3-10-2316/31

(7)3-10-2316 trelluste juures ja nõudis koheselt ilma avalduseta II üksuse juhi N. Puškarjovi vastuvõtule. Valvur selgitas A. T ´le, et ta peab koheselt minema oma kambrisse ja tema soovist teavitatakse üksuse juhti. A. T hakkas selle peale karjuma sõnadega „kas peate mind poisikeseks, ega see lasteaed ei ole“ ning keeldus kambrisse minemast. Peale seda karjumist sisenes osakonda teise üksuse peaspetsialist-üksuse juht N. Puškarjov ning vestles A. T ´ga ning kinnipeetav läks enda kambrisse. A. T esitas 16.07.2010 vanglale vaide, milles palus tunnistada 17.06.2010 käskkirja nr 63/1249-D kehtetuks. Viru Vangla ei menetlenud vaiet tähtaegselt. 07.09.2010 saabus Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. T kaebus, milles ta palus tühistada Viru Vangla 17.06.2010 käskkirja nr 6-3/1249-D ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingu seoses kaebaja vaide tähtaegselt menetlemata jätmisega. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt on nähtuvalt käskkirjast kaebajat karistatud korraldusele mitteallumise ja ebaviisaka käitumise eest. Karistus määrati VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks ning piirati lisaks täielikult VangS-st tulenevaid õiguseid. VangS § 67 lg 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega , teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Käskkirjas konkreetselt vangla sisekorraeeskirja rikkumisele ei viidata. Samuti ei kajastu käskkirjast, millised alusmaterjalid selle juurde kuuluvad, milliste tõenditega on tõendatud kaebaja süütegu ning kas on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ja seda kaebajale tutvustatud. Ei ole näha, et oleks arvesse võetud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käskkirja alusel ei saa teha kindlaks asjaolusid, mis tingisid käskkirja andmist ning ei ole võimalik kontrollida kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. Protokolli tutvustamise kohta andmed puuduvad, kaebajal sellekohast allkirja ei ole võetud, puuduvad ka muud andmed selle tutvustamise kohta. Käskkirjas on märgitud, et „valvur selgitas kaebajale et ta peab koheselt minema oma kambrisse ja tema soovist teavitatakse üksuse juhti“. Kaebaja leiab, et valvuri selgitamist ei saa pidada korralduseks VangS § 67 p 1 mõttes ja selle täitmata jätmiseks, tõlgendades selgitust korraldusena, mida see tegelikult ei olnud. Käskkirjas viidatud karjumine ei vasta tõele ning kaebaja poolt öeldut (käskkirjas märgitud lause) ei saa samuti käsitleda ebaviisaka käitumisena Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 mõttes. Käskkirja andmise motivatsioon ei ole kontrollitav. Vaidlustatud käskkiri on antud diskretsiooni alusel, s.o vanglateenistuja on määranud kaebajale distsiplinaarkaristuse kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikele 2 ning märgib, et käskkirjas peavad olema täidetud HMS-s sätestatud nõuded õigusliku ja faktilise aluse ning kaalutluse määramiseks. Kaebaja märgib, et karistuse määraja on rikkunud ärakuulamiskohustust ning viitab HMS § 40 lg 1 ja 2 ning leiab, et ärakuulamiskohustust välistavad asjaolud puuduvad ( HMS § 40 lg 3). Kaebajat ei ole ära kuulatud ega võetud selgitusi kinnipeetavatest ja valvuritest tunnistajatelt. 2

(7)3-10-2316 Kaalutlusotsuse puhul ei või asutus langetada otsust suvaliselt ja meelevaldselt, vaid peab mõistuspäraselt lähtuma kõikidest asjassepuutuvatest poolt-ja vastuargumentidest, iseäranis aga positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest. Ilma isikute arvamusi ära kuulamata ei pruugi aga asutusel olla üldse ettekujutust isiku huvidest, soovidest ja kartustest seoses kavandatava otsusega. Kuna ärakuulamisõigus aitab tagada õigemaid ja õiglasemaid haldusotsuseid, siis on tal suur roll isiku materiaalsete põhiõiguste tagamisel. Ärakuulamine aitab vältida seda, et õigusi piiratakse ülemäära palju või seadusliku aluseta (A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 216-217). Kaebaja ja sealhulgas tunnistajate ärakuulamine suurendab haldusotsuse aktsepteeritavust. Kaebaja selja taga toimuv menetlus riivab tema inimväärikust. Sellega rõhutab vangla, et kaebajat koheldakse kui menetluse objekti, mitte kui võrdväärset kodanikku, keda riik peab teenima. