Obsah (7)

§ 152§ 45§ 43§ 121§ 104§ 151§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-471 Määruse kuupäev 20. veebruar 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.P.e kaebus Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse nr 116/7166

) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 04.12.2017 otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34).

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus ei pea vajalikuks ega otstarbekaks küsida kaebajalt, kas ta soovib Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse tühistamise nõude osas üle minna tuvastamiskaebusele, sest tuvastamiskaebus ei oleks praegu ühelgi juhul lubatav. 3 3-18-471 15.
2. Alates 01.01.2018 kehtiva

§ 45

lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega ei saaks kaebaja esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks. 15.

1. Samuti ei ole tuvastamiskaebusele üleminek lubatud preventiivsel eesmärgil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa vastustajad enam oma tegevusega kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatuga sarnasel viisil puudutada. Seetõttu ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 20 ja 28.05.2014 otsus asjas nr 3-3-1-8-14, punkt 11).
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb praeguse asja menetlus Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse tühistamise nõude ja alternatiivselt esitatud Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise tühistamise nõude osas lõpetada.
3. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse ja Tallinna Vanglas koostatud uue riskihindamise (määruse punktis 2 nimetatud riskihindamise) tühistamise nõudeid. 18. Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise osas esitas kaebaja tuvastamisnõude juba algses kaebuses. Selle tuvastamisnõude menetlemise jätkamine ei ole käesoleva määruse punktis 15.2 kirjeldatud põhjusel enam lubatav. Kohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse preventiivsel eesmärgil, kuid kohtumenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu on kaebajal preventiivne huvi ja sellest tulenevalt tuvastamisnõude esitamise õigus ära langenud. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tuleb kaebus tuvastamisnõude osas jätta läbi vaatamata

§ 121lõike 2 punkti 1 ja § 151 lõike 2 punkti 1 alusel.

19. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (

§ 104lõike 5 punkt 4).

Kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lõike 2 alusel, ei tagastata tasutud riigilõivu (

§ 104lõike 5 punkt 3).

See tähendab, et osas, milles kohus praeguse asja menetluse lõpetas, tuleks riigilõiv tagastada, ning osas, milles kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, tuleks riigilõiv jätta tagastamata. Praeguses asjas jäi lahtiseks vaidlustatud Tallinna Vangla riskihindamise õiguslik iseloom ja sellest tulenevalt kohase nõude valik. Nende asjaolude lõplikult kindlaks tegemata jätmine jätab lahtiseks ka selle, kas kaebajal oleks õigus tasutud riigilõiv tervenisti tagasi saada või mitte. Kohus peab sellises olukorras õiglaseks kaebajale kogu tasutud riigilõiv ehk 15 eurot tagastada. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. 20. Kaebaja kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja üldjuhul ka menetluse lõpetamise korral menetluskulud (

§ 108lõige 4).

Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lõige 6).

Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine ehk sündmus, mis ei sõltunud kummagi poole tegevusest või tegevusetusest. Kaebajal ei saa kohtule äratuntavalt olla muid menetluskulusid peale riigilõivu, mis talle tagastatakse. Vastustajate puhul toimus vaidlus nende põhitegevuse raames ja võimalike menetluskulude väljamõistmine nende kasuks ei oleks väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-64-13, 4 3-18-471 punkt 50). Eeltoodut arvestades määrab kohus, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

1. Tallinna Vangla esitas koos vastusega kaebusele kohtule Tartu Vanglas 24.08.2017 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 136495, Tallinna Vanglas 18.09.2017 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 138424, Tallinna Vanglas 27.09.2017 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 139008, Viru Vanglas 17.05.2018 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 144162, selgitused riskihindamise ankeedi kohta, Tartu Vanglas 24.03.2017 kinnitatud individuaalse täitmiskava ja Viru Vanglas 09.03.2018 kinnitatud individuaalse täitmiskava (samad individuaalsed täitmiskavad esitas kohtule ka Justiitsministeerium). Tallinna Vangla palus nimetatud dokumendid asja materjalide juurde lisada, kuulutada menetluse nende osas kinniseks ja eemaldada kaebaja nende dokumentidega seotud menetlustoimingutelt. Kuna kohus ei vaata praegust asja sisuliselt läbi, pole eelnevalt loetletud dokumente vaja. Seetõttu keeldub kohus neid dokumente asja materjalide juurde võtmast.
2. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta leiab, et Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsusega ja Tallinna Vangla riskihindamisega on talle tekitatud kahju, on tal võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus. Tallinna Vangla tekitatud kahju osas tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015 määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 18). Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebaja pöörduda otse kohtusse, selle nõude osas ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 5