrd hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis viivise 969,18 euro tasumist, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

29.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
2. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 168lg 1).

32. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots