KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 11.01.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-5082 Kohtuasi XX (X) hagi Y

) § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 79

lg 1 kohaselt, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kostjad esitasid hagejale 29.01.2019 kohustuse täitmise ja elatise tasumise nõude, milles palusid Harju Maakohtu 28.12.2017 kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad kanda kostja I pangakontole, selgitusega „elatis“. Samas nõudekirjas märkisid kostjad veel, et ei anna nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele. Nimetatud kiri adresseeriti hagejale ja saadeti ka QQ-le. 31.01.2018 teatas kostjate esindaja hagejale ja mh QQ-le, et alates nimetatud kuupäevast oli kostjal II oma pangakonto ja kostja II elatis paluti kanda kostja II kontole ja kostja I elatis kostja I kontole. Samas nõudekirjas märgiti taas, et kostjad ei anna nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele. Seega andis OO nõusoleku elatise kandmiseks otse alaealiste laste kontole. Hageja sai nimetatud kirjad kätte. Seega tuli laste elatis kanda laste arveldusarvele. Eelnevast nähtuvalt ei olnud hageja kohustus kostjate ees kohaselt täidetud, sest OO ei olnud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Kohus nõustus kostjatega, et hageja käitus pahas usu, kui kandis elatise võlgnevuse kostjate seadusliku esindaja arvelduskontole teades, et tegemist on üksnes pangalaenu teenindava kontoga. Seda enam, et samas asjas tehtud hagi tagamise määruse alusel tuli hagejal kanda elatis hoopis teisele kontole. Panga ees vastutavad laste vanemad küll solidaarselt, kuid kohus nõustus kostja seisukohaga, et rahaliste vahendite OO kontole kandmisega vähendati hageja kohustust panga ees. Elatis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning antud juhul elatis 827 euro ulatuses alaealiste kostjateni ei jõudnud. Oluline oli ka see, et elatise ülekannete tegemise ajaks oli täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade. Täitmisteates oli selge juhis kanda rahalised vahendid täituri pangakontole. Sundtäitmine oli lubatav. Kohus ei saanud praeguse asja raames hinnata täitekulude põhjendatust, sest kostjad ei vastutanud täituri tegevuse eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistas kohus hagi tagamise alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus 4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Samuti palus hageja jätta jõusse hagi tagamine 4 kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Veel palus hageja asendada menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärkidega ja mitte avalikustada menetlusosaliste isikuandmed ja aadressid. Sundtäitmine oli lubamatu, sest kogu hageja võlg kostjate ees oli tasutud. Nimelt kandis hageja kostjate isa arveldusarvele kogu võlgnevuse, s.o 5 075 eurot ja isa oli võla vastuvõtmiseks õigustatud isik. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et vanem on täitnud oma ülalpidamiskohustuse, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Lapsed ei saa keelata oma raha kandmist vanemate kontole. Seda isegi juhul, kui hooldusõiguslik vanem on andnud nõusoleku elatise tasumiseks otse laste kontole. Olukorras, kus kohus leidis, et OO ei olnud õigustatud raha vastu võtma, oleks maakohus pidanud käsitlema

§-s 1028 sätestatud tagasinõudeõigust. Kogu OO kontole hageja venna poolt ülekantud raha ei läinud laste vajaduste katmiseks OO poolt laenukohustuse rikkumise tõttu. Kui OO-l oli samal ajal võlgnevus panga ees, siis tuli tal leida täiendavad vahendid, et tasuda pangalaen, mitte teha seda laekunud elatisraha arvelt. Hageja ei pidanud teadma, mis otstarbel kasutab OO oma pangakontot, s.t kas ta kasutab seda üksnes pangalaenu teenindamiseks või ka muul otstarbel. Maakohus eksis, kui leidis, et ei saanud praeguse menetluse raames hinnata täitekulude põhjendatust. Kohus oleks saanud võtta seisukoha taotluse osas ja jätta täitekulud sissenõudjate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostjate 5 075 euro suurune nõue hageja vastu, mida täitemenetluses täideti, eksisteeris reaalselt. Samuti puudus vaidlus selles, et hageja vend kandis selle summa perioodil 28.02.2018 – 05.03.2018 kostjate isa pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Menetlusosaliste vahel oli vaidlus selles, kas 5 075 euro ülekandmisega kõnealusele kontole täitis hageja kogu kohustuse kostjate ees. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega ning jälgitavalt, miks ei täitnud hageja 5 075 euro ülekandmisega kostjate isa pangakontole kogu kostjate nõuet ja miks oli sundtäitmine lubatav. Maakohtu otsus vastab TsMS §-s 438 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus leidis õigesti, et kuna PKS ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda

-i regulatsioonist. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (

§ 76lg 3).

