) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt: Eluasemekulu 70 eurot Toidukulu 200 eurot Transpordikulu 60 eurot Sidekulu 30 eurot Tervisekulu 80 eurot Hügieenitarbed 40 eurot Koolikohustuste täitmise kulu 50 eurot Riiete-jalanõude kulu 100 eurot Muud vältimatud püsikulutused 199 eurot Taskuraha 80 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus hageja seadusliku esindaja väitel 909 eurot. Kostja on hageja kuludele vastu vaielnud ja leidnud, et üle 900-eurone kulu lapsele kuus ei ole tõsiseltvõetav summa. Kohus leiab, et riietele ja jalanõudele märgitud kulutused summas 100 eurot kuus on ülepaisutatud. Kui laste vanematel on võimalik selliseid kulutusi teha, siis ei ole selles midagi etteheidetavat, kuid nimetatud kulutused ei ole hageja vajalikud kulud. Kulutused xxxx poisi riietele ja jalanõudele ühes kuus on kohtu hinnangul mõistlikud summas 60 eurot. Hagejal puuduvad tervislikud erivajadused, mistõttu on põhjendatud tervisekulu 30 eurot kuus. 2 2-18-11427 Arvestades hageja vanust, siis on iseenesest võimalusel taskuraha andmine hageja esindaja põhjendatud kulu, kuid kohus peab taskuraha kuluna põhjendatuks 40 eurot. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kuludest toidukulu 200 eurot, sidekulud 30 eurot, transpordikulud 60 eurot, hügieenikulu 40 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 50 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (trennid 79 eurot ja lisatunnid prantsuse keeles, matemaatikas 120 eurot) 199 eurot on kõik mõistlikud ning kohtupraktikaga kooskõlas. Kuna Riigikohtu seisukoha kohaselt alammääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma kulusid tõendama, siis loeb kohus hageja eluasemekuluks hageja seadusliku esindaja nimetatud 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud kulud kokku summas 779 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 01.08.2017.a kuni 29.07.2018.a summas 360 eurot. Kostja on esitanud tagasiulatuva elatise nõudele vastuväited ja palub nimetatud nõude jätta rahuldamata. Kostja viitas, et on tasunud elatise makseid juba üksteist aastat ja esitas maksete osas kalkulatsiooni ja konto väljavõtte. Kohtule nähtub, et kostja on lapse ülalpidamises osalenud, hageja seaduslik esindaja on korduvalt temalt elatist küsinud ja kostja on olnud teadlik, et ta on kohustatud hagejat üleval pidama. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise alused on käesoleval juhul samad, kui on jooksval elatisel. Hageja vajadused olid tagasiulatuva elatise perioodil samasugused kui praegu. Eeltoodud asjaoludel tuleb kostjalt hageja kasuks tagasiulatuv elatis välja mõista. Hageja esitatud tagasiulatuva elatise summa koosneb 2017.a augustis osaliselt ja septembris maksmata elatise summadest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.08.2017.a kuni 29.07.2018.a eest elatise summas 360 eurot (august 2017.a eest 160 eurot ja september 2017.a eest 200 eurot). TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.
Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu 15. kuupäevaks V M kontole. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.