Obsah (5)

§ 69§ 41§ 66§ 11§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 28. märts 2019, Jõhvi 3-19-84 A

) § 69 lg 2 p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisnes spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingis ka lukustatud osakonna eripära (

§ 69

lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega (

§ 69lg 2 p 4) (tl 3p).

16.

§ 41

lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku 3 3-19-84 vanglas.

§ 66

lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek

§ 66

lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. 17.

§ 69

lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg 2 p-de 1-4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. 18.

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt

§-le 69. 19.

§ 11

lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‑3‑1‑33‑10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‑3‑1‑88‑14, p 11). 20. Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist A.B. suhtes kahel alusel: 1) raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja 2) vangla julgeoleku tagamiseks. 21. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09

§ 70

lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, 4 3-19-84 et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12,
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
7. Vastuses kaebusele tunnistas vangla, et vaidlusalune käskkiri oli faktiliste põhjenduste osas napp, kuid käskkirjas oli siiski viide selle andmise faktilisele alusele, milleks on Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna käsutuses olev informatsioon. Vaidlusaluses käskkirjas ei olnud julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendused kajastatud, kuid see oli tingitud õiguslikust asjaolust. Nimelt oli tegemist piiratud tasemel salastatuks tunnistatud teabega, millele kaebajal puudub RSVS § 26 lg 1 kohane juurdepääsuõigus (tl 22p).
8. Asja materjalidest, täpsemalt Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna
9. novembri
10. a ettekandest nr 6-20/5067-1, nähtub, et kaebaja tegeleb raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võivad olulisel määral ohustada vangla julgeolekut (tl 23). Kohtu hinnangul on vangla huvi kahtlemata vältida uusi konflikte, kuna see ohustab lisaks kaebaja enda julgeolekule vangla üldist julgeolekut.
11. Viru Vangla tutvustas
12. märtsil 2019 kohtunikule
13. novembri
14. a ettekande nr 620/5067-1 aluseks olevat infot, millele Viru Vangla on tuginenud, kohaldades kaebajale
15. novembri
16. a käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl 37). Kohus on
17. märtsi
18. a määrusega kuulutanud menetluse osaliselt kinniseks, s.o käesoleva asja juurde kuuluva, kuid Viru Vangla valduses oleva informatsiooni osas, mis oli ettekande nr 6-20/5067-1 koostamise aluseks. Kohus piiras kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda nimetatud informatsiooniga (tl 38). Kohus leidis, et on põhjendatud piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga ja saada sellest ärakirju, kuivõrd kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal ja tema esindajal
19. novembri
20. a ettekande nr 6-20/5067-1 koostamise aluseks olnud informatsioonile juurdepääsuõigus (RSVS § 25 lg 1, § 26 jj). Sellises olukorras puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigustest. Tegemist on minimaalse võimaliku piiranguga, mis tagab riigisaladuse kaitse. Kaebajal oli võimalik 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määrus vaidlustada. Kaebaja esindaja sai
21. märtsi
22. a määruse kätte samal päeval. Seega oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks
23. märts
24. Kuna kaebaja määrust ei vaidlustanud, on see määrus jõustunud.
25. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuli otsustada kiiresti, ei olnud vanglal võimalik koguda lisatõendeid kaebajast lähtuva ohu väljaselgitamiseks. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et teave viitas sellele, et kaebaja tegeleb raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võisid olulisel määral ohustada vangla julgeolekut. Kaebaja käitumisviis ei ole vangistuse üldisi eesmärke järgides aktsepteeritav. Kaebaja käitumine võis mõjutada ka teisi kinnipeetavaid. Seetõttu oli kaebaja isoleerimine teistest kinnipeetavatest põhjendatud.
26. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude 5 3-19-84 kohaldamise vajadust mõjutada. Viru Vangla
27. novembri
28. a ettekande koostamise aluseks olnud info andis kohtu hinnangul vanglale aluse jõuda järelduseni, et kinnipeetava enda, kaaskinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks oli vajalik kaebajat edasi hoida teistest kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambris. Kohus on seisukohal, et julgeolekuabinõude kohaldamise kaalumisel arvestati kõiki olulisi asjaolusid ja huve.
29. Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (

§ 66

lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).

1. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le
2. Viru Vangla
3. novembri
4. a käskkiri nr 6-4/296-1 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja pole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist kaebajalt, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6