Praegusel juhul mõisteti 28.12.2017 otsusega hagejalt elatis välja kostjatele. Kostjate lepinguline esindaja edastas 29.01.2018 mh hagejale ja tema vennale teate, milles 5 palus kostjate ja kostjate isa lepingulise esindajana 28.12.2017 otsuses väljamõistetud summad kanda kostja I pangakontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (lk 69) ja täpsustas seda 31.01.2018, kui saatis mh hagejale ja hageja vennale kirja, et kostja I elatis tuleb kanda eelnevalt viidatud pangakontole ja kostja II elatis tema vastavatud pangakontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (lk 72). Ühtlasi teadustati, et kostjate isa andis summade ülekandmiseks alaealistele lastele eelneva nõusoleku ja kolmandatele isikutele kohustuse täitmine oli lubamatu. Kuivõrd hageja kandis nõutava summa kostjate isa pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (lk-d 14-20), ei täitnud hageja kohustust kohaselt

§ 76lg 3 mõttes.

Hoolimata kohustuse ebakohasest täitmisest nõustusid kostjad täitmise vastu võtma 4 248 euro ulatuses, s.t hagejal oli jätkuvalt kohustus kostjatele tasuda 827 eurot. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu ja kostjatega sellest, et hageja tegevuses väljendub vastuolu hea usu põhimõttega. Menetluse ajal, kus kostjate kasuks hagejalt elatis välja mõisteti (tsiviilasi nr 2-15-14651), kohustati kostjat 22.12.2015 määrusega hagi tagamise korras kandma rahalised vahendid OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. 28.01.2018 ja 31.01.2018 kirjades nõudsid kostjad ja nende isa elatise kandmist laste isiklikele kontodele nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXX. Hagejale edastatud täitmisteates paluti võlgnetav summa kanda kohtutäituri ametialasele kontole. Ometi ei valinud hageja elatise tasumiseks ühtegi eelnevalt nimetatud pangakontot, mis olid praegu või olid teatud ajal olnud aktsepteeritud elatise maksmise kanalid, vaid tasus elatise kontole, mille osas teadis, et see teenindab hageja ja kostjate isa ühist pangalaenu. Kusjuures laen oli võetud XXX kinnistu (praegune hageja elukoht) soetamiseks, mille kostjate vanemad jätsid ühisvara jagades hageja ainuomandisse. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kinnistule oli laenu tagamiseks seatud hüpoteek, oleks laenumaksete tasumata jätmisel just hageja tajunud kõige teravamalt laenukohustuse täitmata jätmise kahjulikke tagajärgi. Eelnevalt kirjeldatud teguviisist nähtub, et hageja soovis sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmisega täita nii enda kohustust laste kui ka vanemate ühist kohustust panga ees. Tõsi, solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (

§ 69lg 2).

Seega läks hagejal ühist laenukohustust üksinda täites üle panga nõue kostjate isa vastu. Samas on kirjeldatud nõude näol tegu teise nõudega teise isiku vastu, mida ei saa lahendada kostjate vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Nõndasamuti ei saa praeguse asja lahendamise käigus arutleda kohtutäituri kohase tasu üle, sest selle vaidlustamine toimub teisel viisil ja teise isiku vastu esitatud avalduse alusel. Seega ei olnud sundtäidetav nõue rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ja TMS § 221 lg-s 1 sätestatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudus.

1. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
2. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimede initsiaalide või tähemärkidega asendamiseks ning palus jätta avalikustamata 6 menetlusosaliste isikuandmed ja aadressid. Nimetatud taotlus kuulub TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7