) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on esitanud xxx OÜ-le (endine ärinimi xxx OÜ) 13.08.2014 laenutaotluse 1400,00 eurot saamiseks. xxx OÜ kinnitas kostja laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu summas 1400,00 eurot, mis on edastatud kostjale ülekandega. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, mis on osa lepingust nr 696479 lisas 1. xxxOÜ on loovutanud 28.02.2018 kostja vastase nõude põhisummas 1400,00 eurot Akitva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Nagu sõlmitud lepingu tingimustelt nähtub, on lepingujärgne krediidikulukuse määr 105,84% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise ajal kuupäeval 13.08.2014 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 33,69%. Seega TsÜS § 84 lg 1 tähenduses on tegemist tühise tehinguga. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga TsÜS § 84 lg 1 kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi alusetu rikastumise sätete alusel õigusliku aluseta saadu. Hageja on tõendanud, et kostjale on üle kantud laenutaotluse summa. Kostja on seni tasunud kohustuse katteks kokku 338,19 eurot. Seega on kostjal hagejale tagastamata õigusliku aluseta saadud rahasumma 1400 - 338,19 = 1061,81 eurot. Vastavalt
§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja 2 2-18-16949 edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kohtul:
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja on esitanud üksnes hagiavalduse, mille sisuline osa on 1,5 lehekülge ning hagiavaldusele ei ole lisatud tavapärasest rohkem dokumentaalseid tõendeid, mis teeksid asja keerukaks. Seega on põhjendatud ajakulud 1,5 tundi. Nähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjast on hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, seega juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot (1,5*120). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 380 eurot (200+180).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-18-16949
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.