Obsah (5)

§ 127§ 115§ 389§ 392§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019, Tal

) § 339 mõistes (tl 23), kostja tagastas hagejale sõiduki 09.01.2018 (tl 25), kahju kalkulatsiooni summa on 329,46 eurot (tl 77).

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tunnistanud sõidukile kahju tekitamist ja kas kostja tekitas lepingu mittekohase täitmisega sõidukile kahju.
2. Hageja leiab, et kostja tekitas sõidukile vigastused, sest kostja ei tagastanud hagejale sõidukit samas seisundis, kui ta selle hagejalt vastu võttis. Vaidlus puudub selles, et pildid sõiduki seisukorra kohta tehti 15.11.2017 ja kostja sai sõiduki enda kasutusse 19.12.2017, kui pooled sõlmisid omavahel rendilepingu. Kohtu küsimusele, kas sõiduk oli perioodil 15.11.2017-19.12.2017 teiste isikute kasutuses, vastas hageja, et tõenäoliselt oli, sest sõiduk on pidevalt sõidus just nendel klientidel, kellel endal sõiduk on remondis (tl 76). Eeltoodust tulenevalt sai sõiduk rohkem kui kuu aega olla teiste isikute kasutada enne kui kostja sai sõiduki enda kasutusse. Seega võisid sõidukile tekkida vigastused nimetatud perioodi jooksul teiste isikute poolt.
3. Asjas ei ole tähtsust sellel, et kostja on sõiduki vastuvõtmise aktis kinnitanud, et tal hageja suhtes pretensioonid puuduvad (tl 25). Nimetatud kinnitusest ei saa järeldada, et kostja vaikimisi tunnistas vigastuste tekitamist rendisõidukile. Kostja ei ole aktis kinnitanud, et tema tekitas sõidukile vigastused ning seda ei saa ka sellest aktist järeldada.
4. Hageja toob tõendina välja ka rendilepingu, mille kohaselt kostja poolt sõiduki vastuvõtmisel puudusid sõidukil vigastused ning sellekohaseid märkuseid rendilepingusse ei tehtud ning seda tõendavad pildid. Kohus on juba selgitanud, et pildid seda ei tõenda, kuivõrd pildid on tehtud rohkem kui kuu aega tagasi sellest hetkest, kui kostja sõiduki enda kasutusse sai. Seejuures ei tõenda ka vigastuste puudumist pelgalt rendileping, kus on kirjas, et rentnik peab veenduma, et on saanud sõiduki ilma ühegi nähtava vigastuseta või liiklusõnnetuse jäljeta (tl 23 pöördel).
5. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on oluline, et just kostja oleks rikkunud kohustust. Väär on hageja seisukoht, et ei ole oluline, kas kostja tekitas vigastused ja et kostja peab tõendama, et kahju põhjustajaks oli keegi kolmas isik. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-16 p-st 31 tulenevalt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest.
6. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja rendilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitas hageja sõidukile kahju. Tõendeid kogumis hinnates ei saa sellisele järeldusele jõuda. Seetõttu ei saa ka järeldada, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Seega ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldus

§ 115

lg 1 järgi, mistõttu langeb ära vajadus analüüsida järgnevaid kahju hüvitamise eelduseid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 3
2. Maakohtule tõendina esitatud rendileping ilma kostjapoolsete märkusteta vigastuste olemasolu kohta on just konkreetne tõend selle kohta, et kostja sai enda kasutusse vigastusteta rendiauto.
3. Maakohus on ebaõigesti koostanud otsuse (p 11.2), tuginedes subjektiivsele ja mitte faktidele põhinevale järeldusele („seega võisid sõidukile tekkida vigastused nimetatud perioodi jooksul teiste isikute poolt“), mitte hageja poolt esitatud faktidele („kohtu hinnangul ei ole asjas tähtsust sellel, et kostja on sõiduki vastuvõtmise aktis kinnitanud, et tal hageja suhtes pretensioonid puuduvad“).
4. Kostja väitel tema sõiduki parempoolsele taganurgale vigastust ei tekitanud ning tõendina esitas ta üleandmise juurde kutsutud hageja seaduslikule esindajale RP-le telefoni ekraanil tehtud fotoülesvõtte. Kui RP palus telefonis oleva fotoülesvõtte oma arvutisse saata, et seda koos kostjaga lähemalt uurida, teatas kostja, et ta kirjeldatud fotoülesvõtet ei esita ning ta just kustutas selle telefonist ära. Vastustaja seisukoht
5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi.
7. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - kostja sai 19.12.2017 hagejaga sõlmitud lepingu alusel asendusautona tasu maksmise kohustuseta enda kasutusse sõiduauto Renault CLIO, registreerimisnumbriga XXXXXX; - auto vastuvõtmisel ei viidanud kostja ühelegi nähtava vigastuse olemasolule autol; - auto tagastamisel 09.01.2018 avastati, et sõidukil puudub parema esiratta ilukilp ning tagakaitseraua plasti paremal pool on kraape-nühke jälg; - vigastus fikseeriti auto tagastamisel vastuvõtmise aktis ja fotodega; - vigastuse taastamise kalkulatsiooni summa on 329,46 eurot.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise leping (

