Obsah (7)

§ 429§ 5§ 436§ 231§ 173§ 162§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019.a Tallinnas Tsiviilasja number

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 527,76 eurot ja viivised 100,07 eurot. 25.01.2019 edastas hageja osalise hagist loobumise avalduse. Kuivõrd kostja on menetluse käigus võlgnevuse 437,76 euro ulatuses likvideerinud, loobub hageja vastavas ulatuses enda nõudest ning palub põhinõudena välja mõista 90 eurot (527,76 - 437,76). Kostja ei ole vastuväiteid hageja hagist osalisele loobumisele esitanud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist osaline loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhinõude 437,76 euro osas. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 3 eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit aadressil xxx alates 28.09.2001 (kd tl 20); 2) xxx elumaja haldab KÜ Xxx 3 registrikandega alates 30.01.1998 (kd tl 14); 3) kostja on KÜ Xxx 3 liige. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks

§ 231lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal on kostja suhtes nõudeõigus majandamiskulude arvete 10.04.2017 ja 09.05.2017 (osaliselt maksmata) eest. Hageja nõuab aprill – mai 2017 majandamiskulude võlgnevust, sellel perioodil kehtis veel KÜS. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 kohustab korteriomanikke tegema majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2a võimaldab korteriühistu põhikirjaga ette näha sellest erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Xxx tn 3-77 korteriomandi omanikuna on kostja KÜ liige ja kohustatud tasuma majandamiskulude eest. Kostja ei ole menetluse käigus vaielnud vastu põhivõla tasumise kohustusele ja on

