KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-14-10190 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Meeli Kaur,
§ 651
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool praegusel juhul vaidlustanud osas, millega maakohus hagi rahuldamata jättis. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas. 20. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
§ 657lg 1 p-le 1 tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 21. Ts
MS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14;
- veebruari
- a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11;
- mai
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui 4
(5)maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
- Kolleegium leiab, maakohtu otsus vastab TsMS § 175 lg 1 esimese lause nõuetele ning kohus on rahuldanud kostja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ulatuses. Maakohus on vaidlustatud otsuses kostja kantud menetluskulu vajalikkust piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ning õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu otsuses märgitud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud, v.a kliendiga peetud nõupidamised, on toimikus sisalduvaid materjale kõrvutades tuvastatavad. Need toimingud on tehtud praeguses tsiviilasjas, mitte tsiviilasjas nr 2-13-2598, kuna menetlus viidatud asjas lõppes
- märtsi
- a määrusega, s.t samal päeval, kui esitati hagi käesolevas tsiviilasjas. Kulud, mis seonduvad Tempare OÜ pankrotimenetlusega, jättis maakohus välja mõistmata, s.t maakohus vähendas punktides 16 – 18 märgitud menetlustoimingute ajakulu 2 tunni 25 minuti võrra ehk 0-ni. Samuti jättis maakohus välja mõistmata punktis 19 nimetatud menetlustoimingu kulu (vähendas ajakulu 0-ni) ning vähendas punktides 20 – 21 märgitud istungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunni 30 minuti võrra. See tähendab, et vastupidiselt kaebuses esile toodule, on maakohus hageja poolt menetluskulude suurusele esitatud vastuväidetega arvestanud.
- Küsimuse osas, kas nõupidamisi kliendiga saab pidada vajalikuks toiminguks, on kolleegium maakohtuga ühte meelt. Maakohus on õigesti leidnud, et kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Seejuures on maakohus põhjendatult hinnanud, millises ulatuses saab praeguses asjas peetud nõupidamiseks tehtud kulutusi hüvitada, et mitte koormata vastaspoolt üleliigse menetluskulude hüvitamise kohustusega. Kostja menetluskulude nimekirjast ei saa järeldada, et kostja esindaja on kliendiga suhelnud üleliia palju. Nõupidamised on üldjuhul kajastatud muude menetlusdokumentide koostamise raames ja ajakuluga 10-20 minutit korraga. Ringkonnakohus ei arva, et sellise kuluga oleks kostja esindaja menetluskulude hüvitamise taotlemisel ajakulu ülepaisutanud.
- Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on kostja menetlustoimingud seoses hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisest olnud kaebuse rahuldamata jätmise tõttu põhjendamatud. Asjaolu, et määruskaebemenetlus ei olnud kostjale edukas, ei muuda tõsiasja, et hagi on jäänud tervikuna rahuldamata. See tähendab seda, et hagi esitamine ja ka selle tagamise taotlemine oli lõppkokkuvõttes siiski põhjendamatu ning tsiviilasjast tekkinud menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab kostja määruskaebuse esitamisega seotud kulusid hüvitatavate kuludena arvesse võtta.
- Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada, kui menetluskulude summa ületab 200 eurot. 27.
§ 178
lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5
(5)