§ 389), vaatamata sellele, et pooled on pealkirjastanud lepingu rendilepinguna.

1. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude remondimaksumuse hüvitamiseks, kuna kostja tagastas hagejale vigastatud auto.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki tagastamisel fikseeritud vigastus on tekkinud auto kostja valduses oleku ajal või oli vigastus olemas juba sõiduki üleandmisel kostjale. Hageja leiab, et kostjale anti üle ilma vigastusteta sõiduk. Kostja leiab, et kuna tema seda vigastust tekitanud ei ole, pidi see olemas olema juba sõiduki üleandmisel temale.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 15.11.2017, see on kuu aega enne auto üleandmist, tehtud fotod ei tõenda seda, millises seisukorras oli auto kostjale üleandmisel. Tegemist on asjakohatu tõendiga. Samuti nõustub kolleegium, et sellest, et sõiduki tagastamise aktis fikseeritu osas kostjal pretensioonid puudusid, ei saa järeldada, et kostja vaikimisi tunnistas vigastuste tekitamist rendisõidukile.
4. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et tähtsust ei oma Üldtingimuste p-s 2 sätestatu.
5. Vaidlust pole selle üle, et Üldtingimused on lepingu osas, kostja on nendega tutvunud ja nõustunud neid täitma, mida on kinnitanud oma allkirjaga lepingul (tl 23).
6. Üldtingimuste p 5 c kohaselt on rentnik kohustatud katma avariist põhjustatud sõiduki remondikulud. Vaidlust pole selle üle, et sõiduk tagastati vigastatud tagakaitserauaga. Üldtingimuste p 2 sätestab, et rentnik peab veenduma, et on saanud sõiduki ilma ühegi 4 nähtava vigastuseta või liiklusõnnetuse jäljeta ning hilisemaid pretensioone sõiduki nähtavate vigastuste kohta ei arvestata. Tegemist ei ole

§ 392

lg-s 3 sätestatud lepingulisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemisega, mille eest kostja ei vastutaks. Asi tuleb tagastada seisukorras, milles see kasutajale anti ja kasutaja võib

§ 392

lg 1 järgi eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. 30. Ringkonnakohtu hinnangul on Üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega ja kostja on tarbija. Ringkonnakohus kontrollis tüüptingimuste kehtivust

§ 42alusel ning selles sätestatud tühisuse aluseid ei tuvastanud.

Tingimust, mille kohaselt asja kasutusse saaja on kohustatud asja saamisel üle vaatama ja nähtavatele vigastustele tähelepanu juhtima, ei saa pidada tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks. Üldtingimuste p 2 ei võta kostjalt õigust tõendada, et vigastused olid tegelikult olemas juba sõiduki üleandmisel, kuid muudab tõendamiskoormise vastupidiseks. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil seda asjaolu kostjale. Kostja kinnitas, et tal ei ole tõendeid selle kohta, et auto vigastus oli olemas juba auto üleandmisel. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostjale anti kasutusse vigastusteta sõiduauto ning auto vigastamine toimus auto kostja kasutuses oleku ajal, mille eest kostja vastutab. 31.

§ 115

lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ei ole vastutust välistavaid asjaolusid välja toonud.

1. Hageja on esitanud kalkulatsiooni, mille kohaselt kulub vigastuse taastamiseks 329,46 eurot. Kostja ei ole kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 329,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
3. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
4. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5