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele numbritega 3-3-1-4-02, 3-3-1-64-07, 3-3-1-80-6, 3-3-182-03 ja 3-3-1-23-06 ja on seisukohal, et asjakohaste seletuste puudumine, kaebaja ja tunnistajate ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine tähendab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud puudulikult ja see on toonud kaasa kaalutlusvead. Kaebaja viitab HMS § 56 lg 1 ja 3 ning Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-54-03 ning leiab, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ja seega õigusvastane. Kaebaja leiab, et ta ei ole sooritanud talle inkrimineeritud süütegusid. Tema käitumsies ja tegevuses puudus distsiplinaarsüüteo koosseis ja süü, menetlus on läbi viidud ebaobjektiivselt ja ühekülgselt ja rikutud oluliselt menetlusnõudeid. Karistuse määramist ei ole põhjendatud. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-2-06 ja 3-3-1-93-09 ja leiab, et isegi juhul, kui menetlus oleks läbi viidud juriidiliselt korrektselt ja süütegu oleks tõendatud, ei oleks määratud karistus eesmärgipärane ning oleks küllaltki karm. Kaebaja leiab samuti, et tema 17.06.2010 vaide tähtaegselt menetlemata jätmisega on vangla direktor toiminud õigusvastaselt. Vaie tuleb lahendada 30-ne päeva jooksul, kuid vangla seda ei teinud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla õigusvastane halduspraktika ei ole õigusriigis aktsepteeritav ja seega tuleb õigusvastane toiming tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huviks toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on see, et see annab talle võimaluse esitada kahjunõude vanglale ning põhjendatud huvi seisneb ka preventiivses huvis, et Viru Vangla lõpetaks õigusvastase halduspraktika. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 17.06.2010 käskkiri nr 6.-3/1249-D kuulub tühistamisele, sest see on õigesti kaalutlemata ja on ebaproportsionaalne ning vangla direktori toiming, mis seisnes vaide tähtaegselt menetlemata jätmises tuleb tunnistada õigusvastaseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kinnipeetav A. T ´t distsiplinaarkorras VangS-i § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpaeva kartseriga. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks oli teise üksuse valvuri Veiko Kergandi koostatud ettekanne nr 2228. Samuti on selle intsidendi kohta kirjutanud ettekande ka teise üksuse valvur Siim Ilves. 3

(7)3-10-2316 Kuna VangS-i § 67 p 1 sätestab et, julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ja kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele minna kambrisse, siis rikkus ta nimetatud p-st tulenevaid nõudeid. Kuna Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas, kuid isik karjus valvuri peale, siis rikkus ta nimetatud p-st tulenevaid nõudeid. VangS-i § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. A. T on varasemalt õigusaktidega tutvunud, mistõttu pani ta rikkumised toime süüluliselt, olles teadlik nende õigusvastasusest ja karistatavusest. Eelpooltoodust tulenevalt võis isikut karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et A. T le määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on võimaldatud selgituste andmist, menetluse käik on protokollitud ja karistus on maaratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud VangS § 67 p 1 märgitut. Nimelt VangS-i § 67 p-s 1 märgitu ,,vangla sisekorraeeskirjad" ei tahenda ainult ministri poolt välja antud määrust ,,Vangla sisekorraeeskiri" vaid ka kõiki muid korralduslikke dokumente, mida vangla on ise töökorralduse, julgeoleku tagamise ja igapäevase töö sujumise huvides kehtestanud sh Viru Vangla kodukord. Kuna isik rikkus kodukorra p-i 8.1.3, siis rikkus ta ka VangS-i § 67 p-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on tal kohustus taita kodukorda. Kaebaja väide, et tal ei ole distsiplinaarkaristuse määramise protokolli tutvustatud, on ebaõige. Nimelt nähtub protokollilt, et A. T on protokolliga tutvumise kohta 14.06.2010 andnud allkirja. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaalutletud ja kui sinna pole märgitud kergendavaid asjaolusid, siis võib järeldada, et neid ei olnudki. Samuti ei tulene vanglale ühestki õigusaktist kohustust märkida distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja alusmaterjalide loetelu. Distsiplinaarmenetluse materjalide loetelu on märgitud distsiplinaarmenetluse protokollis. Kaebaja väited, et vanglaametniku selgitusi ei saa pidada seaduslikuks korralduseks, on ebaõiged, sest ettekannetest tuleneb, et kaebajale anti korduvaid seaduslikke korraldusi minna kambrisse, kuid kaebaja nendele ei allunud. Samuti on ettekannetega tõendatud, et kaebaja karjus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et karistuse määramisel ei teostatud ärakuulamisõigust. Distsiplinaarmenetluse materjalide juurde on lisatud 20.05.2010 koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta. Aktile on märgitud kinnipeetava nimeks valvuri Siim llvese nimi, kuid isa nimeks on margitud A. T isa nimi Helmut, mis näitab, et vale nime märkimisel oli tegemist inimliku eksimusega. Samuti nähtub S. llvese etteandest, et isik keeldus seletuskirja kirjutamisest. Distsipliinirikkumine toimus 20.05.2010, teatist menetluse algatamise kohta tutvustati kinnipeetavale 26.05.2010, protokolli tutvustati 14.06.2010, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustati 18.06.2010. Eelpooltoodust nähtub, et A. T l oli piisavalt aega selgituste andmiseks, kuid isik seda võimalust ei kasutanud. 4