1. veebruari 2019 seisukohas omaks võtnud, et põhivõla suurus on 90 eurot. Seega tuleb hagi põhivõla nõude osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja nõutud põhivõlg 90 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Hageja väitel on ta saatnud kostjale arved nii kostja postkasti (xxx) kui ka kostja e-posti aadressile xxx. Kostja väitel sai ta 2017 veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuli arved alles koos hagimaterjalidega 19.09.
2. Kostja leiab, et hageja jaoks on olnud ületamatuks raskuseks 4 arvete elektronposti kaudu saatmine ning arvete kättetoimetamise probleemi tõttu on peetud varemgi kohtuvaidluseid (2-17-102006). Hageja leiab, et hagi lisas 6 on hageja meeldetuletused. Samuti on kostja maksekäsu avaldusele esitatud vastuväites viidanud varasemalt saadud arvetele. Kohus leiab, et 2-16-102006 asjaolud ei ole antud vaidlusele kohaldatavad. Tsiviilasjas 2-16-102006 leidis kohus, et hageja ei olnud saatnud kostjale arveid e-posti teel, kuigi oli tõendatud, et kostja ei ela Xxx tänaval. Hageja lisanud 05.11.2018 tõendi (tl 80), mille kohaselt elas korteris üürnik xxx perioodil
3. november 2017 –
4. juuni
5. See langeb perioodi pärast vaidlusaluste arvete mittesaamist, mistõttu ei saa sellega tõendada vaidlusaluste arvete kättesaamist. Antud tsiviilasjas on hageja saatnud arved e-posti aadressile xxx, kuid hagejal puuduvad tõendid arvete veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juulis 2017 e-posti aadressile xxx saatmise kohta. Need ei tulene ka hagi lisast
6. Juunis 2017 e-posti aadressile xxx esitatud arve kohta on olemas tõend hagi lisas 6 (tl 42). Kohus leiab, et hiljemalt selleks ajaks pidanuks kostja teadma kogu võla suurust, mistõttu tuleb viivist hakata arvestama eelmistelt arvetelt (alates 10 veebruari 2017 arvest) vähemalt alates 09.06.2017, sest kui kostja oleks nimetatud arve siis tasunud, ei oleks lisavõlgnevust viivise alusel rohkem tekkinud, isegi kui kostja sai nimetatud arved kätte alles talle koos menetlusse võtmise määrusega septembris
7. 10.07.2017 arve pealt arvestab kohus viivist alates 10.08.2017, sest 10.08.2017 arves oli näha võlgnevuse suurus. Seega tuleb viivist arvestada järgnevalt: 10.02.2017 arve 70,69 eurot maksetähtajaga 28.02.2017 perioodi 09.06.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 10,19 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,79 eurot. 10.03.2017 arve 68,65 eurot maksetähtajaga 31.03.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 9,90 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,63 eurot. 10.04.2017 arve 64,62 eurot (mis oli veel 22.01.2019 seisuga tasumata) maksetähtajaga 30.04.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 9,32 eurot ja perioodi 01.01.2018 - 22.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,48 eurot. 09.05.2017 arve 57 eurot (mis oli veel 22.01.2019 seisuga osaliselt tasumata) maksetähtajaga 31.05.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 8,22 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 08.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 4,66 eurot ning perioodi 09.01.2019 - 22.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga summalt 25,38 eurot on viivis 0,08 eurot. 09.06.2017 arve 36,15 eurot maksetähtajaga 30.06.2017 perioodi 01.07.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 4,66 eurot, perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,25 eurot. 10.07.2017 arve 30,36 eurot maksetähtajaga 31.07.2017 perioodi 10.08.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 3,06 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 2,49 eurot. 10.08.2017 arve 35,62 eurot maksetähtajaga 31.08.2017 perioodi 01.09.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 3,04 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,23 eurot. 10.09.2017 arve summas 30,74 eurot maksetähtajaga 30.09.2017 perioodi 01.10.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 1,98 eurot ja perioodi 01.01.2018 - 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,06 eurot. 10.10.2017 arve summas 33,95 eurot maksetähtajaga 31.10.2017 perioodi 01.11.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 1,45 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,18 eurot. 5 10.11.2017 arve summas 42,16 eurot maksetähtajaga 30.11.2017 perioodi 01.12.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 0,91 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,46 eurot. 11.12.2017 arve summas 57,82 eurot maksetähtajaga 31.12.2017 perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 2 eurot. Seega on viivised kokku 85,04 eurot Kostja on väitnud, et talle 09.06.2017 esitatud arve ei ole sama, mille on hageja esitanud kohtule. Kostja arvab, et arveid esitatakse ja muudetakse täiesti suvaliselt. Ka on kostja ette heitnud ebaõiget viivisearvestust. Hageja selgituse järgi tegi ta pärast tsiviilasjas nr 2-16-102006 otsuse saamist korrektuurid arvestuses. Samuti on hageja teinud mahaarvamisi vastavalt kostja poolt tasutule. Kohus leiab, et viivisearvestus ei ole ebaõige. Kohus on kontrollinud viivisearvestust ja palunud hagejal enne menetlusse võtmist eraldada haginõude aluseks olevatest arvutustest kõik tsiviilasja nr 2-16-102006 menetlusega seonduva, mis tekitas segadust, sest see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole teinud mõistlikke pingutusi arvete e-mailile saatmiseks. Kostja on esitanud tõendi, et ta on soovinud saada arveid e-postile 10.10.2018 menetlusdokumendis, kuid nimetatud kiri on saadetud hagejale alles 12.06.2018, so 1 aasta ja mitu kuud peale esimest mitte kätte saadud arvet (10.02.2017 arve). Olenemata asjaolust, et kostja väitel eelmises majanduskulusid puudutavas tsiviilasjas nr 2-16-102006 leidis kohus, et hagejal tulnuks saata arved kostja epostile, oleks kohtu arvates mõistlik olnud kostja poolt uurida, miks arveid e-postile ei saadeta, mitte lihtsalt ootama jääda, sest on iseenesest mõistetav, et majapidamiskulude eest esitatakse arveid iga kuu. Ka oli kostjal võimalik teha hagejale ettemaks mõistlikus summas, et võlgnevuse tekkimist vältida. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 85,04 eurot ja jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 8,72 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades hagi rahuldamise protsenti, tuleb menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda. Samuti tuleb

§ 168

lg 5 alusel jätta loobutud nõude osas menetluskulud kostja kanda, sest kostja on võlgnevused tasunud alles pärast hagi esitamist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6