) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 ja 2 kohaselt võib hagist loobuda kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab
lg 1 p 3 alusel menetluse.
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigikohtu lahendi 3-2-1-28-10 p-st 16 tuleneb, et hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude kindlaksmääramisel saab kohaldada
lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja menetluskulud jäävad tulenevalt
lg-st 5 ja
lg 1 puudutatud isiku kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 720 eurot. Kuivõrd käesolev tsiviilasi vaadatakse läbi hagita menetluses, siis kuulub RLS § 59 lg 5 alusel tasumisele riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 250 (300-50 euro) tagastamist
lg 1 p 1 alusel ning poole tasutud riigilõivu 25 euro tagastamist
Seega on põhjendatud puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 25 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, mistõttu ei pea kohus mõistlikuks advokaadi tunnitasumäära 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja juhindudes Riigikohtu lahendis 3-2-1-115-13 p 25 avaldatud seisukohast, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et õigusabikulud professionaalse esindaja poolt avalduse koostamiseks ja esitamiseks ning vastusega tutvumiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi summas 180 eurot (1,5*120) /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.