(7)3-10-2316 Vastustaja juhib tähelepanu, et käskkirja kohaselt omab kinnipeetav hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi sh ka vanglaametniku korralduse eiramise, ametike töö segamise ja ähvardamise eest. See näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning ei ole asunud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava regulaarne distsipliinirikkumine näitab tema negatiivset suhtumist vangla sisekorda reguleerivatesse õigusaktidesse. Samuti on märgitud käskkirjas see, et korraldusele mitteallumine ja vanglateenistuse ametniku peale karjumine on raske distsipliinirikkumine. Käskkirjas on analüüsitud ka seda, miks ei ole kinnipeetavale määratud teisi karistusliike ning ka seda, miks on valitud karistusmääraks just 15 ööpäeva. Vangla sisekorraeeskirjade täitmine tagab vanglas distsipliini ja julgeoleku. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium oma 01.03.2009 otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Samuti rikkus kinnipeetav kodukorra p-s 8.1.3 sätestatud nõudeid sellega, et karjus vanglateenistuse ametniku peale. Käesoleval juhul ei ole kahtlustki, et karjumine töökohustusi täitva ametniku peale väljendab isiku negatiivset suhtumist ametnikesse ja õiguskorda üldiselt. Kuna eelpooltoodud rikkumiste näol on tegemist väga tõsiste rikkumistega, siis ei saa pidada karistusliigi valikut, kartserit, menetleja poolt ebaproportsionaalseks. Vangla tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt lahendada, sh on lahendamata ka A. T 16.07.2010 esitatud vaie. Tegemist ei olnud kaebaja vaide tahtliku kinni hoidmisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga. Vangla on teadlik VangS-i § 11 lg 7 tulenevast tähtajast vaiete lahendamisel ning kasutusele on võetud meetmeid (muudetud on töökorraldust ning vaiete lahendamisele on kaasatud rohkem isikuid) olukorra lahendamiseks. Vangla on seadnud eesmargiks vaiete lahendamisel taas tähtaegadesse jõuda 2011. aasta jaanuari lõpuks. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tema 16.07.2010 esitatud vaide tähtaegselt mitte lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna vangla on enda viga tunnistanud ja teeb tööd võlgnevuste likvideerimiseks, siis ei saa isikul õigusvastasuse tuvastamiseks olla preventiivset huvi. Põhjendatud huviks võib olla kahjunõude esitamine, kuid ei piisa ainult paljasõnalisest väitest esitada kahju huvitamise nõue, vaid see nõue peab olema reaalselt võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1, mille kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist huvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangla käitumine vaide tähtaegselt lahendamata jätmisel ei saanud tuua kaasa RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärge, mistõttu ei ole kaebajal põhjendatud huvi vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti ei ole ka varasem kohtupraktika läinud seda teed, et vaidetähtaegade mittejärgmise eest oleks isikutele hüvitist välja mõistetud. Eelpooltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et isikul puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja kaebuse õigusvastasuse tuvastamise osas tagastada ja käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. 5

(7)3-10-2316 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja väitel viidi distsiplinaarmenetlus käesolevas asjas läbi ebaobjektiivselt. Kaebaja ei olnud ebaviisakas ega karjunud valvuri peale, mistõttu on teda on ebaõiglaselt karistatud. HKMS § 19 lg-st 6 tulenevalt peab kohus kontrollima, kas kaebajale süüks pandud tegu on leidnud tõendamist ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole eelnimetatud põhimõtteid rikutud. Samuti on kaebaja poolt süülise teo toimepanemine tõendatud. Toimiku materjalidest nähtub, et 20.05.2010 kella 11.00 paiku sulges E-7 osakonnas valvur Siim Ilves koos valvur Veiko Kergandiga E-7 kambrite uksi. E-7 osakonna trelluste juures seisis kinnipeetav A. T , kes keeldus kambrisse minemast. Valvur Veiko Kergand andis kinnipeetavale seadusliku korralduse minna oma kambrisse, kuid kinnipeetav eiras seda ja hakkas valvur Veiko Kergandi peale karjuma (t.lk 109). Vastavalt VangS § 67 lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Valvur Veiko Kergandi korraldus minna kambrisse, millest kaebaja keeldus, oli seaduslik. Kooskõlas Viru Vangla kodukorraga p-ga 8.1.3 on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega viisaks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei sooritanud distsiplinaarrikkumist. VangS § 63 lg 1 p-i 4 kohaselt on selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on muuhulgas kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Tõendamist on leidnud, et kaebajat oli juba mitu korda karistatud selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja viimasel korral karistati teda sarnase rikkumise eest 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et distsiplinaarmenetluse käigus oli kogutud juba piisavalt tõendeid, mis tõendavad kaebaja süüd, on kohus seisukohal, et kaebaja süü on tõendatud ja karistamine distsiplinaarkorras on põhjendatud. Esitatud kaebuses viitab kaebaja sellele, et puuduvad protokolli tutvustamise andmed, kaebaja sellekohast allkirja ei ole võetud, puuduvad ka muud andmed selle tutvustamise kohta. 26.05.2010 teavitas Marek Bendi kaebajale, et Viru Vanglas on tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus 20.05.2010 toimunud intsidendi kohta. Samuti 14.06.2010 oli kaebajat tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga (t.lk 107). Kaebaja on seisukohal, et ei ole antud talle distsiplinaarmenetluse käigus seletuse andmise võimalust, mis tähendab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud puudulikult ning kaalutlusvigadega. Viru Vangla käskkiri nr 6-3/1249-D ei ole motiveeritud. Seega Viru Vangla käskkiri nr 6-3/1249-D on täielikult õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada juhul, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt haldusmenetluse seadustiku 6

(7)3-10-2316 (edaspidi HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Distsiplinaarmenetluse protokollis on fikseeritud, et kaebaja keeldus ettekande koostamise päeval 20.05.2010 juhtunu kohta seletuskirja kirjutamisest (t.lk 110). 26.05.2010 teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest, kuid ta ei ole esitanud selgitusi intsidendi kohta (t.lk 32). Kaebaja oli teadlik tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest, talle anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks ja tal oli võimalus esitada distsiplinaarmenetluse käigus omapoolseid vastuväiteid, mida kaebaja ei teinud. Seega ei saa kohus lugeda õigeks kaebaja väidet, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole antud talle ärakuulamise võimalust. Kaebajale on määratud varem Viru Vanglas distsiplinaarkaristused, viimati oli ta paigutatud kartserisse 5-ks ööpäevaks selle eest, et eiras vanglaametniku korralduse täitmist. Seda arvestades saab võtta seisukoha, et kaebaja on korduvalt pannud toime samasisulisi distsipliinirikkumisi, mistõttu ei ole noomituse ja lühiajalise kokkusaamise keelamine toimepandud süülise teo eest ebaproportsionaalne meede. Eeltoodut arvestades on kaebajale kartserikaristuse määramine proportsionaalne tema poolt toime pandud teoga. Kohus kontrollis, kas Viru Vangla käskkiri nr 6-3/1249-D vastab HMS §-s 54 kehtivatele nõuetele. Kohtu poolt oli tuvastatud, et vaidlustatavas käskkirjas on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikuks. Vaidlustatav käskkiri kui haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab HMS § 54 kohaselt vorminõuetele. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla toimingu õigusvastasuse, mis seisnes kaebaja poolt esitatud 16.07.2010 vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmises. Vastustaja tunnistab, et seoses kinnipeetavate vaiete suure hulgaga ei jõutud vaideid tähtaegselt lahendada, sh ka kaebaja vaideid. Kaebaja vaide tähtaegselt lahendamata jätmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebajal on õigus pärast seadusega ette nähtud vaide läbivaatamise tähtaja möödumist pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Lähtudes eeltoodust jätab kohus A. T kaebuse Viru Vangla 17.06.2010 käskkirja nr 6.-3/1249-D tühistamiseks ja toimingu (seoses kaebaja väidele tähtaegselt vastamata jätmisega) õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Mare Krull kohtunik 7